Koroonaviirus ja päike: õppetund 1918. aasta gripipandeemiast

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

23. märts 2022 kell 12:23



Foto: medium.com: Influenza patients getting sunlight at the Camp Brooks emergency open-air hospital in Boston. Medical staff were not supposed to remove their masks. (National Archives)

Kui uued viiruslikud haigused nagu SARS ja Covid-19 välja ilmuvad, hakkab inimkond otsima uusi vaktsiine ning ravimisviise. Valitsused jõustavad karantiini, avalikud koosviibimised peatatakse. Tervishoiuametnikud kasutasid sama strateegiat 100 aastat tagasi, kui gripp üle maailma levis. Tulemusi oli igat sorti, kuid 1918. aasta pandeemia andmed näitavad, et üks vähetuntud meetod oli gripi ohjamisel väga tõhus. 

Avaldame uuesti 15. märtsil 2020 ilmunud artikli.

 

Lihtsamalt öeldes avastasid meedikud, et värskes õhus põetatud gripihaiged taastusid paremini kui need, keda raviti siseruumides. Kombinatsioon värskest õhust ja päikesevalgusest aitas patsientide seas hukkunuid vältida; samuti vähenes meditsiinitöötajate nakatumiste arv.[1] Seda on kinnitanud ka teadus: uuringud näitavad, et välisõhk on looduslik desinfitseerija. Värske õhk võib tappa gripiviirust kui ka teisi kahjulikke mikroobe. Ka päikesevalgus on bakteritevastane, ning nüüd on tõendeid, et see suudab tappa ka gripiviirust.

Vabaõhuravi 1918. aastal

Suure pandeemia ajal olid kõige hullemad kohad sõjaväekasarmud ja laevad, millega veeti sõdureid. Ülerahvastatus ja halb ventilatsioon tõstsid sõdurite ja madruste nakatumiste riski.[2,3] Nii nagu on hetkel koroonaviirusega, ei surnud enamik hukkunutest otseselt Hispaania grippi, vaid kopsupõletikku ja teistesse terviseprobleemidesse.

Kui gripipandeemia jõudis 1918. aa

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt