“Minority Report” ehk Twitteri kasutamine kuritegevuse ennustamiseks

29. aprill 2014 kell 11:33



precrimeSuur osa inimesi on leppinud teadmisega, et nende e-kirju ja kõnesid salvestatakse, sest nad pole enda teada midagi valesti teinud ning seega pole neil vaja ka valitsuse luuramist karta. See olukord võib aga muutuda, sest uued luuresüsteemid on juba suutelised analüüsima inimese internetiprofiili, vestlusi ning igapäevaseid marsruute ja selle abil ennustama isiku tulevast käitumist. Sellise süsteemi eksimatuks pidamine võib aga kaasa tuua suure hulga süütute inimeste “tulevasteks kurjategijateks” tembeldamise. Selline praktika meenutab kuritegude ennustamist filmis “Minority Report”.

 

Hiljuti avaldati Virginia ülikoolis tehtud ja USA sõjaväe rahastatud uurimistöö, milles leiti, et Twitteri abiga on võimalik ennustada ette tulevasi kuritegusid ning piirkondi, kus sooritatakse enim kuritegusid. Uurimuses kasutati avalikult kättesaadavaid Twitteri postitusi, mida analüüsiti asjakohaste algoritmide abiga. Tähtis on siinkohal märkida, et algoritmid ei otsinud ilmselgelt kuritegudega seotud fraase (nt erinevad ähvardused), vaid uurisid isikute rutiinseid tegevusi, geograafilist asukohta ning ajaloolist infot. Nende erinevate infokildude kaudu arvutati välja, kui tõenäoline on, et konkreetne isik on tulevikus seotud kuritegeliku tegevusega.

Uurijad leidsid, et Twitteri postituste abiga on võimalik ennustada 19–25 liiki kuritegude toimumist, kuid kõige tõhusamalt toimib see jälitamiste, varguste ja rünnakute puhul. Uurijad olid tulemustes üllatunud, kuna inimesed ei kipu otseselt kuritegevusest internetti kirjutama, kuid ometi võivad tavapärased postitused sisaldada infot tegevuste kohta, mis võivad olla kuritegevusega seotud.
Uurimuse ühe  juhi Matthew Gerberi sõnul on selline seos võimalik, kuna inimesed postitavad infot enda igapäevaste tegevuste kohta, mis viivad neid keskkondadesse, kus tõenäoliselt toimub kuritegusid. Ta tõi näiteks selle, et inimesed postitavad teadaande õhtul purju joomisest: kuna paljud inimesed postitavad sarnaseid plaane ning purjus inimestega on teatavasti seotud kindlad kuriteod, siis on loogiline järeldada, et rahvamasside kohtumispaikades võivad toimuda kuriteod.

Uurimuses analüüsiti Chicago linnas tehtud asupaikadega märgitud Twitteri postitusi ning linna kuritegevuse andmebaasi. Meeskond suutis teha kasulikke ennustusi piirkondade kohta, kus kuritegude toimumise tõenäosus oli suur. Uurijad usuvad, et nende leiud aitaksid paremini jaotada politseipatrulle ning kaardistada ohtlikumaid piirkondi.

 

Ennetuslik patrullimine

Viimastel aastatel on “ennetuslik patrullimine” muutunud üha populaarsemaks ja paljud politseijaoskonnad on asunud tuginema erinevate firmade (nt IBM) “suurte andmete” analüütikutele. Peale selle uurimuse avalikustamist on uurijatega ühendust võtnud ka New Yorgi politseijaoskond, kes soovib katsetada Twitteri-meetodit ka seal. Uurijad loodavad koguda infot ka teistest sotsiaalmeedia võrgustikest, et parandada oma ennustusi ning nende sõnul on kaugemaks eesmärgiks seatud kindla tehnika väljatöötamine, mida saaks ka praktiliselt rakendada.

Inimeste tegude ennustamise faktina käsitlemine võib aga kaasa tuua rohkem kahju kui kasu. Paljud internetikasutajad võivad postitada endi teadmata infot, mis võib neid kanda näiteks USA valitsuse jälgimisnimekirja, mis omakorda võib põhjustada erinevaid probleeme (näiteks pidevad läbiotsimised lennujaamas). Arvestades seda, kui palju on laiendatud “riigisisese terrorismi” definitsiooni, on vaid aja küsimus, millal sellist “ennetuslikku kurjategijate tabamist” hakatakse kasutama erinevate vaadetega inimeste ja rühmituste tagakiusamiseks.

 

Allikad: AFP, Activist Post

Pilt: leaksource.info

 

Toimetas Marlen Laanep