Loodusravi terapeut: Tervisenõuanded viirustega toimetulekuks

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. märts 2020 kell 12:38



“Kuna küsitakse palju viirustega toimetuleku ja haigeks jäämise vältimise kohta, siis kirjutan ka sellest veidi,” alustab oma blogipostitust Tiibeti traditsioonilise meditsiini terapeut Kaia-Kaire Hunt. “Esiteks – ehk tuleb mõnele üllatusena, aga viirused on pidevalt meie ümber, meie peal ja meie sees. Ka siis, kui oleme täiesti terved, ka siis kui pole nn viiruste hooaeg. Kui meil oleksid silmad, mis viiruseid näeksid, oleks see elu päris keeruline – saades teada, kes kõik meiega koos elavad, võib olla inimmõistuse jaoks veidi liig, seepärast vast polegi meile sellist nägemist antud.”

 

Teiseks – viirused, vastupidiselt näiteks bakteritele, on väga kentsakad tegelased, kes polegi justkui elus. Nad on pigem justkui mingid “vidinad”, õigemini võiks ütelda, et justkui mingi informatsioon, mis rakku tungides võib seal korraldada korratusi. Viirust kinni püüda, seda näha ja uurida polegi nii lihtne, sest nagu öeldud on viirus pigem midagi, mis loob korratust, mitte mingi konkreetne objekt, mida saab näiteks mõne antibakteriaalse ravimiga allutada.

Kõige olulisem on hoida oma tervist ja immuunsust, siis saab organism viirustega ise hakkama. Ka siis, kui viirus on juba tabanud, saab enamasti organism sellega ise toime. Nõrgema immuunsusega inimeste puhul võivad kaasuda muud haigused, mistõttu on vaja ehk lisaravi või -tuge, ja see ravi oma olemuselt hetkel leviva koroonaviiruse puhul ei ole erinev mõnest gripiviirusest ja selle ravist. Koroona erinevus on see, et ta on tundmatu viirus ja käitub teistest viirustest erinevalt, kuid loogika oma tervise hoidmiseks on viirustega toimetulekul alati sama.

Tervise hoidmise seisukohalt on kaks olulist teemat, mida jälgida – meele turgutamine, et hirm ja stress üle ei võtaks (mis teadupärast on olulised immuunsuse alandajad) ja mõistlikult tervislik eluviis.

Koroonaviiruse puhul on tegelikult ettevaatusabinõud samasugused, nagu iga teisegi nn külmetushaiguse puhul. Seega soovitused on pigem sellised, mida tuleks niikuinii rakendada koguaeg, eriti perioodil, kui õues temperatuur kõigub +/- 0 kraadi ümber.

 

Soovitused:

  • Maga piisavalt, vähemalt 8 tundi öösel. Jäta pigem mõni film vaatamata või pidu vahele või pikenda mõnda tähtaega – oluline on, et saaksid mõistlikult välja magada ja kui kevadväsimus kimbutab, siis seda enam – ära sunni end üle tegutsema.
  • Joo palju sooja (kuuma) vett. Soovi korral pane sinna sisse ingverit või apteegitilli seemneid või viil sidrunit. Joo kuuma vett hommikul esimese asjana, joo päeva jooksul nii palju kui sulle mugav ja sobiv on. Soe vesi aitab lisaks kõigele muule ka välja uhtuda erinevate mikroorganismide nn jääkained.
  • Söö sooje, kergelt vürtsikaid koduseid toite. Rohkem köögivilja, vähem liha, kohvi ja alkoholi. Nagu ikka viiruste puhul. Ja üleüldse – kanna hoolt oma seedimise eest. Kõhubakterid on samuti olulised immuunsuse hoidjad.
  • Jaluta pargis või metsas. Viirused ei ela vabas looduses, neil on vaja elusolendeid, meie puhul siis inimesi. Nii, et ülerahvastatud kaubanduskeskuse asemel tee väljasõit mõnda looduskaunisse kohta. Ühes sellega jätad tarbetud asjad ka ehk ostmata.
  • Ära tee liiga tugevat trenni, eriti kui oled juba ületöötanud või väsinud või stressis. Parim on värskes õhus liikumine, omas tempos, mõnusalt, koos ehk mõne lähedase ja kalli inimesega.
  • Tee meeleharjutusi – mis iganes sulle sobib. Võib-olla on selleks vannis raamatu lugemine, võib-olla mõne oma lemmiksarja vaatamine, võib-olla meditatsioonid. Kui sa pole kogenud meeleharjutuste tegija, siis ära ponnista ninast veri väljas teha harjutusi, mis on sulle võõrad või ei sobi. Ühesõnaga – vii stress nii alla kui võimalik ja kui muud moodi ei saa, siis leia viisid, mis aitaksid stressiga toime tulla. Jällegi, magamine on selleks suurepärane vahend.
  • Tuuluta tuba, eriti kui näiteks töötad suurema seltskonnaga samas ruumis. Viirustele ei meelde värske õhk. Eriti oluline on toa tuulutamine ka siis, kui tunned, et väheke kurgus kriibib või aevastused kipuvad märku andma, et ka ninas toimub mingi protsess.
  • Pese käsi ja ära katsu pidevalt suud-silmi-nina, eriti kusagil ühiskondlikus kohas, kus oled eelnevalt just katsunud ühiskasutatavaid käsipuid, ostukorvi vms. Seda muidugi ei peaks tegema ühelgi juhul 🙂
  • Kasuta gheed toidus, eriti õhtuti. Võid panna sinna sisse ka küüslauku või muskaati, saad lisaks veel ka hea une.
  • Kurista kurku sooja veega ja kui sulle sobib, võid paar tilka toiduõli (eriti hea on seesami õli) panna ka ninna). Kui sul ei ole kurk veel haige, siis ennetustegevuseks sobib ka, kui kuristamisvette lisad natuke soola.
  • Kui sul on võtta kusagilt väike oksake kadakat, võid sellega ruumid kergelt üle suitsutada. Viirustele ei meeldi kadaka eeterlikud õlid.

 

Kui sa oled juba haigestunud, jälgi kõike ülalnimetatut ja lisaks:

  • Maga nii palju kui vajad, vahepeal tuuluta tuba ja maga edasi.
  • Joo taime- ja marjateesid. Vanad head pärnaõis, mustsõstar, vaarikavarred, islandi samblik on mõned, mis väga kenasti sobivad, viimane eriti köha puhul.
  • Kui sul on palavik, eriti juhul kui on jalad külmad või vappekülm üle keha, tee kuuma veega jalavanni, määri mõnd soojendavat salvi varvaste vahele (näiteks nn vietnami salv ja analoogsed) ja hoia villased sokid jalas.
  • Kui higistad palaviku tõttu, luba kehal haigus välja higistada, ära torma palavikku maha võtma või higi kohe maha pesema.
  • Kui kõrge palavikuga ei soovi sa süüa, siis ära sunni end ja kui sööd midagi, siis olgu see pigem kerge (mitte küll toores) ja toitev.
  • Kui palavik on kõrge (39 ja edasi), siis peaks joodav vesi olema pigem toasoe, mitte kuum.
  • Kui sul on palavik 39+ ja sul on äärmiselt kehva või loid olla, kuulud riskirühma (laps, vanur, krooniliste raskete haigustega inimene), siis helista 112 ja pea nõu. Lapse puhul on siis arusaadavalt vastutus reageerida vanemal.

Kas on vaja võtta toidulisandeid ja vitamiine? Ei ole, söö parem mõistlikult ja puhka piisavalt ja leia oma meelele rahulik ja meeldiv tegevus.

Ära mõtle üle, ära paanitse, ära muretse. Päriselt. Ettevaatusabinõud on umbes samasugused nagu siiski, kui üle tee minnes vaatad enne vasakule ja siis paremale, mitte ei torma kohe teele. Sa ei tee ju seda seepärast, et kardaksid ilmtingimata auto alla jääda, vaid seepärast, et nii on mõistlik.

Mõistlikkust ja meelerahu!

 

Kaia-Kaire Hunt

 

Allikas: Tervise(b)logi

Foto: Pixabay