Rahvusvahelise komisjoni 2019. aasta raport: alkohol ja tubakas on mitmest narkootikumist kahjulikumad

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. detsember 2019 kell 10:35



Mis on kõige ohtlikum narkootikum? Igatahes mõned ülimalt ohtlikuks klassifitseeritud narkootikumid ei ole pooltki nii kahjulikud, kui on alkohol või tubakas, sedastab rahvusvahelise uimastipoliitika komisjoni (Global Commission on Drug Policy) 2019. aasta raport. Kuigi dokument avalikustati juba suvel, on tegu käesoleva aasta ühe märgilise avaldusega ja seetõttu raportile enne aasta vahetust ka tähelepanu pöörame.

 

Miks on alkohol seaduslik, kuid paljud teised meelemürgid mitte? See küsimus oli aluseks rahvusvahelise uimastipoliitika komisjoni käesoleva aasta raportile. Nimetatud komisjon on iseseisev rühmitus, kuhu kuulub 26 endist presidenti ja teisi tähtsaid tegelasi.

Järelduseks oli see, et võttes arvesse teaduslikke tõendeid ei ole praegused uimasteid puudutavad seadused kuidagi õigustatud ega loogilised. Komisjon süüdistab selles ÜRO uimastite klassifikatsiooni süsteemi, mis liigitab ligikaudu 300 psühhoaktiivset ainet erinevatesse “lahtritesse”, võttes arvesse nende kahjusid ja kasusid. Mõned neist, näiteks morfiin, on kasutusel meditsiinivaldkonnas. Teisi, näiteks psilotsübiini (maagiliste seente aktiivne koostisosa), aga enamasti meelelahutuslikel eesmärkidel. Ained, millel ei ole ilmselget meditsiinilist kasu ega näidustust, paigutatakse automaatselt kõige ohtlikumasse kategooriasse ning nende käitlemisel rakenduvad ka kõige karmimad kriminaalkaristused. Seejuures ei oma mingit tähtsust see, missugune risk mõne aine tarbimisega kaasneb.

ÜRO süsteemi vead on olnud ilmselged juba aastaid. Aastal 2010 koostas Briti uimastiekspertide grupp pingerea kahekümnest populaarseimast meelemürgist. Nad võtsid arvesse nendega kaasnevat 16 erinevat füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset kahju ning arvestasid ka mõju ja tagajärgi nendele, kes aineid ise tarbi. Näiteks kuritegevus ja perekonna lagunemine. Selgus, et alkohol on kõige suurem kahjutegija. Sellele järgnesid heroiin ja kokaiin. Psühhedeelsed “peouimastid”, sealhulgas ka ecstasy, LSD ja seened, olid nende tegurite mõjult kõige leebemad ning nende kahjut tegev mõju oli pool sellest, mis kaasneb tubaka tarbimisega. Seejuures kuuluvad säärased “peouimastid” ÜRO klassifikatsiooni järgi heroiini ja kokaiiniga samale tasemele.

Sellel pingereal on ka oma isikupärad, millest hulk näitab seda, kuidas uimasteid hetkel kasutatakse ja määratletakse. Alkoholi esikoht tuleneb suuresti ka selle laialdasest kasutamisest, mistõttu mõjutab see ka paljusid alkoholi mittetarbivaid inimesi (crack-kokaiini peetakse aga kasutajale kõige kahjulikumaks). Näiteks heroiin võiks olla pingereas allpool, kui selle kasutajad suudaksid alati püsida õige doosi juures ning ei jagaks omavahel süstalt.

Viies sisse uimastiseadusi, mis oleks vastavuses nende ainete kahjulikkuse ja kasudega, tähendab ennustamist, kuidas reageerib sellele uimastiturg. Olgugi, et see võib osutuda ääretult keeruliseks, on see ainus viis edasiminekuks, nagu ütleb uimastipoliitika komisjon. Paljudes riikides sisseseatud nulltolerants on viinud mitmete sotsiaalsete probleemideni, sealhulgas näiteks hüppeliselt tõusnud vanglakulud ning halb tervis. “On tagumine aeg teadvustada, et uimastiteta ühiskond on illusioon,” märkis raport. Palju mõistlikum ja ohutum oleks uimasteid õigesti lahterdada. Ja ohutum oleks see kõigi, mitte ainult uimastite tarvitajate jaoks.

 

Allikad: Global Commission on Drug Policy, The Economist

Foto: inverse.com

 

Toimetas Janne Ark



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.