Valuläve paneb paika ajuehitus

20. jaanuar 2014 kell 16:46



brainIgaüks tunneb valu erinevalt. Mõne jaoks on süstlatorge väljakannatamatu, teine talub rahulikul moel palju hullemaid asju. Paraku pole see õpitav ega harjutatav. Valutaluvus sõltub aju ehitusest, vahendas Novaator ajakirjas Pain ilmunud uurimust.

 

Neuroteadlastele on teada, et aju ehituslikud iseärasused aitavad üsna hästi ennustada, kas inimene paraneb kiiresti vigastusest või tekivad tal pikka aega kestvad valud. Samuti on uurimused näidanud, et tugev valu võib ajutiselt muuta aju struktuuri.

USA Wake Foresti ülikooli teadlased tegid katseid tervete täiskasvanutega. Vabatahtlikud lasid oma käsivart või jalga torgata kuuma oraga ja hindasid valu tugevust. Paar päeva hiljem uuriti katsealuste aju ehitust ajukuvamise abil.

Selgus, et inimeste tajutud valutundlikkus sõltus ajukoore paksusest. Ajukooreks nimetatakse suuraju pinnal asuvat hallaine kihti. See koosneb närvirakkude kehadest ja töötleb infot. Valutundlikkust mõjutasid ajukoore piirkonnad, mis on seotud enesevaatlusega. Inimesed talusid valu seda paremini, mida paksem oli nende alade ajukoor.

Lisaks näitas ajukuvamine, et valuga saab seostada neid ajupiirkondi, mis lülituvad tööle siis, kui puhkame ja unistame. Uurimuse autori Robert Coghilli sõnul võib tekkiv valuaisting võistelda mõtete uitamise aegse ajuaktiivsusega. Valuaistinguga oli seotud ka kiirusagara tagumine osa, mis aitab meil tähelepanu kontrolli all hoida. Need, kes suudavad hästi keskenduda, kontrollivad ilmselt paremini ka valuaistinguid.

 

 

Allikad: Novaator, Science Daily

Foto: smile-onnews.com

 

Toimetas Maarja Aljas