Elektrišokiga mälestuste kallale

26. detsember 2013 kell 16:01



electro-convulsive-therapy-hse-390x285Aju ja tema toimemehhanismid on siiani teadlaste jaoks suureks mõistatuseks. Näiteks arvati pikka aega, et kord talletatd mälestused jäävad igaveseks alles, kuigi inimene ise ei pruugi nendele ise ligi pääseda. Mälestuste kustutamisega elektrišoki abil tegeleti 1960-ndatel, kuid siis jäid uuringud pikaks ajaks soiku. Teema kerkis taas päevakorda tänu keemiakokteilidele, millega suudeti sajandivahetuse paiku mälujälgi nõrgestada või isegi kustutada.

 

Nüüd ilmus aga Hollandi teadlaste uuring, kus mindi taas elektrišoki juurde tagasi ja tõestati, et sobival hetkel antud elektrišokk võib ebameeldivad mälestused ajust pühkida. Aluseks võeti 50 aastat tagasi tehtud katsed näriliste peal ja otsustati katsetada, kas sama nähtust võib täheldada ka inimeste puhul.

Eetilistel kaalutlustel värbas Marijin Kroese töörühm 39 sügava kliinilise depressiooniga katsealust, kellele niigi elekterkrampravi oli määratud. Vaatamata halvale kuvandile on viimastel aastatel raviga seisundit muidu ravimatutel juhtudel edukalt leevendatud. Kurioosne on muidugi ravimeetodi puhul see, et keegi ei tea päris täpselt, miks ja kuidas see töötab.

Hüpoteesi kontrollimiseks jagas Kroese katsealused kolme rühma. Neile esitleti kahte häiriva sisuga slaidiseanssi, milles kirjeldati jala amputeerimisega lõppevat autoõnnetust ja vägivaldset inimröövi. Nädal hiljem paluti eksperimendis osalejatel ühte vahejuhtumit esimese slaidi abil kirjeldada ning see viis vahejuhtumiga seotud mälestused n-ö haavatavasse seisundisse.

Esimest rühma stimuleeriti elektriga vahetult pärast meenutamise lõpetamist ning paluti neil järgmisel päeval täita kahe slaidiseansi kohta käiv küsimustik . Katsealused suutsid 35 protsendilise täpsusega meenutada detaile vahejuhtumist, mille kohta käivaid mälestusi nad eelmisel päeval ei värskendanud. Elekterkrampravi oli aga eelmisel päeval meenutatu mälust pea täielikult pühkinud.

Järgmise sammuna plaanib töörühm uurida, kui pikaajalise mõjuga teraapia on. Samuti loodab Kroese heita valgust küsimusele, kas sama lähenemisviisi rakendades on võimalik nõrgestada ka vanemaid ja keerukama ülesehitusega mälujälgi.

 

 

Allikad: ERR, Nature

Foto: kaader filmist “Lendas üle käopesa”

 

Toimetas Maarja Aljas