Foto: Pixabay (DG RA + geralt)

Euroopa Komisjonist on saamas internetis leviva „desinformatsiooni“ määratluse kõrgeim valvur. Suurte veebiplatvormide nagu Google, Meta, Microsoft ja TikTok aruanded nende kasutatavate meetmete kohta nn desinformatsiooni vastu võitlemiseks meenutavad rohkem ülestunnistusi, mille Euroopa Komisjon on soostunud lahkelt vastu võtma, platvormid peavad aga oma „tublidust“ järjest enam tõestama, sest komisjoni hinnangul pole nad veel piisavalt pingutanud, et „täielikumaid ja sisukamaid andmeid pakkuda“. Vähemalt nii selgub 26. septembril avaldatud Euroopa Komisjon pressiteatest „Desinformatsiooni vastu võitlemise tegevusjuhend“ .

Selles 2018. aastal välja töötatud ja 2022. aastal karmistatud koodeksis kohustuvad 44 suurt veebiplatvormi nüüd iga kuue kuu tagant Euroopa Komisjonile aru andma oma edusammudest desinformatsiooni vastu võitlemisel. Seejuures järgivad nad Euroopa Komisjoni 2021. aasta mais esitatud asjakohaseid suuniseid, mis näevad selles aruandluskohustuses “järjekordset olulist sammu teel läbipaistvama, turvalisema ja usaldusväärsema veebikeskkonna suunas”.

Suured veebiplatvormid peavad aru andma

Nüüd on teiste seas Google, Meta, Microsoft ja TikTok kuulekalt teatanud, kuidas nad 2023. aasta esimesel poolel oma kohustusi „desinformatsiooni“ leviku ohjeldamiseks ellu viivad. Järgmised aruanded, mis avaldatakse 2024. aasta alguses, st Euroopa Parlamendi valimiste eel, peaksid sisaldama konkreetset teavet valimistega seotud nn desinformatsiooni vastu võitlemise kohta.

Käitumiskoodeks sisaldab konkreetseid nõudeid, millel on ka rahalised tagajärjed. Selle eesmärk on tagada, et väidetava desinformatsiooni levitajad ei saaks reklaamitulust kasu. Lisaks tuleks “faktikontrollijatele” oma töö eest Euroopa Komisjonis “asjakohast hüvitist” maksta. Ja platvormide kasutajatele tuleks anda paremad vahendid, et nad saaksid desinformatsiooni kergemini ära tunda, mõista ja sellest teada anda.

“Alaline töörühm”

Mängu tuleb ka ELi digitaalteenuste seadus (DSA), mis on alates selle aasta 25. augustist nõudnud suurtelt veebiplatvormidelt nagu Twitter (nüüd X) nn desinformatsiooni vastu võitlemist. Korduvalt seadust rikkuvaid platvorme ähvardab trahv kuni kuus protsenti aastakäibest. Ja loodud on isegi “läbipaistvuskeskus”, kuhu on juurdepääs kõigil EL kodanikel ja mille eesmärk on anda “lihtne ülevaade koodeksi meetmete rakendamisest” ning tagada “asjakohaste andmete läbipaistvus ja regulaarne uuendamine”.

Selle eest vastutab “alaline töörühm”, mis koosneb allakirjutanute, audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa reguleerivate asutuste rühma, Euroopa digitaalse meedia vaatluskeskuse ja Euroopa välisteenistuse esindajatest ning mida juhib Euroopa Komisjon. Veebiplatvormide poolaastaaruanded on nüüdseks avaldatud ka läbipaistvuskeskuse veebilehel.

Věra Jourová, EL väärtuste ja läbipaistvuse eest vastutav asepresident, on öelnud:

„Desinformatsioon on endiselt üks suurimaid riske Euroopa demokraatlikule inforuumile, sealhulgas Venemaa-Ukraina sõja ja valimiste kontekstis. Kui eurooplased valmistuvad 2024. aastal valima, peavad kõik osalejad andma oma panuse desinformatsiooni ja võõrmõjude vastu võitlemiseks veebis, et kaitsta meie veebiarutelu. Koodeks on osutunud kasulikuks, kuid me kõik peame tegema rohkem. Kutsun platvorme üles täielikult täitma koodeksi alusel võetud kohustusi, et tagada demokraatia vastupidavus.“

Thierry Breton, EL siseturuvolinik, kommenteeris aruannete avaldamist:

„Valimiste ausus on üks meie prioriteete digiteenuste seaduse jõustamisel, kui Euroopas on algamas valimisperiood. Seejuures toetume oma sisemisele asjatundlikkusele, mida oleme aastate jooksul arendanud tänu kogemustele desinformatsiooni vastu võitlemise tegevusjuhendiga. Täna avaldatud aruanded annavad olulist teavet selle kohta, kuidas platvormid võitlevad võrgus leviva desinformatsiooniga, ja aitavad meil hinnata suurte veebiplatvormide tegevusi sotsiaalmeedias. Siiski ei pruugi teenuseosutjad olla rahul, et Euroopa Komisjon on neid suurteks veebiplatvormideks klassifitseerinud. Näiteks Amazon kaebas isegi kohtusse, et pääseda digitaalteenuste seaduse alusel „suurte veebiplatvormide“ märgistusest.

Euroopa Komisjoni pressiteates on välja toodud näited desinformatsioonivastasest võitlusest suuremate veebiplatvormide aruannetest:

• Google väidab, et see takistas 2023. aasta esimesel poolel enam kui 31 miljoni euro väärtuses reklaami jõudmist desinformatsiooni levitajatele EL-is. Google esitas EL-is 20 441 poliitilist reklaami peaaegu 4,5 miljoni euro väärtuses. 141 823 poliitreklaami lükati tagasi, kuna need ei läbinud identiteedikontrolli. Lisaks sulges YouTube 2023. aasta jaanuarist aprillini 411 kanalit ja 10 Bloggeri ajaveebi, mis olid seotud Venemaa riiklikult toetatava Interneti-uuringute agentuuriga (IRA).
• Meta teatab, et enam kui 40 miljonile sisule Facebookis ja enam kui 1,1 miljonile Instagramis on märgitud faktikontrolli teatis. 95 protsenti kasutajatest, kes kohtasid sisu, millel oli hoiatus, et teave on kontrollimisel osutunud vigaseks, otsustas sellel mitte klõpsata. 37 protsenti Facebooki ja 38 protsenti Instagrami kasutajatest, kes kavatsesid jagada faktikontrollimise märkega sisu, otsustasid hoiatuse saamisel jagamise lõpetada. Lisaks on Meta laiendanud oma faktikontrolli partnerlussuhteid 26 partnerini, mis hõlmavad 22 ELi keelt, sealhulgas nüüd ka Tšehhi ja Slovakkia.
• TikTok leidis, et 29,93 protsenti kasutajatest tühistas jagamise, kui nad kohtasid platvormil teatist “kinnitamata sisu”. Lisaks eemaldati platvormilt 140 635 videot, millel on üle 1 miljardi vaatamise, kuna see rikkus selle valeinformatsiooni käsitlevaid eeskirju. TikToki faktide kontrollimise jõupingutused hõlmavad vene, ukraina, valgevene ja 17 Euroopa keelt, sealhulgas uue partnerluse kaudu Reutersiga. Sellega seoses kontrolliti faktiliselt 832 sõjateemalist videot, millest 211 eemaldati faktikontrollile mittevastavuse tõttu.
• Microsoft teatab, et 2023. aasta esimesel poolel takistati ELis enam kui 6,7 miljoni võltsi LinkedIn konto loomist (registreerimine blokeeriti) või piirati. Ja otsingumootor Bing kas reklaamis 798 180 otsingut autoriteetse teabena või alandas need vähem autoriteetseks teabeks.

Kuidas aruandlus toimub

Platvormide aruanded järgivad malli, mis koosneb 152 aruandluselemendist koodeksi kõigis peatükkides. Neid saab ükshaaval PDF-failidena ingliskeelsena alla laadida läbipaistvuskeskusest ja need erinevad üksteisest oluliselt ainuüksi ulatuse poolest. Kui Google’i aruanne perioodis jaanuarist juunini 2023 sisaldab muljetavaldavaid 270 lehekülge ja TikToki 255 lehekülge, siis Microsoftil on endiselt 190 lehekülge, kuid Metal on ainult 137 lehekülge. Muide, 2022. aasta teisel poolel oli TikTokil vaid 164 lehekülge ja Twitteril (nüüd X) vaid 79 lehekülge. Pole ime, et Euroopa Komisjon oli Twitteriga eriti rahulolematu (X).

Aruandluses teevad platvormid muu hulgas koostööd 2014. aastal loodud Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste reguleerijate rühmaga (ERGA), mis nõustab Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD) rakendamisel. Teiste partnerite hulka kuuluvad 2018. aastal algatatud European Digital Media Observatory (EDMO) ja ettevõte TrustLab. “Struktuurinäitajad” on mõeldud selleks, et hinnata koodi tõhusust “kogu veebiökosüsteemi jaoks ELis ja liikmesriikide tasandil”. Näiteks TrustLab viib praegu läbi uuringut desinformatsiooni leviku kohta läbi Poola, Slovakkia ja Hispaania peamistel sotsiaalmeedia platvormidel, mille tulemused on 72-leheküljelise analüüsina kättesaadavad ka “läbipaistvuskeskuses”.

Kuulekad alamad, kes ootavad eeliseid

Oma enesekirjelduses määratlevad käitumiskoodeksile allakirjutanud end kui “laia rühma veebiplatvorme, reklaamitööstuses osalejaid, faktikontrollijaid, uurimisinstituute ja kodanikuühiskonna organisatsioone”, mis jõustusid 2022. aasta juunis vastuseks Euroopa demokraatia tegevuskava ja Euroopa Liidu suuniste komisjoni ühiselt koostanud ja allkirjastanud uue desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendile, et võidelda nn desinformatsiooniga veebis.

Lõppkokkuvõttes on “desinformatsiooni vastu võitlemise tegevusjuhend” ilmselt peamiselt hästi läbimõeldud, ennetav ja kuulekas koostöödokument, mille kaudu platvormid ootavad eeliseid, näiteks EL-i digiteenuste seaduse alusel klassifitseerimise osas. Euroopa Komisjoni roll desinformatsiooni määratluse ülima valvurina on aga enam kui küsitav, eriti järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel.

Artikli autor Martina Binnig on Kölnis elav muusikateadlane, kes töötab ka vabakutselise ajakirjanikuna.

Allikas: achgut.com

Toimetas Hando Tõnumaa