MTÜ Ravikanep astub Eestis kanepi legaliseerimise suunas jõulisi samme

15. oktoober 2014 kell 12:39



MarijuanaFarmMittetulundusühing Ravikanep on juba aastaid avalikkusele tutvustanud (ravi)kanepi dekriminaliseerimise vajalikkust ja selle patsientidele kättesaadavamaks tegemise olulisust. Suuresti nende töö tulemusena hakkasid kevadel enne europarlamendi valimisi ka Eesti poliitikud ravikanepi teemadel sõna võtma. Nüüd on ühing astunud sammukese edasi – eesmärgiks on Eesti kanepi legaliseerimisele lähemale viia ning alustuseks plaanitakse tellida Emorilt küsitlus, et täpselt välja selgitada, kui paljud toetavad kanepi legaliseerimist Eestis – täiskasvanutele, nagu alkohol ja tubakas praegu. 

 

Loomulikult peaks legaliseerimisele alati eelnema teavitustöö, kuid ka selle raske ülesande võtab MTÜ Ravikanep esialgu enda kanda. Veebiajakirjas Nihilist.fm on nende eestvedamisel ilmumas kanepi ja teiste uimastite tarvitamist ja seadustamist valgustav 10-osaline artiklitesari (seni ilmunud üheksa  1234567, 8, 9), mis sisaldavad endas rohkelt teaduslikku ja silmaringi avardavat infot.

Telegrami lugejad on kursis, et kanep on mõjus ravimtaim, millega on muuhulgas ravitud ka vähki. Kuigi ravikanep on Eestis alates 2005. aastast retseptiravimina lubatud, ei ole seni ükski arst tihanud seda välja kirjutada. Teine lugu on näiteks meie põhjanaabrite juures Soomes, kus kannabinoide sisaldavaid ravimeid ja ravikanepit kasutavad praegu arsti retsepti ja ühe aasta kaupa eraldatavate erilubade alusel üle 100 inimese valdavalt lihaskrampide leevendamiseks. Muuhulgas aitab ravikanep paremini toime tulla sümptomitega, mida põhjustab amüotroofiline lateraalskleroos (ALS) – toosama närvihaigus, mille all kannatajate toetuseks sel suvel endale ämbrist jääd pähe kallati.

 

Ravikanepi keelamine rikub patsientide õigusi

2013. aastal kirjutas mittetulundusühingu eestkõneleja Mart Kalvet sellest, kuidas ravikanepi keelamine rikub patsientide õigusi. Järnevalt mõned lõigud ilmunud artiklist.

Me ei tea täpselt, kui palju on Eestis patsiente, kellele kannabinoidravi võiks olla näidustatud, aga mõned neist on MTÜ-ga Ravikanep ühendust võtnud ja oma kogemusi kirjeldanud. Tõsi paistab olevat, et kanepist kui võimalikust ravimist saavad patsiendid tõepoolest aimu pigem sõpradelt-tuttavatelt ja internetifoorumitest kui arstidelt — kuna arstid lihtsalt ei räägi neile sellest.

Paljud, kes on kanepit pruukinud kroonilise haiguse sümptomite leevendamiseks, leiavad, et see mõjub neile kiiremini ja tõhusamalt kui konventsionaalsed ravimid, tekitades seejuures vähem ebameeldivaid kõrvalnähte. Kuna kannabinoidsüsteem moduleerib põletikulisi protsesse, on tegelikult loogiline, et organismi toetamine fütokannabinoididega nagu tetrahüdrokannabinool (THC) ja mittepsühhoaktiivne, ent sellest hoolimata rangelt keelustatud kannabidiool (CBD) põletikke ja valusid leevendavad. Paarikümne viimase aasta teadusuuringutega tutvunud arstid kahtlemata teavad seda — on ju levinud valuvaigisti paratsetamooli valuvaigistava toime alusekski osaliselt kannabinoidiretseptorite valikuline mõjutamine. Samuti moduleerib mingil määral endokannabinoidsüsteemi ja leevendab sedakaudu mõnikord valusid nõelravi. Paraku on mõlemal ebameeldivaid kõrvalnähte ja need ei sobi igaühele.

Mõistagi ei leevenda taimsed e nn fütokannabinoidid valu samal määral kui kanged retsept-valuvaigistid; kannabinoidide valuvaigistav toime on sootuks teistsugune kui opioididel. Lihtsustatult võib öelda, et ravikanep juhib patsiendi tähelepanu valult kõrvale, võimaldades tal keskenduda muule — liikuda, töötada ja puhata nagu normaalne inimene, mitte nagu invaliid. Ravikanepi vähesed ja harvad soovimatud kõrvalmõjud pole aga võrreldavad vaevustega, mida opioidide pikaajaline tarvitamine endaga kaasa toob.

Kuigi kannabinoide saab lisaks kanepile tarbida ka seda sisaldavate ravimitena, näitas hiljutine 30 riiki hõlmanud uuring, et patsiendid eelistavad kanepit ürdi kujul toimeaine sünteetilist analoogi sisaldavatele ravimitele nagu Marinol, aga ka Sativexile, mis on “tänavakanepi“ hinnast rohkem kui kümme korda kallim ja limaskestadele pihustamise teel manustades kanepiürdist märksa vähem tõhus.

Kuid kanepit suitsetatakse ju eelkõige meeleolu parandamiseks? Mittemeditsiinilise pruukimise puhul on see tõenäoliselt tõesti esmane eesmärk, raviotstarbelisel kasutamisel aga pigem meeldiv kõrvalnäht. Väga tõsiste närvihaiguste põdejatel ei pruugi ravikanepi psühhotroopne toime üldse avaldudagi. USA tõenäoliselt tuntuim föderaalne kanepipatsient Irvin Rosenfeld, kellele valitsus eraldab juba 30 aastat iga 25 päeva tagant 300 kanepisigaretti, on korduvalt kinnitanud, et mingit “kaifi“ ta kanepist ei saa. Ürt ei tee temaga muud kui leevendab valusid, põletikke ja lihasjäikust ning pärsib luukasvajate vohamist. Enne kannabinoidravi oli hr Rosenfeld ratastooli aheldatud invaliid, kellele iga liigutus valmistas piina. Pärast kannabinoidravi alustamist on ta saanud elada normaalset pereelu, teha vastutusrikast tööd börsimaaklerina, õpetada vabast ajast puuetega lapsi purjetama ja kirjutada raamatuid. Arstiteadus ei tunne praegu ühtegi teist ravimit peale kanepi mõjuainete, mis hr Rosenfeldile ja tema saatusekaaslastele taolisi hüvesid pakuks.

 

Kui kanepi retseptiravimina kasutamise lihtsustamiseks piisaks vaid paarist regulatsioonist, siis miks kanepi üldist legaliseerimist üldse vaja on?

Lühike vastus on see, et uimastisõda on nurjunud ja pole toonud soovitud tagajärgi, seega on ainsaks võimaluseks suunamuutus. Kanepist on saanud lugupeetud mõnuaine ja legaliseerimist tasuks kaaluda juba ainuüksi seetõttu, et kanepisurma ei ole keegi veel surnud, kuid näiteks alkoholi tõttu läheb manala teed Eestis igal aastal umbes 1500 inimest.

Rahvusvaheline uimastipoliitika komisjon (Global Commission on Drug Policy) avaldas 8. septembril 2014. aasta aruande, mis hõlmab soovitusi riikide valitsustele nurjunud keelustamispõhise uimastipoliitika tõhusaks ümbertegemiseks. Muu hulgas soovitab komisjon, kuhu teiste seas kuuluvad miljardärist ärimees Richard Branson, ÜRO endine peasekretär Kofi Annan ja mitmete riikide ekspresidendid, valitsustel uimastite kasutamine dekriminaliseerida ning eksperimenteerida ka legaliseerimisega.

Aruandes välja toodud soovitustes (mida saad Eesti keeles lugeda siit) nenditakse näiteks, et uimastite tarvitamise ja omamise kriminaliseerimine pole oluliselt või üldse mõjutanud uimastite tarbimise määrasid avatud ühiskonnas. Küll aga soodustavad vastavad meetmed riskikäitumist, näiteks ebaturvalist süstimist, heidutavad sõltuvusravi vajavaid inimesi selle otsimisest hoiduma, kahandavad tõsise kuritegevusega võitlemisele eraldatavaid korravalveressursse, neelavad eraisikute ja riikide tulusid, mida võiks muidu rakendada inimeste elude positiivseks muutmiseks, ning koormavad miljoneid inimesi kriminaalkaristusest johtuvate pikaajaliste negatiivsete tagajärgedega.

Valitsused peaksid käituma palju strateegilisemalt, ennetades mooduseid, kuidas konkreetsed seaduste jõustamise algatused võivad kriminaalset vägivalda ja üldist ebaturvalisust võimendada, alandamata seejuures uimastite tootmise, salakaubitsemise või tarvitamise määrasid. Loobuda tuleks uimastituru hävitamisest, mis pole saavutatav, ning keskenduda selle asemel uimastite salakaubandusega seonduva vägivalla ja negatiivsete mõjude realistlikumale piiramisele.

Alkoholi, tubaka, ravimite ja muude endast üksikisikutele ja ühiskondadele võimalikku ohtu kujutavate kaupade turgude reguleerimisel saavutatud edusammudest ja tehtud vigadest on võimalik paljugi õppida. Lõppude lõpuks on kõige tõhusam moodus globaalse uimastikeelurežiimi tekitatavate ulatuslike kahjude kahandamiseks ning rahvatervise ja ühiskonna turvalisuse eesmärkide edendamiseks võtta uimastid vastutustundliku seadusliku regulatsiooni korras kontrolli alla.

Positiivsete näidetena uuenduslike regulatsioonide osas tasuks tutvuda Portugali (kus 2001. aastal dekriminaliseeriti kõik narkootikumid kanepist heroiini ja kokaiinini),Uruguay (kus 2013. aastal seadustati kanep) ja mõnede USA osariikide uimastipoliitikaga.

Ka ennetustöö vajaks hädasti uut lähenemist. “Uimastite pruukimisega eksperimenteerimine on sama loomulik osa teismeliseeast nagu oma seksuaalsuse avastamine ja muud riskikäitumise vormid. Seda silmas pidades peab muutuma uimastiennetustöö põhisõnum — hirmutamise asemel tuleks noori õpetada, kuidas käituda võimalikult turvaliselt,” leiab Mart.

 

Legaliseerimine tuleb niikuinii

Kalveti arvates tuleb legaliseerimine niikuinii, sest senine süsteem pole lihtsalt jätkusuutlik: “Kanepikeelustamise globaalses kantsis USA-s on rahva enamus juba praegu kontraproduktiivse uimastisõja lõpetamise poolt. Nende president — järjekorras kolmas, kes teadaolevalt kanepit pruukinud on — möönab, et kanep on alkoholist ohutum ning nende keelustamis- ja jõustamisametkondade argumendid ja retoorika muutuvad iga päevaga naeruväärsemaks. Uppuval kanepikeelurežiimil on õlekõrred otsas ja sõpru, kelle võimuses oleks heita rahanduslik või poliitiline päästerõngas, neil enam palju pole.

ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo täitevjuht Jevgeni Fedotov ühest maailma rangemast uimastisõjariigist Venemaalt vastas hiljuti Viinis toimunud ÜRO narkokomisjoni koosolekul ajakirjaniku esitatud küsimusele, milliseks kujunevad rahvusvahelised uimastiseadused, kui teised riigid Uruguay või Colorado kanepipoliitikast eeskuju võtavad, kõhklematult, et organisatsioon toetab samme, mida liikmesriigid astuda otsustavad.

Taolise rabavalt mõistliku, üllatavalt vähe kajastamist leidnud avalduse valguses leian, et Eestis tuleks kanep varsti läbimõeldult legaliseerida kas või ainult selleks, et me saaksime seda teha enda tingimustel.”

 

Kas oled kursis, et on olemas teatmik uimastipoliitika teemadel vaidlemiseks?

MTÜ Ravimikanep on eesti keelde tõlkinud uimastipoliitika reformimise ühenduse Transform Drugs tänavu augustis ilmunud nõuandekogu “Debating Drugs: How to Make the Case for Legal Regulation”. See on teatmik neile, kes soovivad veenvalt ja asjatundlikult selgitada uimastite seadusliku regulatsiooni vajadust. Tosinaks võtmetähtsaks teemadevaldkonnaks jaotatud teatmik annab kergestihoomatava ülevaate argumentidest seadusliku regulatsiooni poolt, kõige sagedamini nendega seoses tõstatavatest murekohtadest ja tõhusatest vastulausetest. Teatmik ilmus Nihilist.fm-is kolmeosalisena, 1. osa leiat siit, 2. osa siit ja 3. osa siit. Teatmiku allikaviidetega varustatud täistekst inglise keeles asub siin.

Põhjalikumalt tutvustavad teatmikus käsitletud teemasid ja argumente üllitised ja muud materjalid, mis leiduvad veebiaadressidel www.tdpf.org.uk ja www.countthecosts.org.

 

Kuidas teha nii, et ka avalikkus ja poliitikud kanepi legaliseerimist tõsisemalt võtma hakkaksid?

Valimised on tulekul. Ja kanep on tihti meedias. Sõna võtavad nii andunud pooldajad kui ka vastased. Aga kellelgi ei ole täpseid andmeid. Kui suur osa Eesti ühiskonnast toetab kanepi legaliseerimist? MTÜ Ravikanep soovib seda kindlaks teha, kuid selleks on tarvis ka Sinu panust.

“Kui saame 2000 eurot kokku, tellime Emorist täpse uuringu. Kui paljud toetavad kanepi legaliseerimist Eestis — täiskasvanutele, nagu alkohol ja tubakas praegu. Mis vanusesse jäävad legaliseerimise toetajad? Millist erakonda nad toetavad? Mis on toetajate sissetulek? Neile ja paljudele muudele küsimustele saame vastuse, kui ka Sina annad oma panuse.

Võimalusi on kaks. Annetada saad traditsioonilise ülekandega MTÜ Ravikanep kontole numbriga EE892200221057621978 või Bitcoiniga aadressile 12CQh9fgaC2KN61p35RGsRUTK3atkSwHWj. Iga sent loeb. Ja kõik annetajad on oodatud pressikonverentsile, kus tutvustame tulemusi.

Ega me niisama ei küsi. Anname midagi vastu ka. Veebižurnaalis Nihilist.fm ilmub lähiajal kümme artiklit kanepist ja muudest keelatud uimastitest, nende mõjudest kultuurile ja kokkuvõtteid legaliseerimise tagajärgedest mujal maailmas. Väike üldhariv õppematerjal. Osa artikleid loeme ka sisse, et saaksite neid kuulata netiraadio Vabakanal.ee kaudu,” selgitab MTÜ Ravikanep oma samme kanepi legaliseerimise suunas.

 

Allikad ja lisalugemist: Nihilist.fm-is seni ilmunud Ravikanep MTÜ uimastipoliitilised agitartiklid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9; Turun SanomatMTÜ Ravikanep, Kanepitemp blogi

Foto: nationalreport.net

 

Toimetas Mariann Joonas