Koroonaviirus ja päike: õppetund 1918. aasta gripipandeemiast

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

9. mai 2020 kell 13:46



Kui uued viiruslikud haigused nagu SARS ja Covid-19 välja ilmuvad, hakkab inimkond otsima uusi vaktsiine ning ravimisviise. Valitsused jõustavad karantiini, avalikud koosviibimised peatatakse. Tervishoiuametnikud kasutasid sama strateegiat 100 aastat tagasi, kui gripp üle maailma levis. Tulemusi oli igat sorti, kuid 1918. aasta pandeemia andmed näitavad, et üks vähetuntud meetod oli gripi ohjamisel väga tõhus. See teadmine võib aidata meid ka järgnevatel nädalatel ja kuudel.

Avaldame uuesti 15.märtsil 2020 ilmunud artikli.

 

Lihtsamalt öeldes avastasid meedikud, et värskes õhus põetatud gripihaiged taastusid paremini kui need, keda raviti siseruumides. Kombinatsioon värskest õhust ja päikesevalgusest aitas patsientide seas hukkunuid vältida; samuti vähenes meditsiinitöötajate nakatumiste arv.[1] Seda on kinnitanud ka teadus: uuringud näitavad, et välisõhk on looduslik desinfitseerija. Värske õhk võib tappa gripiviirust kui ka teisi kahjulikke mikroobe. Ka päikesevalgus on bakteritevastane, ning nüüd on tõendeid, et see suudab tappa ka gripiviirust.

 

Vabaõhuravi 1918. aastal

Suure pandeemia ajal olid kõige hullemad kohad sõjaväekasarmud ja laevad, millega veeti sõdureid. Ülerahvastatus ja halb ventilatsioon tõstsid sõdurite ja madruste nakatumiste riski.[2,3] Nii nagu on hetkel koroonaviirusega, ei surnud enamik hukkunutest otseselt Hispaania grippi, vaid kopsupõletikku ja teistesse terviseprobleemidesse.

Kui gripipandeemia jõudis 1918. aastal Ameerika idarannikule, oli Bostoni linn eriti nigelas seisus. Riigivalvurid seadsid sisse erakorralise haigla, kuhu nad viisid kõige raskemad juhtumid. Haigla meditsiiniametnik oli märganud, et kõige haigemad madrused asusid halvasti ventileeritud ruumides. Seega ta andis neile nii palju värsket õhku kui võimalik, paigutades nad telkidesse.

Hea ilma korral viidi nad telkidest välja päikese kätte. Sellel ajal oli haigestunud sõdurite õue viimine tavapärane praktika. Vabaõhuteraapia oli läänerinde ohvrite ravimiseks laialt levinud. Samuti raviti sellega tuberkuloosi. Patsiendid hingasid väljas värsket õhku või neid põetati ristventileeritud palatites, mille aknad olid avatud nii päeval kui öösel. Selline vabaõhurežiim oli populaarne kuni antibiootikumide tulekuni.

Arstid, kellel oli Bostoni haiglas vahetu kogemus vabaõhuteraapiaga, olid veendunud, et selline režiim on efektiivne. See võeti ka mujal vastu. Kui üks raport on õige, vähendas see haiglas hukkunute arvu 40 protsendilt 13-le.[4]

Massachusettsi osariigi kaardiväe kirurgi sõnul: „Vabaõhuravi efektiivsus on absoluutselt tõestatud ja selle väärtuse avastamiseks tuleb seda vaid proovida.“

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.