Euroopa Liidu (EL) liidrid jõudsid neljapäeval kokkuleppele, et on valmis allkirjastama Ukrainaga assotsiatsioonileppe juba enne mai lõpuks kavandatavaid erakorralisi valimisi, ütles EL-i president Herman Van Rompuy Brüsselis pärast erakorralist üldkogu.

“Me kinnitame veelkord, et seisame Ukraina eest ja Euroopa on valmis assotsieerumislepingule alla kirjutama. See tähendab, et [lepe sõlmitakse] enne Ukraina 25. mai valimisi,” lisas ta. Rompuy kordas ühtlasi, et Euroopa Liit on valmis andma Ukrainale rahalist abi.

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles pärast kohtumist Euroopa Liidu liidritega Brüsselis, et riik on valmis sõlmima assotsiatsioonileppe niipea kui võimalik. “Ukraina valitsus on kindlalt otsustanud sõlmida assotsiatsioonileppe … me oleme valmis niipea kui võimalik,” kinnitas Jatsenjuk.

Van Rompuy ütles, et EL kehtestab Venemaa suhtes sellised sanktsioonid nagu viisapiirangud, varade külmutamine ja kavandatud kahepoolse tippkohtumise ärajätmine, kui Moskva ei suuda leevendada vastasseisu Ukraina uue juhtkonnaga.

Ukraina rahutused: Lääne ja Venemaa geopoliitiline sõda maagaasi pärast?

Üks tihti küll riivamisi puudutatud, kuid üldiselt märkamatuks jäänud tagamaa Ukraina kriisi taga on Lääne ja Venemaa vaheline energiasõda. Tegemist on geopoliitilise võitlusega, milles Euroopa ja NATO püüavad meeleheitlikult Venemaa maagaasi varudest sõltumatust saada ning Venemaa soovib meeleheitlikult säilitada oma gaasimonopoli Ida-Euroopas. Kahjuks on majandusliku sõja kannatajaks Ukraina rahvas, kelle riigiga võimusuhete mängus manipuleeritakse.

30% Euroopa maagaasist tuleb Venemaalt. 66% selles liigub Euroopasse Ukrainas asuvate gaasijuhtmete kaudu. Venemaalt tuleb Euroopasse 35 % kogu vajalikust naftast. Fakt, et Ukraina endine valitsus, eesotsas Janukovõtšiga, oli sõlminud kaubanduslepped just Venemaaga ning mitte Euroopa Liiduga, on süvendanud veelgi Euroopa Liidu ja NATO sõltumist Venemaa energiavarudest. See on ka üks peamistest põhjustest, miks Lääs on alustanud vastuhakku Venemaa suhtes. Avalikustatud on dokumendid ja informatsioon, et erinevad USA mittetulundusühingud, nagu näiteks Rahvuslik Demokraatia Sihtasutus (National Endowment for Democracy), on rahastanud Kiievis novembris protesti alustanud gruppe.

Viimase kahe aasta jooksul on energiakorporatsioonid Chevron, Exxon ja Royal Duch Shell alustanud Lääne Ukrainas ning ka teistes Ida-Euroopa riikides uute maagaasi väljade otsinguid. Nii Lääne-Ukrainast kui ka Poolast leidsid nad suured maagaasi leiukohad, kuid ei saanud siiski lõpule viia tehinguid oma leidudele juurdepääsu saamiseks, sest Putin oli Janukovõtšiga kaubandussuhete kaudu juba seotud. Nüüd, peale Janukovõtši tagandamist, on Ukraina uue läänemeelse valitsuse toetusega ehk võimalik Lääne energiamagnaatidel oma tehingud viimaks ka ära sõlmida.

Loe geopoliitilise sõja kohta pikemalt siit.

Krimmis toimub Venemaaga liitumise üle referendum 16.märtsil

Krimmi parlament teatas teisipäeval, et Venemaaga liitumise üle korraldatakse rahvahääletus juba järgmisel nädalal. Liitumise poolt hääletas 78 parlamendisaadikut 86-st. Alternatiivsele seisukohale jäänud parlamendisaadiku Refat Tšubarovi sõnul on tema kolleegid parlamendis hullumeelsed. “Selge, et nad täidavad võõrast tahet… Nad on aru kaotanud,” märkis Tšubarov.

Euroopa Liidul on Ukraina osas topeltstandardid, ütles neljapäeval Venemaa alaline esindaja ühenduses Vladimir Tšizov. “Ma soovitaks tegelikult kõigil selle referendumi osas väga ettevaatlik olla, sest siin on tegemist siiski rahva tahte otsese väljendusega. Ülejäänut me veel vaatame. Rahvahääletuseni on jäänud veel vaid väga vähe aega – kümme päeva. Vaatame, mida tulemused näitavad,” ütles Tšizov kommenteerides erakorralise ülemkogu otsuseid.

“Kui Euroopa Liit muretseks tõepoolest Ukrainas toimuva vastavuses põhiseadusele, siis näeks see suurema vaevata, et nii 2004. ja 2010. aasta konstitutsioonis on täpselt välja toodud riigipea võimult kõrvaldamise tingimused. On vaid kolm võimalust – kas president sureb, esitab ise lahkumisavalduse või viiakse läbi kohtulikule vastutusele võtmise protseduur. Janukovõtši puhul olnud ei esimest, teist ega kolmandat varianti. Rääkida, et praegune valitsus Kiievis on seaduslik, saab ainult siis, kui sulgeda faktide ees silmad,” rääkis Venemaa esindaja.

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk teatas, et Krimmi referendumil mingit seaduslikku alust.”See on ebaseaduslik otsus ja sellel niinimetatud referendumil pole mingit seaduslikku alust. Seepärast soovitame Venemaa valitsusel mitte toetada neid, kes toetavad separatismi Ukrainas. Krimm on ja jääb Ukraina lahutamatuks osaks,” ütles Jatsenjuk Brüsselis peetud pressikonverentsil pärast kõnelusi EL-i juhtidega.

Allikad: BNS, Telegram, Infowars, Guardian, ERR

Foto: liberal-belarus.org

Toimetas Mariann Joonas