Dr Riina Raudsik: Neerud kui vererõhu peamised reguleerijad

15. veebruar 2018 kell 10:14



Dr Riina Raudsik alustab märtsis taas põneva loengute sarjaga, mille esimeseks teemaks on neerud ja vererõhk. Pakumegi siinkohal lugemiseks katkendeid Raudsiku raamatust “Energiakriis. Keha häirekell“. 

 

NEERUD vererõhu peamised reguleerijad

Neerud töötavad selleks, et nendest läbivoolavast verest välja viia jääkained, reguleerida kudede soolasust ja pH tasakaalu*.

*Vesilahuses vesinikioone (H+) ioone moodustavad ained on happed ja ained, mis vesilahuses vesinikioone seovad, nimetatakse alusteks. Happelisust väljendatakse pH-na. Tase 7 on neutraalne, 1 väga happeline ja 14 väga aluseline.

Uriini moodustumist neerudes reguleeritakse vererõhu ja psühhosomaatilise võrgustiku kaudu signaalainete mõjutusel. Olete vast märganud, et erutus sunnib sagedamini tualeti vahet jooksma?

Ka neerud ei tööta emotsioonidest lahus ja sage öine tualetiskäimine on ka alateadlike pingete üks näitaja.

Organismi energiakriisi olukorras on just neerud kõige tähtsamad hapete eemaldajad kehast.

Veri hoiab alati oma pH aluselisena ja kui regulaarsed mehhanismid ei töötaks õigesti, tunneks inimene end kohe halvasti või haigestuks. Vere pH-d hoiab organism stabiilselt aluselisena vahemikus 7,36-7,42. Koevedelike pH on alati veidi happelisem, umbes 7,35 ja rakkudes oleva vedeliku pH on veel happelisem, umbes 7,0. Veri annab iga ringi ajal rakkudevahelisse vedelikku happeid ja võimalusel korjab need sealt tagasi. Rakkudesisene vedeliku pH hoitakse madalam, et ei toimuks raku hävingut juhul, kui kudede hapestumine on pikaajalisem.

Verel, koe- ja rakuvedelikel on happeid neutraliseerivad omadused. Elutegevuse käigus tekivad alati happed ning hapete puhverdamisvõime määrab ka tervisliku olukorra. Kui puhversüsteemid, millest tähtsaim on bikarbonaatpuhversüsteem, ei tule toime liigsete hapete neutraliseerimisega kehavedelikes, peab organism neid happeid ka välja viia suutma. Siin ongi neerudel tähtsaim osa.

Tervise alus on happe-alus tasakaal, energia adekvaatse tootmise ja kulutamise vahekord.

 

Haigestumine tähendab alati kudede liigset hapestumist, energiapuudust.

Uriin, vere filtraat, on hea organismi sisekeskkonna peegeldaja, mida arstid kasutavad inimeste seisundi hindamisel. Uriini pH alla 4,6 ei lange. Happelises uriinis tõuseb sadeainete hulk. Uriiniga viib organism välja ka ammoniaaki ja liighapestumise puhul võtab tagasi bikarbonaate, et võidelda happesuse tõusuga.

Suhkruainevahetuse häirete puhul tõuseb atseetoainete süntees ja uriin muutub atsetoonilõhnaliseks. Atsetooni jõuab ka hingeõhku. See on rasvhapete mittetäieliku ehk lõpuni põlemata vaheprodukt. Kui rakud saavad süsivesikud kätte, põlevad ka atseetoained lõpuni ja atsetooni lõhn kaob, kudede pH normaliseerub.

Kõrge palavikuga kulgevate haiguste puhul, kui esimestel haiguspäevadel ei sööda ega jooda, võib samuti suhkrupuuduse tõttu tunda suus atsetooni lõhna just lastel. Seda võib leida ka uriinis.

II tüübi diabeeti põdevatel inimestel on atsetoon uriinis ja hingeõhus ravimata juhtudel. I tüüpi diabeedi ja ravimata diabeedi juhtudel on tihti esimeseks tunnuseks suurenenud janu.

 

Neerud on tähtsaimad elundid vererõhu regulatsioonis. See toimub signaalainete reniini ja angiotensiini vahendusel . Vererõhu regulatsioon sõltub otseselt vee ja soolade sisaldusest.

Kõrgvererõhutõbi tekib alati veepuudusega kohanemise tulemusel ning seda süvendab krooniline stress!

Mõelgem veidi füsioloogiliselt, nii, nagu meid, arste, ülikoolis on õpetatud.

Kehas on meeletu veresoonestiku võrgustik, mis pole peaaegu kunagi täielikult avatud.

 

Näiteks füüsilise pinge olukorras on lihastes paiknevad veresooned rohkem avatud, pärast söömist aga seedetraktis jne. Stressitingimustes sulguvad paljud veresooned suurel alal, koed hapestuvad just hapnikuvaeguse tõttu ja stressi möödudes paiskub nendest piirkondadest palju happeid verre. Just seetõttu saab pingelanguse ajal organism suurema happekoormuse osaliseks. See on ka põhjus, miks haigestutakse sageli laupäeviti-pühapäeviti, puhkuse alguses, mõne raske eluperioodi lahenemise järel. Stressitingimustes toimib organism ülihästi, aga selle tagajärgedega võitlus osutub tihti raskeks.

Nagu öeldud, kroonilise veepuuduse tingimustes paljud kapillaarid sulguvad. Ringlev vere hulk väheneb ja sellele reageeribki reniin-angiotensiin süsteem (signaalained) neerude kaudu. Vererõhk tõuseb. Mida vähem kehas vett, seda intensiivsem on vererõhu tõus. Käivitub antidiureetilise hormooni aktiivsus, mis takistab vee väljutamist neerude kaudu.

Organism hakkab soolavarusid kinni hoidma püüdes soola organismis säilitada. Naatriumi kõrgem kontsentratsioon ei põhjusta kõrgvererõhutõbe, vastupidi – tegemist on veepuuduse tingimustes keha tarkusega viimastki vett organismis kinni hoida ja rakkude elu säilitada.

Soolapeetust organismis põhjustab veepuudus.

 

Esmase vererõhuhaiguse ravi peaks algama vee joomise suurendamisega, mitte vee väljaajamisega.

Vett väljaajavate ravimitega suureneb naatriumi kontsentratsioon veelgi. Kvaliteetsete soolade (mineraalide) keelustamist ja vee joomise piiramist ei saa kõige loogilisema mõtlemise juures pidada edukaks kõrgvererõhu ravi osaks. Parim diureetikum on vesi!

Veepuuduse tingimustes, kui veri on paksem, suureneb ka hüpofüüsist vasopressiini ehk antidiureetilise hormooni paiskumine verre, mis hakkab piirama neerude kaudu uriini eritust, See hoiab verd vedelana ega lase rakkudest vett väljutada koguses, mis neid hävitaks.

Soolade eritumist reguleerivad mineraalokortikoidid, mida organism toodab kolesteroolist. Kolesterooli tõus on jällegi seotud veepuudusega.

Alkohol, kohv, stimuleerivad joogid takistavad antidiureetilise hormooni eritumist ja viivad veelgi suuremale veekaotusele. Neil diureetiline efekt ja kaudselt kolesterooli tõstev toime.

Vesi on neerude tervise alus. Vesi ei kurna neere, vaid hoiab need terved ja tagab normaalse vererõhu. Veepuudus ja lisanduv diureetiline ravi kõrgvererõhuhaigetel põhjustab kortsneeru tekke ja neerupuudulikkuse väljakujunemise, mida peetakse ekslikult kõrgvererõhu haiguse tüsistuseks. Põhjus on ravis, millega keha veetustatakse.

 

Loengute kohta leiad lisainfot: Piletilevi, Facebook 1, Facebook 2

Foto: sepalika.com

 

Toimetas Sander Soomaa