/data05/virt37268/domeenid/www.telegram.ee/htdocs/wp-content/themes/telegram/single.php

Valge Maja lükkas pärast kahte aastat tagasi Snowdenile armuandmist nõudva petitsiooni

30. juuli 2015 kell 20:04



fwgqoydqhq9dh9gam9pv2013. aastal algatasid USA kodanikud ametliku petitsiooni, nõudmaks vilepuhuja Edward Snowdenile täielikku armuandmist. Kuigi petitsiooni allkirjastas üle 167 000 inimese, viivitas Valge Maja sellele vastuse andmisega üle kahe aasta. Sel teisipäeval andis valitsus välja ametliku vastuse, mille kohaselt lükati petitsioon tagasi ning nõuti nn riigireeturi naasmist kodumaale kohtu ette. Snowdeni toetajate sõnul aga pole tal praeguste seaduste järgi võimalust ausale ja õiglasele kohtuistungile.

 

Kaks aastat tagasi hakati koguma allkirju petitsioonile, mis nõudis, et USA valitsus annaks NSA ulatuslikke luureprogramme paljastanud vilepuhujale Edward Snowdenile täieliku, vaba ning absoluutse armuandmise. Petitsioon kogus kokku üle 167 000 allkirja, ületades Valge Maja We the People veebilehe seatud 100 000 hääle künnise, mille kohaselt oleks valitsus pidanud andma allkirjastanutele kindla vastuse 2013. aasta 24. juunil. Selle asemel aga oodati tulise teema mahajahtumist ning alles 2015. aasta 28. juulil väljastati ametlik vastus, mille kohaselt ei anna USA valitsus Snowdenile armu ning peab teda siiski riigi julgeolekut rängalt ohustanud riigireeturiks, kes tuleb viia vandekohtu ette. Arvestades seda, kui ühekülgset ning valitsuse propaganda maigulist kajastust on Snowden saanud USA peavoolumeedia kanalitest, pole kuigi raske aimata, kuidas suhtuksid vandekohtunikud tema protsessi.

 

Greenwald: Snowden käitus südametunnistuse järgi

Kuna USA valitsuse ametliku seisukoha järgi olid Snowdeni tegudel nende riigisisesele julgeolekule tõsised tagajärjed, pöörduti petitsioonile vastuse koostamiseks president Obama sisejulgeoleku- ja terrorisminõuniku Lisa Monaco poole. Monaco kirjutas Valge Maja vastuses, et Snowden oli otsustanud probleemidele konstruktiivselt lähenemise asemel hoopis käituda ohtlikult ning varastada ja avalikustada salastatud informatsiooni, millel olid tõsised tagajärjed riigi julgeolekule ning inimestele, kes seda igapäevaselt kaitsevad. Ta lisas, et kui Snowden tunneb, et tema tegevus oli kodanikuallumatus, siis peaks ta tegema seda, mida on teinud teised, kellel on probleeme valitsusega. Monaco sõnul tähendaks see valitsuse tegevusele väljakutse esitamist, sellest rääkimist, konstruktiivses protestis osalemist ning mis kõige tähtsam, oma tegude tagajärgedega leppimist. Monaco ütleb, et Snowden peaks naasma USA-sse, et tema üle saaks kohut mõista, mitte end “peitma autoritaarse režiimi tiiva all“.

Monaco seisukoha vastu on erinevad tsiviilõiguste eest võitlejad ja ajakirjanikud, eriti Intercepti asutaja Glenn Greenwald, kes oli üks ajakirjanikest, kellele Snowden usaldas oma varastatud dokumentide arhiivi. Nad leiavad, et Snowdeni teod olid kannustatud tema südametunnistusest, mis ei lubanud hoida saladuses nii ulatuslikke ja privaatsust ning tsiviilõigusi rikkuvaid programme. Seetõttu tuleks Snowdenit tunnustada tema vapruse eest, mitte karistada teda võimalikult karmilt, et hirmutada potentsiaalseid vilepuhujaid vaikima.

Ühtlasi tuuakse välja, et Snowden ei avalikustanud mingit salastatud infot: sellega tegelesid hoopis uudisteorganisatsioonid nagu The Guardian, Washington Post, New York Times ja The Intercept. Ühtlasi on märgitud, et kuigi Obama administratsioon ning enamus poliitikuid väidavad, et Snowden ohustas riigi julgeolekut, ei ole administratsioon suutnud täpsustada ühtegi “karmi tagajärge“, mida saaks iseseisvalt kinnitada. Samuti on kahtluse all väide, et Snowden oleks pidanud oma rahulolematust väljendama ametlikke NSA-siseseid kanaleid pidi: tõenäoliselt poleks tema kaebuseid kuulda võetud ning ta oleks võinud oma tööst ilma jääda.

 

Praegu kehtiv seadus välistab õiglase kohtumõistmise

Praegu soovib Obama administratsioon, et Snowden naaseks nende mõjusfääri, et ta saaks ilmuda kohtu ette, kus teda süüdistatakse  1917. aasta spionaažiseaduse alusel. Tegu on seadusega, mis võeti vastu napilt pärast USA astumist Esimesse maailmasõtta ning mille eesmärk oli keelata sekkumist sõjaväeoperatsioonidesse ning värbamisse, ennetada sõjaväele mitteallumist ning sõjaajal USA vaenlaste toetamist. Kuigi seadust on aastate jooksul korduvalt parandatud, on selle algne mõte ja sisu jäänud suures osas samaks.

Obama administratsioon on spionaažiseaduse alusel esitanud kohtukaebusi rohkemate inimeste vastu kui kõik eelnevad presidendid kokku. Osaliselt võib see olla tingitud asjaolust, et selle seaduse alusel on nüüd kohtusse kaevatud mitte traditsioonilise spionaažiga seotud tegude eest, vaid info kinnipidamise või meediaga suhtlemise eest. Näiteks on spionaažiseaduse alusel esitatud süüdistused vilepuhujatele nagu Chelsea Manning ja Daniel Ellsberg. Greenwaldi sõnul on Snowden valmis oma tegude eest seaduse järgi vastutama, aga kui ta naaseks USA-sse praegustel asjaoludel, oleks tal spionaažiseadusega keelatud ka avalikult selgitada, miks olid tema korraldatud lekked õigustatud. See aga välistab igasuguse võimaluse ausale ning õiglasele kohtuistungile.

 

Allikad: The Intercept, Al Jazeera, National Journal

Foto: gizmodo.com

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.