Ukraina Euromaidan – mis tegelikult toimub?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

20. veebruar 2014 kell 11:40



Eile teatas Ukraina president Viktor Janukovõtš ametlikult vaherahust ning läbirääkimiste alustamisest edasiste verevalamiste vältimiseks ja rahu taastamiseks Ukraina pealinnas Kiievis. Samal ajal ringleb internetis video peakirjaga “I am a Ukrainian”, milles kohalik ukrainlane kutsub üles jagama infot Ukrainas toimuva kohta, paludes abi Euroopa ja Ameerika kodanikelt riigis vabaduse säilitamise eesmärgil.

 

Ukraina rahutuste lainele antud nimi Euromaidan või Eurorevolutsioon, nagu seda ka nimetatud on, tekitab avalikkusele teatud eeldused, et Kiievi rahutused oleks justkui seotud eelkõige Euroopa Liiduga. Ideed kinnitab ka internetis leviv video abipalvega Lääne suunas. Kui opositsioon eelmise aasta novembris tänavatele läks, oldi rahvusvahelise meedia sõnul vihased Ukraina presidendi Janukovõtši otsuse üle taganeda kaubandusleppest Euroopa Liiduga. Samal ajal pakkus Venemaa Ukrainale 15 miljardit riikliku võla maksmiseks ja lisas pakkumisele veel gaasi hinna alandamise. Seda seika on rahvusvahelises meedias tõlgendatud kui Venemaa ja Lääne vastuseisu eskaleerumist Kiievi rahutuste näol.

Ometi ei saa öelda, et Ukraina protestid oleksid vaatamata enamike rahvusvaheliste meediakanalite tõlgendusele Euroopa Liitu toetavad. Novembris katkestatud kaubanduslepped Euroopa Liiduga on vaid kohaliku protestilaine sütik. Enamik inimesi Ukrainas on eelõige tüdinud kõigi eluvaldkondade korruptsioonist, õigluse puudumisest ja kaitseteenistujate võimust. Rahvusvaheliste “abikäte” kaasamine soovitud tulemusteni ehk viia ei suudagi.

 

“Perekonna” võim

Protestide tõeliseks fookuseks on Ukraina “demokraatlikult” valitud president Viktor Janukovõtš. 2010. aasta presidendivalimiste ajal võitis rahvusvahelise meedia andmetel Janukovõtš oma oponenti, endist peaministrit Julija Tõmošenkot, kes Janukovõtši valitsuse ajal hiljem Venemaaga ebasoodsa gaasileppe sõlmimise eest seitsmeks aastaks vangi saadeti, õiglaselt. Janukovõtš ei julgenud hiljem aga Venemaaga sõlmitud lepet uuesti üle vaadata ega olukorda kohtulikult lahendada. See vahejuhtum muutis Ukraina presidendi suhted Lääne juhtidega vastuoluliseks.

Paljud ukrainlased on vihased niinimetatud “perekonna” võimu üle. See perekond, ehk mitteametlik võimustruktuur, mis koosneb presidendile lähedastest ametnikest, mängib Ukraina keerulises olukorras äärmiselt olulist rolli, omades enda käes riigi mõningaid kõige tulusamaid majandusharusid. Ukraina võimueliit soovib edaspidi laiendada oma haardeulatust riigi suurimate väljaannete omandamise näol. Enamik meediakanaleid on niigi püüdnud siiani vältida kriitikat võimu suunas, mistõttu on tõeste uudiste jälgimine on Ukrainas võimalik vaid interneti vahendusel.

Oma valitsusaja jooksul on Janukovõtš muutnud Ukraina parlamentaarsest vabariigist presidendi ainuvõimuks, kus kõik võimustruktuurid, maksuametid ning õigusasutused alluvad otseselt presidendile. Seda võimu ei kasuta Janukovõtš mitte ainult oma oponentide eemaldamiseks vaid ka vajalike äriasjade ajamiseks. Asjaolu, et presidendi poja kogu vara on väidetavalt viimaste aastatega kolmekordistunud jääb aga Janukovõtši poolsete selgitusteta.

 

Tõde on keeruline paljastada

Aktiviste ja avaliku elu tegelasi, kes režiimiga ei nõustu võidakse Ukrainas õigussüsteemi poolt hirmutada. Reedel kirjutas Janukovõtš näiteks alla seadusele, mis lubab kohtutel inimesi süüdi mõista ilma nende enda kohaololekuta. Valitsus palkab ka spetsiaalseid “kaklejaid”, kes teisitimõtlejatele õpetust annavad. Ka paljud endised Janukovõtši pooldajad on nüüdseks kaotanud oma ärid presidendi pereimpeeriumi laienemise tõttu.

Ukrainas puudub sõltumatu meedia ning ilmselt ei tea mõningad kohalikudki, mis tegelikult Kiievis toimimas on. Riiklikud telekanalid lihtsalt ei näita sündmusi või moonutavad neid, trükipress on aga “perekonna” valduses. Hiljuti kirjutas Janukovõtš alla seadusele, mis lubab internetilehekülgi sulgeda ilma igasuguse hoiatuseta. Ajakirjanikud on äärmiselt suure surve all, hiljuti näiteks peksti ajakirjanik Tetjana Tšornovol peale presidendi rikkusest kirjutamist julmalt läbi.

Janukovõtši valitsuse alustalaks on “Berkuti” nimelised eriväed, sõdurid, kes alluvad Siseministeeriumi korraldustele. Ehkki neil sõduritel puudub ametlik staatus, koosnevad eriväed politseinikest, kes on rahutuste mahasurumiseks spetsiaalselt välja õpetatud. Nelja tuhande suurune erisõjavägi on erakordselt julm ja hästi tasustatud üksus. Ametlik sõjavägi on rahva vastu võitlemisest aga keeldunud.

Saksa valitsuse konsultandi Christophe Hoerstali sõnul poleks Ukraina protestid saavutanud sedavõrd suurt vägivaldsust, kui rahutuste taga ei oleks võimsad sponsorid. Hoerstal väidab, et Ameerika ja Euroopa on huvitatud mitte niivõrd Ukrainast vaid pigem Venemaast, kellele ligipääs Ukraina presidendi asendamisel kellegi kuulekamaga oleks lihtsam. Ta lisab ka, et Ukraina rahutusi juhitakse Washingtonist ning Saksamaalt.

 

Vaata ka videot I am a Ukranian:

 

Allikad: Business Insider, Thought Catalog, RT, CNN

Loe ka: Infowars (Ukraina tüdruku video tehti samas stiilis nagu Kony 2012 kampaania)

Foto: breitbart.com

 

Toimetas Hendrik Mere

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt