Biofootonite uurimine tõestab, et inimesed on valgusolendid

24. oktoober 2013 kell 16:30



biophoton_human_bodyTeadus kinnitab aina sagedamini seda, mida inimeste otsesed kogemused on näidanud: me oleme palju enamat kui aatomitest ja molekulidest koosnevad kehad – inimesed on valgusolevused. Inimese kehast kiirguvad biofootonid võivad moduleerida peamisi rakuvahelise kommunikatsiooni protsesse ja DNA-d.

 

Inimese eksistents iseenesest on kõige uskumatum fakt. Me ignoreerime sageli selle reaalsuse imelisust, et on olemas Universum, mis on meie kaudu iseendast teadlik. Mõtle, et valgusest, õhust, veest ja maakoore baasmineraalidest ning 3 miljardi aasta jooksul ühe raku tuuma kogutud infost on moodustunud inimese keha ning selles on hing, mis suudab vähemalt püüda aru saada enda kehalisest ja vaimsest päritolust.

Võttes arvesse seda, kuivõrd uskumatu on meie eksistents ning kehaline olek, ning samas seda, et meie maapealne eksistents on osaliselt moodustunud päikesevalgusest ning vajab pidevalt kondenseerunud päikesevalguse tarbimist toidu kujul, ei olegi nii võimatu idee, et meie keha kiirgab valgust.

Inimese keha kiirgab biofootoneid, mida tuntakse ka kui ultranõrka footonite emissiooni (ultraweak photon emissions – UPE), mille nähtavus on tuhat korda madalam kui meie palja silma tundlikkus. Kuigi meie seda ei näe, on need valgusosakesed (või lained, olenevalt sellest, kuidas neid mõõta) keerulise moodsa tehnika abil nähtavad kui osa nähtavast elektromagnetilisest spektrumist (380–780 nm).

 

Füüsiline ja “vaimne“ silm kiirgavad valgust

Inimese silm iseenesest kiirgab spontaanselt nähtavaid nõrku footoni emissioone. On püstitatud hüpotees, et nähtav valgus tekitab hilinenud bioluminestsentsi (helendamist) silmakoes. Need valguse kiirgumised on korrelatsioonis energia ainevahetuse ja oksüdatiivse stressiga imetajate ajus. Ajus keemiliste protsesside ajal vabanevad footonid moodustavad visualiseerimise käigus biofüüsilisi pilte ning hiljutises uurimuse leiti, et kui inimene kujutleb pimedas ruumis ette valgust, siis nende biofootonite emissioon suureneb olulisel määral. See kinnitab ideed, et biofootonid ei ole lihtsalt rakkude ainevahetuse kõrvaltoodang, vaid ajul on sellele energiagradiendile ligipääs selleks, et kujutlemise ja visualiseerimise käigus luua loomuomaseid biofüüsilisi pilte.

 

Meie rakud ja DNA kasutavad biofootoneid info säilitamiseks ja edastamiseks

Arvatakse, et mitmete elusorganismide puhul kasutatakse biofootoneid selleks, et kommunikeeruda viisil, mis edastab infot/energiat oluliselt kiiremini kui keemiline difusioon. 2010. aastal avaldatud uurimuse kohaselt on rakkudevahelist biofootonite abil suhtlemist demonstreeritud taimede, bakterite, ning loomade rakkude puhul. Erinevat tüüpi valgusspektri stimulatsioon ühes sensoorse või motoorse närviraku otsas tõi kaasa suurenenud biofootonite aktiivsuse teises otsas. Teadlased järeldasid, et valgusstimulatsioon genereerib biofootoneid, mis toimivad närvirakkudes kommunikatsiooni signaalidena. Ka meie DNA on molekulaarsel tasemel biofootonite kiirguse allikas.

Tehniliselt on biofooton nähtavas ja ultraviolett-spektrumis bioloogilisest süsteemist kiirguv elementaarosake või valguse kvantühik, mis on mittesoojusliku päritoluga. Enamasti arvatakse, et need on energia ainevahetuse kõrvalprodukt.

 

Keha ööpäevane biofootonite kiirgamine

Kuna keha ainevahetuse rütm muutub ööpäeva käigus, siis muutub ka biofootonite emissioon samal kombel. Uurimused on välja selgitanud kindlad anatoomilised punktid kehal, kus biofootonite emissioon on olenevalt päevaajast nõrgem ja tugevam.

Üldiselt on footonite hulga kõikumine üle keha hommikuti madalam kui pärastlõunal. Rinna- ja kõhupiirkond kiirgab kõige vähem, kuid pidevalt. Käed ja pea kiirgavad kõige rohkem terve päeva jooksul. Spektraalsete mõõtmiste tulemused võivad pakkuda infot individuaalsete oksüdatiivsete protsesside kohta inimese kehas.

 

Meditatsioon ja ravimtaimed mõjutavad biofootonite kiirgumist

Uuringud on näidanud, et stressist tulenev erinevus biofootonite emissioonil on erinev nende inimeste puhul, kes mediteerivad, võrreldes nendega, kes seda ei tee. Neil, kes regulaarselt mediteerivad, on madalam ultramadalate footonite emissioon. Arvatakse, et selle põhjuseks on madalam vabade radikaalide reaktsioonide tase nende kehas. Ühes kliinilises uuringus, millesse kaasati transtsendentaalse meditatsiooni harrastajad, leiti, et pikaajalise meditatsiooni praktiseerimise tagajärjel leiavad aset paljud füsioloogilised ja biokeemilised muutused ning see võib mõjutada vabade radikaalide aktiivsust kehas.

Huvitaval moel on leitud ka, et ravimtaim, millel on laialt tuntud stressi vähendav toime, vähendab inimestest kiirguvate biofootonite hulka. 2009. aasta ajakirjas Phytotherapeutic Research avaldatud artiklis leiti, et katsealustel, kes tarbisid ravimtaime nimega roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea), oli võrreldes platseebot tarbiva kontrollgrupiga oluliselt vähenenud biofootonite emissioon.

 

Inimese nahk võib päikesevalguses püüda ja salvestada infot

Võib-olla kõige erilisem on võimalus, et meie keha pinnal olevad rakud on võimelised ultraviolettkiirgusest salvestama infot ja energiat. 1993. aastal avaldati ajakirjas Journal of Photochemistry and Photobiology artikkel, milles kirjeldati, et kui tervete või spetsiifilise nahahaigusega katsealuste naharakud olid kunstliku päikesevalguse mõjuväljas, kiirgasid nahahaigusega grupis olevate inimeste naharakud 10–20 korda rohkem biofootoneid. Järeldati, et haiged rakud on kaotanud võime efektiivselt footoneid salvestada, mis viitab võimalusele, et inimeste rakkudel on efektiivne rakusisene footonite salvestamise süsteem. Värskemad uuringud on kinnitanud et normaalsete naharakkude ja melanoomi (nahakasvaja) rakkude biofootonite emissioon on samuti selgelt erinev.

On uuritud ka võimalust, et nahapigment toimib nagu looduslik päikesepaneel ning melaniinil on oma osa ultraviolettkiirguse konverteerimisel metaboolseks energiaks. Protsess, mida nimetatakse ülikiireks sisemiseks konverteerimiseks (ultrafast internal conversion) muudab pea 100% absorbeerunud UV-kiirgusest potentsiaalselt genotoksilisest kiirgusest ohutuks soojuseks.

Kui melaniin suudab konverteerida UV-kiirguse soojuseks, siis võib-olla suudab see muuta seda ka muud sorti bioloogiliselt kasulikuks energia vormiks? See ei pruugi olla võimatu, kui vaadelda seda, et gammakiirgus, mis on enamikule eluvormidele väga toksiline, on kindlat sorti seentele ja bakteritele eluks vajalik.

 

Keha biofootonite kiirgust reguleerivad Päikese ja Kuu jõud

Näib, et moodne teadus hakkab tunnustama keha võimet saada ja anda infot ja energiat otse päikesevalguse toimel. Samuti tunnustatakse aina enam seda, et Päike ja Kuu mõjutavad biofootonite kiirgumist gravitatsioonijõudude kaudu. Hiljutises katses jälgiti seda, kuidas nisutaimed Saksamaal ja Brasiilias olid transkontinentaalselt sünkroonis vastavalt Kuu ja Päikese hoovustele. Hoovuste jõud, millesse Päike panustab 30% ning Kuu 60% kombineeritud gravitatsioonikiirendusest, reguleerib paljusid iseloomulikke omadusi taimede kasvus Maa peal.

 

Kavatsus on füsioloogia elujõud

Isegi inimese tahe võib omada empiirilist põhja biofootonite puhul. Hiljutine kommentaar ajakirjas Investigacion Clinica pealkirjaga “Evidence about the power of intention“ (Tõendusmaterjal tahtlikkuse jõust) uuris seda seost.

Tahet defineeritakse kui suunatud mõtet, mille eesmärk on kindel tegu. Suunatud mõtted võivad mõjutada pea kõiki elutuid ja elusaid objekte ainuraksetest kuni inimesteni. Näib, et selle mehhanismi taga on valgusosakeste (biofootonite) emissioon. Kõik elusorganismid kiirgavad pidevat footonite voogu, mis on signaalide saatmise vahendiks. Biofootoneid säilitatakse rakusiseselt DNA-s.

Kui keha on haigestunud, siis muutub ka biofootonite emissioon. Otsene tahe manifesteerub elektrilise ja magnetilise energiana, mis toodab footonite voolu. Meie tahe näib toimivat kui ladus sagedus, millel on võime muuta aine molekulaarstruktuuri. Selleks, et see oleks efektiivne, peab valima õige aja.

Kõik elavad olendid on sünkroonis nii vastastikku kui ka Maa ja selle pidevalt muutuva magnetilise energiaga. On tõestatud, et mõtteenergia võib muuta ka keskkonda. Tahte tüüpidena võib käsitleda ka hüpnoosi, stigmata fenomeni ja platseeboefekti. Spontaanse paranemise juhtumid esindavad eriti tugevat tahet kontrollida haigust. Tahe paraneda ning haige inimese usk ravivate jõudude efektiivsusesse toetavad paranemise protsessi. Uuringud mõtete ja teadvuse kohta tulevad esile kui fundamentaalsed aspektid, mitte lihtsalt epifenomenid, ning need viivad kiirelt bioloogia ja meditsiini paradigmade sügavate muutusteni.

Aina enam nõustub teadus selle otsese inimliku kogemusega, et me oleme palju enamat kui lihtsalt molekulid ja aatomid – me oleme olendid, kes kiirgavad, suhtlevad ja on moodustunud valgusest.

 

 

Allikas ja lisaallikad: Green Med Info

Foto: realfarmacy.com

 

Toimetas Katrin Suik