Täna Tallinnas meeleavaldus Vene vägede Ukrainasse sissetungi vastu

2. märts 2014 kell 10:05



UKRAINA, KIIEV, MEELEAVALDUSED, BARRIKAADID, PROTESTEERIAD, REVOLUTSIOONUkraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov teatas eile õhtul, et andis käsu viia riigi relvajõud lahinguvalmidusse vastuseks venelaste parlamendi ülemkoja otsusele kasutada Vene vägesid Ukraina territooriumil. Tänahommikuse seisuga on Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov öelnud, et Vladimir Putin otsustab vägede Ukrainasse saatmise ja Vene suursaadiku USA-st tagasikutsumise sündmuste arengust olenevalt, seni niisuguseid otsuseid veel langetatud ei ole, vahendas BNS.

 

Turtšõnov rõhutas, et kõiksugused väited ohust Ukrainas elavatele Venemaa kodanikele või venekeelsetele Ukraina elanikele on valeinformatsioon. Presidendi kohusetäitja kinnitusel kaitseb riik kõiki oma kodanikke, sõltumata elukohast või kõneldavast keelest.

President Vladimir Putin ütles eile telefoni teel USA presidendile Barack Obamale, et Venemaal on õigus kaitsta oma huve Ukrainas. Putini sõnul eksisteerib Ukrainas reaalne oht venelaste elule ja tervisele.

Obama oli enne seda juhtinud Putini tähelepanu sellele, et Venemaa rikub Ukrainasse tungides rahvusvahelisi õigusi ja nõudnud, et venelaste väed tõmbuksid tagasi sõjaväebaasidesse Krimmis. USA president hoiatas ühtlasi, et Venemaad ootab sõjalisel sekkumisel ees poliitiline ja majanduslik eraldatus. Samalaadse telefonikõne pidas Putin veidi varem maha ka ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga.

Vene parlamendi ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu kiitis laupäeva õhtul ühehäälselt heaks Putini taotluse kasutada Vene vägesid Ukraina territooriumil.

 

 

Otsuseid langetab president

Vene parlamendi ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu kiitis laupäeva õhtul ühehäälselt heaks Putini taotluse kasutada Vene vägesid Ukraina territooriumil.

“See on föderatsiooninõukogu seisukoht. Otsuseid langetab president. Ta teeb need otsused sündmuste edasist arengut arvestades. Loodetavasti ei arene sündmused selle stsenaariumi järgi, mille põhjal nad praegu arenevad, st pingete õhutamise ja Krimmi poolsaare venelaste ohtuseadmise suunas,” ütles Peskov telekanalile Russia 24. “Presidendil on nüüd situatsiooni reguleerimiseks olemas vajalike mehhanismide täisarsenal,” märkis Peskov.

USA välisminister John Kerry ütles eile, et Venemaa väed Ukrainas on ohuks rahule ja julgeolekule Ukrainas ning kogu regioonis. Kerry hoiatas ühtlasi põhjapanevate muutuste eest USA ja Venemaa suhetes, mille toob kaasa Ukrainasse tungimine. “Kui koheselt ei astuta Moskva poolt samme pingete leevendamiseks, siis muutused USA ja Venemaa suhetes on põhjalikud,” ütles Kerry.

ÜRO Ukraina missiooni pressiesindaja Jegor Põvovarov ütles uudisteagentuurile CNN, et Krimmis on 15 000 Vene sõdurit, Kyiv Post kirjutas aga eile, et Krimmis on juba 28 000 sõdurit.

Kyiv Posti ülevaadet toimuvast saad jälgida siit. Vene uudistekanal Russia Today on algatanud propagandat Vene invasiooni toetuseks, kirjutades muuhulgas, kuidas ukrainlased ise soovivad Vene sekkumist ning isegi sellest, et Ukraina esindajad olevat ähvardanud tuumarelvadega.

 

IRL korraldab Ukraina toetuseks meeleavalduse

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) rahvuslaste ühendus korraldab täna keskpäeval Tallinnas Vene saatkonna ees meeleavalduse Vene vägede Ukrainasse sissetungi vastu. “Meeleavaldusega avaldame igakülgset toetust Ukrainale ja juhime tähelepanu, et Vene Föderatsiooni agressioon suveräänse Euroopa riigi vastu tuleb üheselt hukka mõista ja lõpetada,” ütles IRL-i rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

IRL-i korraldatavat meeleavaldust toetab ka Eesti ukrainlaste kongress, kinnitas ukrainlaste kongressi esimees Vira Konõk.

 

President kutsus Ukraina sündmuste tõttu kokku riigikaitse nõukogu

President Toomas Hendrik Ilvese kutsel koguneb pühapäeval erakorraliselt riigikaitse nõukogu, et arutada Venemaa algatatud sõjaliste pingete jätkuvat kasvu Ukrainas.

Riigikaitse nõukogu saab ülevaate olukorrast Ukrainas ja Venemaa relvajõudude tegevusest sealses piirkonnas. Samuti arutab Eesti juhtkond NATO ja Euroopa Liidu koordineeritud vastusamme, mis kaitseksid Ukraina iseseisvust ja ühtsust ning seda, millised on meie lähedal puhkenud kriisi mõjud Läänemere piirkonnale.

Ka president Ilves ja Poola riigipea Bronisław Komorowski keskendusid laupäeva õhtuses telefonikõnes NATO ja Euroopa Liidu võimalikele mõjusatele sammudele, mis aitaksid säilitada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja väldiksid olukorra sõjalist eskaleerumist.

Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ja kaitseväe juhataja.

 

Allikad: BNS, Kyiv Post, ERR, CNN, Russia Today

Foto: PM/Scanpix Baltics / Andres Haabu

 

Toimetas Ksenia Kask