Kohtuotsus: NSA massiline andmete kogumine on illegaalne

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. mai 2015 kell 10:43



shutterstock_94364473Möödunud nädalal otsustas USA teise ringkonna apellatsioonide kohus, et USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) massiline ameeriklaste telefonikõnede metainfo kogumine ei olnud pärast 9/11-t terrorismi vastu võitlemiseks loodud seaduse nimega Patriot Act paragrahviga 215 volitatud ning on seega ebaseaduslik. Kuigi kohtuotsus ei peata antud luureprogrammi, lõi see pretsedendi, mis võib aidata mõjutada kongressi otsust 1. juunil Patriot Acti uuendamisel või muutmisel.

 

Käesoleva kohtuasjaga lükati ümber luurekogukonna argument programmi kaitseks, mille kohaselt oli ameeriklaste kõnede metainfo kogumine volitatud Patriot Actiga. Kohtuotsuse kohaselt ei saa praegu Patriot Acti paragrahvi 215 tõlgendada sellist ulatuslikku luureprogrammi volitavalt, kuid 1. juunil võib kongress siiski otsustada pikendada Patriot Acti ning seda muuta nii, et vastuoluline metainfo kogumine saaks legaalseks.

Antud kohtuasjas leiti, et Patriot Acti kohaselt on luureprogrammid mõeldud uurimiste abistamiseks spetsiifilistes juhtumites, mitte massiliseks andmete kogumiseks ilma aja- ja sihtmärgilise piiranguta. Valitsus vaidleb Patriot Acti paragrahv 215 tõlgendamisel, et kogu riigis toimubki üks suur terrorismivastane operatsioon, mis nõuab kõikvõimalikke andmeid, millest võib kunagi olla kasu mingite juhtumite uurimisel, sest kõik info panustab kuidagi terrorismivastasesse võitlusesse. Sellise ettekäändega kogutakse infot kõigilt inimestelt, mitte vaid isikutelt ja firmadelt, mis suhtlevad kahtlusaluste isikutega või nende lähikondlastega. Samuti väideti, et kongress kiitis NSA programmi heaks, pikendades Patriot Acti (ja seega ka paragrahv 215) nii aastal 2010 kui 2011. Kohtunikud tõid aga välja, et enamus kongressiliikmed ei olnud isegi antud luureprogrammist teadlikud ning selleks, et tõestada, et programm oli tõepoolest teadlikult volitatud, on vaja esitada asitõendeid otsestest aruteludest, mitte suletud uste taga tehtud vihjetest.

NSA telefonikõnede metainfo kogumise programm tuli avalikkuse ette tänu Snowdeni lekitatud infole: senini oli programm töötanud ning saanud pikendatud 1978. aasta seadusega loodud salajase kohtu poolt. Alates programmi avalikukstulekust on see saanud rohkelt kriitikat nii privaatsuse kui kodanikuõiguste eest võitlejatelt. Valitsus on väljendanud soovi programmi muuta, kuid siiski mitte lõpetada. Näiteks on Valge Maja öelnud, et nad juba uurivad alternatiive praegusele ameeriklaste telefonikõnede metainfo kogumisele. Riikliku julgeolekunõukogu esindaja kohaselt soovitakse lõpetada olemasolev programm, luues alternatiivne mehhanism, mis säilitaks programmi põhilised võimed, kuid infot ei hoiaks enam valitsus, vaid firmad. Sellise lähenemisega aga kaasnevad mitmed ohud ning eetiline küsimus: kui palju ohutum on anda järelvalveta firmadele võim omada kõigi ameeriklaste kohta nii suurt kogust infot? Ühtlasi süüdistatakse valitsust soovis veeretada skandaalis endalt tähelepanu ning süü, tegelikult programmi ebaseaduslikkuse ning põhiseaduslike õiguste rikkumisega tegelemata.

 

Privaatsus ei maksa endiselt midagi

Kuigi kohtuasjas kaheldi programmi volitustes, jäeti tegelemata Ameerika tsiviilõiguste ühenduse (ACLU) kaebusega, mille kohaselt programm rikub ka ameeriklastele neljanda põhiseaduseparandusega antud õigust olla kaitstud orderita läbiotsimise ning arestimise eest. Piirkonnakohtunikud ei puudutanud antud kaebust ning selle asemel suunasid oma otsuse vaid Patriot Acti valestitõlgendamisele. Ometi nenditi, et antud luureprogrammil on potentsiaal olla väga invasiivne ning fakti, et kuigi NSA kogub vaid metainfot, mitte kõnede sisu, ei tähenda see, et antud info kogumine ei riku inimeste privaatsust. Nimelt võib metainfo paljastada inimese elu kohta nii mõndagi, eriti kui helistatakse mõnele eriotstarbelisele telefoninumbrile. Näiteks võidakse saada teada, et isik kannatab lähisuhtevägivalla või sõltuvuste käes, on veteran, kaalub enesetappu või teatab kuriteost. Samuti võib metainfo paljastada isiku tsiviilsed, poliitilised või religioossed sidemed, nagu ka tema sotsiaalse staatuse või kas ja millal on ta seotud intiimsuhetega.

Üheks põhjuseks, miks NSA telefoniandmete massiline kogumine ilmselt ei leia oma lõppu, on asjaolu, et inimesed ei oma nende kohta käivat metainfot. Sellist infot omavad hoopis telefonioperaatorid, mistõttu info liigitub “kolmanda osapoole doktriini“ alla, mille kohaselt ameeriklased ei saa oodata privaatsust kolmanda osapoole poolt hoitava info puhul, mistõttu nad ei saa ka kaitset neljanda põhiseaduseparanduse alt. Kõnealune kohtuistung keeldus “kolmanda osapoole doktriini“ seisukohta ümber lükkamast.

 

Kas ja millisel kujul Patriot Act jätkub?

1. juunil peab kongress otsustama, kas pikendada või muuta Patriot Acti ning kohtuotsus nõuab, et NSA massilise telefoniandmete kogumise programmi jätkumiseks peaksid nad spetsiifiliselt ning vaid otseselt tõlgendatavalt selle sinna sisse kirjutama. Õnneks leidub USA poliitilises ringkonnas ka üha rohkem neid, kes leiavad, et oleks aeg antud programm täielikult lõpetada. Üheks sellise seisukoha hoidjaks on senaator Ron Wyden, kes leiab, et kuna programm on ebaseaduslik ning ebaefektiivne, oleks olnud ammu aeg see lõpetada. Tema sõnul on programmi avaliku uurimisega hakanud murenema väited selle legaalsuse ning tõhususe kohta, mistõttu peaks president kuulutama programmi lõpetatuks.

Antud piirkonnakohus oli esimene föderaalne apellatsioonidekohus kolmest, mis otsustavad NSA programmi seaduslikkuse üle: asjaolu kaaluvad ka kohtud Washingtonis ja Californias. USA valitsus võib praeguse kohtuotsuse edasi kaevata, kuid tõenäolisem on, et kõigepealt oodatakse ära kongressi otsus Patriot Acti kohta. Juhul kui kongress otsustab Patriot Acti uuendada, võivad kohtud teostada sellele järelvalvet ning paragrahv 215 pikendamisega võivad kaasneda edasised kohtuprotsessid, mis võivad lõpuks nõuda ka Ülemkohtu tähelepanu. Alternatiiviks Patriot Acti uuendamisele on kuulutada see lõppenuks ning võtta vastu uus USA Freedom Act, mis muuhulgas lõpetaks valitsuse poolt massilise telefonikõnede metainfo kogumise. Viimase poolt hääletas hiljuti USA esindajatekoja juriidiline komitee 25-2 ning ootustekohaselt läbib eelnõu kogu esindajatekoja.

 

 

Allikad: Guardian, Reuters, Wired

Foto: shutterstock.com

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.