Eelmäng haigustele: Õpi kuulama oma keha märguandeid!

10. märts 2019 kell 9:59



Kuidas reageerib organism stressi korral? Sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus tõstab veresuhkrutaset ja vererõhku, laiendab pupille, ahendab väikseid artereid, kuid laiendab bronhe ja bronhioole, paneb südame kiiresti ja tugevasti lööma ning suurendab vere hulka lihastes. Organism on võitluseks valmis. Kui selline olukord kestab pikemat aega, kurnatakse organismi kaitsesüsteemid välja ja tekivad erinevad kaebused, näiteks seletamatu väsimus, ülemäärane higistamine, rütmihäired ja jõu kadumine, hingeldus ja hingamisraskused, peapööritus ja tasakaaluhäired, pingepeavalud ja ärevus. Kõik need märgid on keha appihüüe, eelmäng haigustele. See on teadaanne, et oled oma kehaga pikka aega valesti käitunud. See on tõsiste otsuste tegemise aeg selleks, et end tervenemise teele tagasi pöörata. Raamatu “Eelmäng haigustele” autor Riina Raudsik on ise omal nahal seda eelmängu kogenud ning tänu sellele, et ta muutis oma elukorraldust, haigusi välja ei kujunenud. 

 

Enne esmatasandi arstina tööle asumist töötas dr Raudsik erakorralises meditsiinis. Täiendatud kordustrükina välja antud raamatu lugudest joonistub ka värvikas pilt 70–80ndate aastate kiirabiarsti tööst ja võimalustest. Oma toonaseid kolleege meenutab ta erilise südamesoojuse ja lugupidamisega. Avaldame raamatust katkendi, mis keskendub tänapäeva ühele suurimale tervisemurede tekitajale –  istuvast eluviisist tulenevale liikumisvaegusele.

 

Liikumisvaegusest põhjustatud haigusseisundid

Esmased lihase-, kõõluse- ja luuümbrisevalud tekivad tänapäeval nooremalt kui paarkümmend aastat tagasi. Tsivilisatsiooni kiire arenguga kaasnevad mugavused on soodustanud uut tüüpi haiguste teket – liikumisvaegusest põhjustatud haigusi.

Sageli ei leita töö kõrvalt aega isegi kõndimiseks, kuigi tööle ja tagasi saadakse palju kordi kiiremini kui varem. Tasakaal on nihkunud emotsionaalsete pingete suunas kaldu ja organism hakkab varakult valudega sellest märku andma, otsekui öeldes: “Hakka ometi liikuma!”.

Tuhanded inimesed käivad spordisaalides füüsilise treeninguga oma tervist turgutamas, kuid kahjuks nullib igast nurgast kostev tümps nende pingutused ning aju aktiveerimine tugeva muusikaga tõstab kudede koormust veelgi.

Stress põhjustab ka alaseljavalusid. Alaseljas on keha koormus lülisamba liigestuvatele pindadele kõige suurem. Seal on suurem ka kõõlusmass, kus vereringvool aeglasem ja ainevahetus kehvem. Sagedamini tekivad valud ülekaalulistel skoliootilise (kõvera) lülisamba ja nõgusa seljaga patsientidel, samuti suure kõhuga inimestel (rohkem meestel).

Valud alaseljas pole tavaliselt seotud röntgenipiltidel nähtavate luuliste ogadega, mida leitakse rohkem keskeas ja vanematel, eriti ülekaalulistel inimestel. Ogad näitavad luu reaktsiooni ülekoormusele (ülekaal) ja pikka aega kudedes domineerinud happelisemat keskkonda. Ravi niisuguste seisundite puhul on kaalu korrigeerimine veetarbimise suurendamise, õige toitumise ja ettevaatliku kehalise treeninguga. Lülisamba raskemaid haigusseisundeid vaheketta purunemise või väljasopistumise korral, kus tihendus (kompressioon) mõjutab närvijuurt ja valud kiirguvad jalga või kätte, tuleb vahel korrigeerida kirurgilisel teel, mille otsustab eriarst.

Vibroakustiline teraapia võib leevendada vaevusi ja parandada ainevahetuslikke muutusi kudedes, kuid see on passiivne protsess ja sobib nendele inimestele, kellel on tekkinud tõsised liikumisraskused. Vibroakustilist teraapiat oleme kõige rohkem kasutanud nende inimeste ravimisel, keda vaevavad lülisamba piirkonnas lihase-, närvi- või periostivalud. 3–5 seansi järel, kui esimene suur valu hakkab vähenema, püüame valutavat piirkonda ka kergelt masseerida. Anname edaspidised suunised, mida ise teha, vajaduse korral lisame põletikuvastaseid mittehormonaalseid ravimeid, mida tuleb võtta regulaarselt umbes 14 päeva jooksul.

Loomulikult saavad need patsiendid abi ka teistest ravivõtetest, kuid oluline on mõista, et elustiili muutmata võivad valud jälle
korduda.

Samalaadsed valud, nagu tekivad alaseljas, kimbutavad ka õlavöötme ja kaela piirkonda, õlaliigese ja küünarliigese piirkonda.

Happelises keskkonnas on kaltsiumisoolade imendumine luudesse häiritud. Happeline keskkond põhjustab luuümbrise põletikulist protsessi ja lihaste kinnituskohtades degeneratiivseid muutusi (luulisi ogasid). Õlaliigeses leitakse liigesesiseseid muutusi harva, valud on seotud lihase kinnituskohtade happelispõletikuliseks muutumisega. Lateraalset epikondüliiti ehk küünarvarre sirutajalihase kinnituskoha põletikku esineb sageli tennisemängijail, mistõttu seda nimetatakse “tennisemängija küünarnukiks”. Sirutajalihas on pinges ka arvutihiirega töötajatel, kes ei kasuta ergonoomilist hiirealust.

Nende seisundite raviks ei piisa ainult harjutustest õla- või küünarliigesele, tuleb alustada aeroobse treeninguga ja muuta elustiili. Sisemise põnda piirkonna valu nimetatakse mediaalseks epikondüliidiks.

Kui kõnelda lihase-kõõluse-luuümbrise valudest, siis teadmiseks arvutiga töötajatele – silmi liigutavad samuti lihased ja arvutiekraani jälgimine pingutab eriti üht lihasgruppi, mis vajab aeg-ajalt puhkust. Nii nagu väsivad lihased raske koti hoidmisest, väsivad ka silmalihased pikka aega ühte punkti vaatamisest. Silmalihaste väsimine annab märku silmalihaste- või peavaluga.

Kui silmad on fikseeritud mingile kaugusele pikemaks ajaks (näiteks arvutiga töötamine), tuleks hakata silmalihaseid treenima, teha neile ühetunnise töö korral 2–3 korda harjutusi:
• Alustada võiks silmade liigutamisega horisontaalselt kahele poole, fikseerides silma üheks sekundiks äärmises seisus.
Harjutust teha 30 sekundit.
• Edasi liigutada silmi üles ja alla samasuguse sagedusega, 30
sekundit.
• Seejärel diagonaalis mõlemale poole 30 sekundit.
• Lõpuks suunata pilk kaugusesse ja hoida seal 30 sekundit.

Et enesetunne veelgi paraneks, tõuske püsti ja tehke kõverdatud küünarnukkidega 10 kiiret õlaringi üht- ja teistpidi.

Kuna krooniliste pingete ajal on pisaranäärmete töö pärsitud, siis tekib kuiva silma sündroom. Patsiendid kirjeldavad seda, et nagu liiv oleks silmas. Kui organism saab puhkust ja parasümpaatilise närvisüsteemi tegevus tugevneb, suureneb pisaraeritus ja silmad muutuvad sageli liiga vesiseks. Silmade seisundi järgi saab hinnata inimese emotsionaalset seisundit – silmad on inimese hinge peegel.

Ka mälumisel panevad liigese liikuma lihased ning toimuvad protsessid alluvad samadele põhimõtetele nagu mujalgi organismis. Happeline keskkond hakkab tunda andma mälumislihaste kinnituskoha piirkonnas, eriti kui tegemist on vale hambumusega. Viimase viie aasta jooksul on sagenenud noorte inimeste, eelkõige naiste kaebused, et mõne mälumislihase kõõluse kinnituskoht on valulik, valulik on ka mälumine. Uuringud haigust ei kinnita, sest muutusi kõõluse struktuuris veel pole. Valu põhjuseks on kudede liigne happelisus lihase kinnituskohas. Ravi on sümptomaatiline, valuvaigistav, näiteks sooja aplikatsioonid (kreemid, linimendid, parafiin, vann jne).

Kui selliste vaevustega inimene on mõnel muul põhjusel vajanud ravi antidepressantidega, siis on nad märganud, et valu lõualiigese piirkonnas kaob 2–3 nädalaga, lühitoimelise antidepressandi kasutamisel mõne päevaga, kuid ravi poolelijätmisel taastub see kohe. Sageli ei ole kroonilisest stressist kurnatud psüühikaga haiged esialgu võimelised oma elustiili muutma ega elu ümber korraldama, mistõttu tuleb arstidel sekkuda ja aidata inimene järjele medikamentide abiga. Ka siin saaks abi kehalisest treeningust ja vibroakustilisest teraapiast.

 

dr Riina Raudsik

 

Allikas: Riina Raudsik “Eelmäng haigustele” (Pilgrim 2019, täiendatud kordustrükk)

Vaata ka: Riina Raudsiku loeng “Tagasi tervise juurde läbi vanarahva tarkuste” 12. märtsil

Foto: Shutterstock, pilgrim.ee