Kas USA-s hävitatakse veekogudes elu, et toota biokütust?

19. aprill 2013 kell 20:16



seaweed

Kindlustusäris tuleb üsna sageli ette seda, et inimesed või ettevõtted on vahele jäänud oma maja süütamisega, et saada kätte suured summad kindlustushüvitist. Tundub, et täpselt sedasama teevad praegu naftafirmad BP ja Exxon: nad hävitavad teadlikult oma “kodu“ (naftat), et ehitada “hiigelpaleed“ (biokütused).

 

USA-s suureneb saastunud veekogude hulk, kus vohavad vetikad

USA-s on suur hulk veekogusid hävimas või juba hävinenud ja “surnud tsooniks“ muutunud lämmastikväetise ja Corexiti (nafta hajutamiseks loodud kemikaal) kasutamise tõttu. Selle lõpetamiseks piisaks vaid lämmastikväetiste keelustamisest. Corexit on juba 19 riigis keelustatud.

Lämmastikväetiste massilise ülekasutamise tulemusena satub kuni 70% sellest lähimasse veekogusse ning ainus, mis sellises veekogus hästi kasvab, on vetikad.

Tugevalt saastunud on näiteks Chesapeake’i laht. Seal on toimunud massiline kalade ja vee-elustiku hukkumine ning samas toimub pidurdamatu inimestele ja loomadele ohtlike bakterite paljunemine. Iga aasta voolab sinna juurde aina rohkem lämmastikväetiste jääke ja ainult vetikad vohavad. Igal kevadel liigub suur hulk lämmastikväetiste jääke Mississippi jõge pidi Mehhiko lahte, suurendades õitsvat vetikate massi ning tekitades suuri hapnikuvaeseid piirkondi, kus kalad hukkuvad.

Sama toimub Suure järvistu piirkonnas, näiteks Erie järves. Mehhiko lahe naftakatastroofi järel kasutati kõige mürgisemat naftahajutamise kemikaali Corexit, mille tagajärjel on tekkinud üks suuremaid surnud vee tsoone maailmas.

Kuna surnud vees paljunevad suurepäraselt just vetikad, siis on oletatud, et veekogude hävitamine on sihtotstarbeline ning selle eesmärgiks on luua suuri veekogusid, kus kasvatada vetikaid, mille abil oleks võimalik toota biokütuseid. Mehhiko lahe katastroofi võiks sel juhul pidada uue biokütuste ajastu alguseks, kui vetikad asendavad nafta, ning hämmastaval kombel on just naftakompaniid suurte veekogude hävitamise ja vetikate kasvu soodustamise taga.

 

Vetikad on energiatööstuse uus lootus

President Obama teatas 15. märtsil 2013, et tema plaan on panna rõhku biokütustel liikuvate sõidukite arendamisele ning küsis kongressilt sellealaste uuringute rahastamiseks kaks miljardit dollarit. Huvitava kokkusattumusena on presidendi nõunik John Holdren soovitanud 2009. aastal ookeanide “väetamist” ühe lahendusena globaalse soojenemise vastu.

Tollal mõtlesid paljud, et Holdren on lihtsalt hulluks läinud, kuid tänases olukorras, kus on kõrgenenud huvi biokütuste vastu, kõlab see juba hoopis loogilisemalt. Suurtes veekogudes lämmastikväetiste abil elu hävitamine ja vetikate kasvu soodustamine on ohtlik terve planeedi heaolule, kuid kasumi nimel ollakse paljuks valmis.

Vetikatel on potentsiaali vältida biokütustega esile toodud toidutaimedega konkureerimise probleemi ning need võivad avaldada suurt mõju süsinikdioksiidi emissioonile, kuna vetikad tarbivad CO2-te. Praegu on suurimaks probleemiks see, et vetikatest saadava kütuse hulk on veel liiga väike, et kasulik olla. Aga kui see probleem lahendataks, siis oleks vetikad väga vähe hooldust vajav kütuse algaine.

 

Naftalekke eest vastutavad firmad arendavad vetikatest biokütuse tootmist

2009. aasta augustis sõlmis BP partnerlusleppe firmaga Martek Biosciences, et uurida vetikate rolli suhkrust biodiisli tootmisel. Kaheksa kuud hiljem juhtus BP ja Transoceani hooletuse tõttu naftaleke, mis kahjustas toiduahelat, mürgitas kogu elu Mehhiko lahes ja lõi seal surnud tsoonid, kus veel tükk aega ei kasva mitte midagi muud peale vetikate. ExxonMobil sõlmis partnerluse Synthetic Genomicsiga, et samuti arendada vetikatest biokütuste tootmist. Selle töö tulemusena leiti, et Corexit suurendab süsivesinike bioakumulatsiooni vetikates.

Kuid vandenõuteooriaks võiks seda kõike pidada eelkõige selle tõttu, et need samad inimesed ja firmad, kes teenisid kõigepealt raha Mehhiko lahe katastroofist, on nüüd investeerinud uuringutesse, kuidas õnnetuse tagajärjel tekkinud surnud tsoonis elavate vetikate abil saaks biokütust toota.

 

 

Allikad: Common Sense Show, Wikipedia

Loe lisaks: Guardian, Biomara

Foto: earthsky.org

 

Toimetas Katrin Suik