Ajatu: Sõjaline sekkumine on 100 korda tõenäolisem naftarikastes riikides

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. märts 2020 kell 10:30



Briti ülikoolide hiljutine ühisuurimus leidis, et rahvusvahelistes sõjaväelistes sekkumistes mängib suurt rolli sihtriigi naftavarude olemasolu. Nimelt on rohkelt naftat importivad riigid altimad sekkuma teise riigi sõtta, kui vastaval riigil on suurem naftareserv. Kui konfliktikoldes aga puudub must kuld, pigistatakse sealse vägivalla suhtes silm kinni.

Avaldame aeg-ajalt varasemaid olulisi artikleid uuesti üle lugemiseks. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda veebruaris 2015.

 

Portsmouthi, Warwicki ja Essexi ülikoolide õppejõud avaldasid teadusajakirjas Journal of Conflict Resolution ühisuurimuse, milles leiti, et võõra riigi sekkumine kodusõtta on 100 korda tõenäolisem, kui sõjas oleval riigil on suured naftareservid. Käesolev uurimus on esimene, mis kinnitab nafta rolli peamise sõjalisse konflikti sekkumise motivaatorina ning kaks eredat näidet nafta nimel sõtta minemisest on koalitsiooni sekkumine Liibüas ning USA kampaania ISIS-e vastu Põhja-Iraagis.

USA vaatab mööda inimõiguste rikkumisest oma äripartnerite puhul

Uurimuse kaasautori Vincenzo Bove’i sõnul leiti põhjaliku süstemaatilise analüüsi järel, et majanduslikud stiimulid on sõjaväelises sekkumises võtmefaktoriks. Nimelt sekkuvad kõige enam võõrastesse sõdadesse naftavaesed suurvõimud nagu USA ja Suurbritannia. Naftarikastel riikidel nagu Mehhiko, Indoneesia ning Pärsia lahe riigid ei ole ajalooliselt



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.