Tom Valsberg koroonaviirusest: Ava oma silmad. Kas me valime hirmu või usalduse?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

14. märts 2020 kell 17:22



“Sellist olukorda pole veel meie eluajal maailmas olnud. Ülemaailmne paanika pandeemia hirmus. “Corona” tähendab krooni, see on justkui kõikide viiruste kuningas, mis meid praegu raputab. Koroona viitab ka plasmale ja valgusringile, mis helendab ümber päikese. See päikese kroon või halo ümber päikese on tegelikult palju kuumem, kui päevakera, mida me silmaga näeme. Kas see on viide sellele, et kogu maailm praegu praeb hirmu tules,” küsib oma mõtiskluses kirjanik, muusik ja maailmarändur Tom Valsberg.

 

✦ Kui sul on tavalise gripi või külmetuse sümptomid siis tekib ahastus, et äkki on tegu koroonaga. Mida siis teha? Kas toit saab otsa, kui see möll kestab veel kuid? Kas me jääme nälga? Kas mul saab raha otsa, sest ma ei saa tööl käia? Kaua see kõik võib kesta? Kui uskuda, et igal asjal on hea põhjus, siis mis saab selles olukorras üldse head olla? Tõde on aga see, et sellised rasked olukorrad meile võrdse võimaluse nii paanikaks kui hirmuks aga ka oma usalduse proovile panemiseks ja sisemiseks kasvamiseks. Pandeemia puhul ehk isegi kogu inimkonna kasvamiseks kogu globaalsel skaalal.

✦ Kas on midagi, mille üle olla tänulik kogu selle kaoses?✦
Kallis koroonaviirus, suured tänud sulle, et sa oled toonud meid üksteisele lähemale. Me oleme nüüd perega kodus ja suhtleme rohkem. Me oleme olukorras, kus me võime valida olla mitte paanikas, vaid olla lihtsalt kodus omakeskis, vaadata üksteise silma ja suhelda. Äkki midagi ära klaarida, mis on jäänud rääkimata? Siin kodus on turvaline ja hea. Avalikku ruumi ei lähe. Metsas üksi jalutamas saab ka käia. Täitsa turvaline. See on võimalus pakkuda oma lähedastele emotsionaalset toetust, mis meie kiires elutempos on jäänud vajaka. Kui elu on õnnistanud meid maakoduga, saab sõita kogu perega maale, talusse või suvilasse.

✦ Kallis koroonaviirus, tänud et sa oled aidanud mul pöörata tähelepanu oma hügieenile ja immuunsüsteemile. Ma söön nüüd võimsaid immuunsust tugevdavaid toidulisandeid, vitamiine, tervislikku toitu, ravimtaimi ja pesen oma käsi palju rohkem. Äkki see positiivne harjumus jääb mulle isegi külge kui see kaos on läbi? Inimesed ei köhi enam teistele näkku, vaid korralikult varrukasse. Külmetuses olevad inimesed kannavad ehk isegi maski, sest nad tahavad tagada, et nad oma pisikuid ei levitaks. Äkki peakski köhas ja nohus olevad inimesed avalikus kohas edaspidi maske kandma, et oma haigust mitte levitada? Ehk oleks nõnda meil grippi ja viiruseid üldse vähem? Äkki peakski köhas ja nohus olevad koolilapsed rahulikult kodus olema, olenemata koroonaviirusest. Miks nad peaksid tavalisemaid viiruseid levitama oma klassikaaslaste seas? Me ei pea võtma oma motivaatoriks hirmu aga kui selleks on hirm ja tulemus on see, et me oleme teadlikumad sellest kuidas me saame oma haigusi mitte levitada, ühtlasi hoolides rohkem teiste heaolust, siis olgu nii!

✦ Millal on veel olnud võimalus, et keset märtsi paar nädalat puhkust võtta? Tänud sulle, et sa oled andnud mulle võimaluse võtta aega maha minu kiirest töögraafikust ja töötada kodus või lihtsalt tšillida. Koolilastele on see nagu ootamatu koolivaheaeg! No kellele siis ei meeldiks koolivaheaeg? Kui sõpradega välja ei saa minna, siis saab ju telekat vaadata ja arvutimänge mängida ja seegi on omamoodi mõnus tegevus mõneks ajaks. Ehk nüüd leiavad vanemad aega, et lapsega lauamänge, kabet või isegi koroonat mängida?

✦ Kallis koroonaviirus, tänud, et sa tuletad meile meelde meile millisel imelisel informeerituse ja interneti ajastul me elame. Kogu info liigub välgukiirusel läbi interneti ja kõigest, mida avastatakse saame me koheselt teada. Riigid saavad reaalajas nüüd ja kohe plaane ja läbirääkimisi pidada, et võtta ette parimad abinõud ühiseks lahenduseks. Sa oled meile näidanud, et muidu omavahel poliitiliselt sekeldavad riigilised egregorid suudavad väed liita, et leida ühiseid lahendusi ja üksteist aidata.

✦ Äkki ma valin mitte olla paaniliselt uudiste kütkes ja vaadata, mis toimub mitte iga tund ega iga hetk. Ehk ma teen endale reegli, et loen uudiseid korra päevas? Ehk korra kahe päeva jooksul, et mitte lasta end paanikal üle võtta. Viin tähelepanu enda elu üle järgi mõtlemiseks. Ma saan nüüd võtta aega, et mõelda, mida ma üldse elult tahan. Mida ma siis teeksin, kui kõik oleks võimalik. Mida ma oma elus soovin muuta? Mul ei ole mitte midagi muud teha, kui lihtsalt olla endaga ja vaadata enda sisse. Mis on mulle oluline?

✦ Mul on võimalik korra mõelda surmale. Ma võin filosofeerida mõttel, et kui ma peaksin kuu aja pärast surema, mida ma tahaksin veel elus ära teha. Kellele ma tahaksin helistada ja öelda, et ma olen nii tänulik, et nad on olnud mulle kaaslaseks sellel eluteel. Helista talle juba täna! Kellele on mida jäänud ütlemata? Kellele ma olen liiga teinud aga pole kunagi vabandust palunud? Mida ma veel tahaksin teha või südamelt ära saada enne kui see elutee lõpeb? Ja selge on, et ükskord ootamatult ta lõpeb! Miks mitte elada juba praegu nii, et kõik lahtised otsad saaksid kokku tõmmatud ja südamesoovid avaldatud.

✦ Mis on kõik need asjad, mida ma tahtsin teha, kui mul poleks tööga nii kiire. Kas ootavad mingid raamatud lugemist? Mingi pill mängimist? Mingid ägedad dokumentaalfilmid vaatamist? Netflix töötab veel kenasti, ehk leiad sealt mingeid filme, millega end harida?

✦ Meedia poolt eksponeeritav narratiiv ja tähelepanu on pannud inimesed üle maailma püsivasse hirmu seisundisse. Jah, pandeemia on ja viirus on tõepoolest möllamas ja see pole nali. Aga kui me oleme hirmuseisundis on meil valik kas me järgime oma ego instinkte ja impulsse ja läheme veel rohkem paanikasse, või läheme enda sisse ja kuulame, mida on rääkida meie südametarkusel. Kas seal sees on peidus teadmine, et peale tormi tuleb alati vaikus? Justnagu peale tüli ja konflikti tuleb alati lahenemine ja vabanemine ja kergus.

✦ Kas sa võtad seda koroonaviirust kui katalüsaatorit, et vajuda sügavamale hirmu sohu või sa võtad seda kui hüppelauda enda sisemise usalduse ja kõrgema teadvuse avardamiseks. Hirm on alati see, mis hoiab sisemist valgust säramast ja tänulikkus on see, mis aitab meie sisemisel valgusel särada, et paista seda nii enda elusse kui oma lähedaste eludesse. Tänulik olemine sellises olukorras vajab korraliku portsu julgust ja usaldust. Vägisi tänulik olla ei saa. Me peame minema selle olukorra ja tunde sisse ja nägema head, tõesti nägema head, mida on pakkuda meile ükskõik millisel kriitilisel olukorral. Olgu see hea nii väike, kui tahes, me saame oma tähelepanuga teha seda suuremaks. See on ilus väljakutse.

✦ See, kes käib südame ja usalduse teed, võtab kõike, mis juhtub võimalusena kasvamiseks ja enda sisse vaatamiseks. Meie esivanemad elasid üle Siberi, sõjad ja holokaustid, meil on nüüd praegu see koroona. No võrreldes küüditamisega on see ikka tühiasi. Kui sa oma nina kodust välja ei pista on kõik turvaline. Keegi ei tule sind sinna kollitama. Kas ma usaldan, et kõik laabub või lasen end hirmul üle võtta? Kas ma usaldan, et see kõik on millekski hea, isegi kui ma ei tea veel milleks? Kas ma usun, et nagu kõik asjad maailmas, ka see möödub ja ka sellel lõpuks positiivne äratav efekt meie kollektiivsele teadvusele. Kas ma usun, et peale seda võtavad riigid ja inimesed hügieeni ja immuunsüsteemi tugevdamist, karastamist, tervislikke eluviise palju tõsisemalt kui varem ja see on hea!

✦ Kas ma usaldan, et ka see kõik on omamoodi tervenemine ja puhastumine, millest inimkond ja eesti kasvab välja veel tugevama, teadlikuma ja tervemana?

✦ Kallis koroonaviirus, tänu sinule me oleme nüüd saanud aru, et aeg pere ja lähedastega on olulisemad kui töö rabamine. Me oleme avanud oma silmad, vaadanud enda sisse ja seadnud prioriteedid paika. Me valisime hirmu asemel usalduse. Me teeme nüüd riikidevaheliselt koostööd, toetame üksteist ja unustame ära tühised poliitilised jagelemised. Me nüüd hoolitseme oma tervise, immuunsuse ja hügieeni eest rohkem kui kunagi varem. Me väärtustame pisiasju oma elus ja mõistame, kui imeline on lihtsalt see, kui toit on laual ja tualettpaber olemas. Me hoolime üksteisest rohkem, jätame kõrvale oma erimeelsused ja hoiame kokku. Suured tänud sulle, sinu töö on tehtud! Sa võid nüüd lahkuda meie ruumist, meie atmosfäärist ja meie teadvusest! Me oleme sulle väga tänulikud! Aidaa!

 

Tom Valsberg

 

Foto: erakogu