Ukraina sündmuste ümber käivad võimumängud

3. märts 2014 kell 14:29



Russian armed forces encircle Ukranian troops in CrimeaUkraina kriisi on nimetatud kõige tõsisemaks Venemaa ja lääneriikide vastasseisuks pärast külma sõja lõppu. Venemaa on lisaks vägede paigutamisele Krimmi aladele survestanud Ukrainat riigi energiavarudele juurdepääsu piiramisega ning nõudnud tagasi riigile antud laenusid. G8 ühenduse maad on aga hiljutiste sündmuste valguses valmis Venemaa majanduslikult täielikult isoleerima, ehkki see ei paista Venemaad sugugi hirmutavat. Samas on Venemaal Ukrainaga sõlmitud baaside leping ning kuna otsest sõjategevust ei ole veel alustatud, ei ole Venemaa otseselt veel lepingut rikkunud, kuigi ka selles osas on eriarvamusi.

 

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles pühapäeval briifingul ülemraadas, et Venemaa Musta mere laevastik ja Krimmis asuv Vene sõjaväekontingent panevad toime provokatsioone eesmärgiga tekitada relvastatud konflikt. Ukraina parlament on kutsunud üles Putinit vene vägesid Ukrainasse mitte paigutama. USA välisminister John Kerry ütles pühapäeval telekanalile CBS antud intervjuus, et Venemaa käitumine Ukrainas meenutab sajanditetaguseid aegu.

 

Mahavaikitud meeleavaldused

Vene meedia kajastab sündmusi endale sobival moel. Moskva politsei pidas pühapäeval inimõiguslaste sõnul kinni sadu meeleavaldajaid, kes protestisid Ukrainas sõjalise sekkumise vastu, milleks Vene president Vladimir Putin laupäeval parlamendi ülemkojalt loa sai. Demonstratsioonidel vahistatute üle arvet pidav inimõigusorganisatsioon Ovdinfo ütles, et kahel meeleavaldusel võeti kinni kokku 352 inimest. Politsei teatel peeti aga kinni 50 inimest, kes üritasid Moskva kesklinnas kaitseministeeriumi lähedal “avalikku korda rikkuda”, vahendas uudisteagentuur Interfax.

Sõjavastased kogunesid meelt avaldama Kremli lähedale kaitseministeeriumi naabrusesse ja Maneeži väljakule, mille politsei oli sulgenud. Meeleavaldajad kandsid plakateid “Ei sõjale”, lehvitasid Ukraina lippe ja kandsid sini-kollaseid linte.

Seevastu andsid Vene võimud pühapäevaks loa demonstratsioonile Putini sekkumispoliitika toetuseks ja sulgesid mitu kesklinna tänavat rongkäigu ajaks. Moskva politsei teatel osales marsil 20 000 inimest, kes kandsid Vene lippe ja hõikusid “Braavo Putin!”. Kremli-meelne erakond Ühtne Venemaa avaldas oma veebilehel kutse meeleavaldusele ja ütles Putini sammude põhjenduseks, et venekeelseid inimesi “ähvardab tagakiusamine, sest nad räägivad vene keelt ja on Venemaa suhtes sõbralikud”.

 

Kaasmaalaste poliitika täideviimine

Putini õigustused Ukrainasse vägede paigutamisel on koguaeg olnud seotud “kaasmaalaste kaitsmisega”. Laiemas plaanis on niinimetatud kaasmaalaste poliitika näol tegemist ka varasemalt territoriaalse laienemise eesmärke täitnud poliitikaga, mille ametlikuks eesmärgiks on justkui kaitsta Venemaa lähisriikides elavaid etnilisi venelasi.

Putin tutvustas oma Riiklikku julgeolekustrateegiat esimest korda 2000. aastal presidendivalimiste ajal. Julgeolekustrateegia lubas tagada nii poliitilisel, majanduslikul ja potentsiaalselt ka sõjalisel tasandil välismaal elavate Venemaa kodanike ja etniliste venelaste õiguste ja huvide kaitse. Selle poliitika üheks efektiivseks taktikaks oli kindlasti välisriikides elavatele etnilistele venelastele Vene kodakondsuse tagamine. Üsna kõnekas on fakt, et Vene julgeolekustrateegia rõhutab kaasmaalaste poliitika suurt tähtsust Venemaa välispoliitika eesmärkide täitmisel.

Kaasmaalaste poliitikat saabki vaadelda ka tänasel päeval ka kui Putini sõjalist doktriini, mille eesmärgiks on Venemaa territoriaalne kasv endiste Nõukogude riikide näol; eriti veel piirkondades, kus asub vastuvõtlik vene keelt rääkiv kogukond.

Krimm on Vene kaasmaalaste poliitika täitmiseks üks äärmiselt vastuvõtlik eesmärk. Erinevalt Lääne-Ukrainast või isegi Ida-Ukrainast on Krimmis peamiselt etniliste venelaste kogukond.

 

Venemaa ei karda Euroopat ja USA-d?

Maailma juhtivate tööstusriikide rahandusministrid lubasid pühapäeval Ukrainale jõulist abipaketti, kutsusid Kiievit reformidele ja rõhutasid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) keskset rolli abi eraldamisel. Avalduses nimetas ühendus end sümboolselt G7-ks ning teatas, et Venemaa hiljutised sammud Ukrainas ei ole kooskõlas G8 riikide põhimõtetega ning seetõttu ei saa ühenduse riigid osaleda G8 juunikuise Sotši tippkohtumise ettevalmistamises.

G7 ministrite hinnangul annab valitsuse vahetumine Ukrainas “ainulaadse võimaluse hädavajalike turureformide läbiviimiseks, mis taastaksid finantsstabiilsuse ja võimaldaksid hakata ära kasutama riigi majanduspotentsiaali”.

Näib aga, et Venemaad sümboolne G8-st väljaviskamine väga ei heiduta, sest endiselt hoitakse julgelt kinni oma välispoliitilistest sammudest. Putin teab väga hästi, et miljonid venelased näevad Krimmi taasühendamises Venemaaga Putini suurt isiklikku võitu. Euroopa on korrumpeerunud ning sõltub USA majandusest samal ajal kui USA ise näib olevat Venemaa Krimmi tungimisest siiani šokis.

 

Lepingu rikkumine on vaatepunkti küsimus

Osa Venemaa Musta mere laevastikust paikneb praegu Sevastopolis mereväebaasis. Esialgu vaadati Venemaa Musta mere laevastiku Ukraina territooriumil viibimise staatus ja tingimused üle nii, et ta oleks jäänud oma baasidesse kuni 2017. aastani. 2010. aasta aprillis pikendati aga Musta mere laevastiku Krimmis viibimise tähtaega kuni 2042. aastani. Kiiev sai vastutasuks hinnaalanduse Vene gaasile. Siiani on Venemaa gaasivedu Ukrainasse ja ülejäänud Euroopasse jätkunud normaalselt.

Teoreetiliselt ei ole Venemaa Ukrainaga sõlmitud baaside kokkulepet rikkunud senikaua, kuni väed ei liigu kokkulepitud piiridest kaugemale. Delfi andmetel on lepingu kohaselt sõjaväebaasidesse lubatud kuni 161 lennukit, 388 sõjalaeva ja 25 000 sõdurit. Ukraina uus valitsus on aga varasemalt sõnanud, et tõlgendab igasugust Vene vägede juurdetoomist Ukrainasse sõjalise agressioonina. Kyiv Post kirjutas laupäeval, et Krimmis võib hinnanguliselt olla ligi 28 000 sõdurit, kuigi välismaiste uudisteagentuuride andmetel jäi see arv alla 10 000.

Samal ajal on USA riigiametnik Victoria Nuland hiljuti avaldanud, et Washington on viimaste aastakümnete jooksul “investeerinud” ligi 5 miljardit dollarit “demokraatia edendamiseks” Ukrainas. Ukraina rahutustel on seega juures ka veel Washingtoni juhitud riigikorra muutmise operatsiooni maik.

Venemeelsed väed hõivasid Ukraina Krimmi poolsaare idatipus Kertšis reisisadama, teatas sündmuskohal viibinud uudisteagentuuri AP korrespondent. Kertši sadamahoone hõivamine suurendab kartust, et Moskva kavatseb tuua piirkonda lisavägesid. Kertši lahutab Venemaast 20 kilomeetri laiune väin. Viimaste uudiste järgi tahab Venemaa üle Kertši väina silla ehitada. Venemaa peaminister Dmitri Medvedevi sõnul ollakse Tamani poolsaare ja Krimmi vahele “kindla ja mittekalli transpordiühenduse” loomisest huvitatud nii Venemaal kui ka Ukrainas, nagu ka täiendavate kaubanduskanalite ja ühiste investeerimisprojektide arendamisest.

 

Allikad: BNS, CNN, Politico, Express, Bloomberg, 2012: What’s the ‘real’ truth?, Kyiv Post

Foto: Scanpix

 

Toimetas Hendrik Mere