Tablettide abita skisofreeniast terveks: geniaalne matemaatik John Nash ja “A Beautiful Mind”

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. juuni 2015 kell 16:49



mentes-trastornadas-5Viimase 50 aasta jooksul on John Nashi juhtum olnud tõenäoliselt kõige tuntum skisofreeniast tervenemise lugu. Kõigepealt sai hiilgava matemaatiku elulugu kirja raamatusse “A Beautiful Mind”, millest vändati seejärel ka mängufilm Russell Crowe’iga peaosas. Nash hukkus paar nädalat tagasi autoõnnetuses koos oma abikaasa Aliciaga. “Nüüd oleks paslik meenutada, kuidas tema tegelik tervenemislugu sai filmis kaaperdatud ning muudetud teise põlvkonna antipsühhootikumide reklaamiks,” kirjutab ajakirjanik Robert Whitaker teadus- ja psühhiaatriauudiseid kajastavas portaalis Mad In America.

 

Ma kohtusin John Nashiga ühe korra juhuslikult mõni aasta tagasi, kui olin konverentsil Philadelphias. Ta viibis seal koos oma naisega ning mind tutvustati talle kui autorit Mad In America portaalist, kuigi ma ei ole kindel, et see talle midagi ütles. Kuid see kohtumine oli tähelepanuväärne ka teisel põhjusel: teda saatis mitu peavoolu mõtteviisiga inimest vaimse tervise valdkonnast (ilmselt olid nad NAMI-st – National Alliance for Mental Illness –, kuigi ma ei ole kindel) ja mulle tuli pähe mõte, kui hämmastav see on, et seda kuulsat matemaatikut, kelle tervenemine toimus ilma ravimiteta, hakati sellest hoolimata kasutama antipsühhootikumide kui skisofreenia ainuvõimaliku ravivahendi reklaamiks.

Oma raamatus kirjutas Sylvia Nasar, kuidas John Nash, keda oli tema paljude haiglasviibimiste ajal 1960-ndatel ravitud neuroleptikumidega, lõpetas ravimite võtmise 1970-ndatel. Ta kirjutas: “Nashi keeldumine antipsühhootikumidest 1970-ndatel ning tegelikult suuremas osas ka tema 60-ndate haiglast eemalviibimise perioodidel oli vedamine. Kui neid ravimeid võtta regulaarselt, siis suurel protsendil juhtudest põhjustavad need kohutavaid ning püsivaid sümptomeid nagu tarditiivne düskineesia… ja hajameelsust, mis kõik oleks teinud tema tasapisi paranemise ja naasmise matemaatika juurde praktiliselt võimatuks.”

Siit on näha, et selles lõigus on koos nii fakt kui ka selle tõestus. Fakt: Nash tervenes ilma antipsühhootikume kasutamata. Tõestus: kui Nash oleks neid ravimeid võtnud, oleks need tema tervenemise võimatuks teinud. Ravimeid oli Nasari raamatus kirjeldatud kui takistust tervenemisel.

Kuid filmis oli kõik see täiesti peapeale pööratud. Stseenis, kus ta võtab vastu Nobeli preemia, räägib Russell Crowe, et ta võtab “uuemaid ravimeid”, mis tegid võimalikuks tema paranemise. Järgnevalt kiitis NAMI filmi direktorit Ron Howardit, et too näitas “ravimite olulist rolli” Nashi tervenemise juures.

 

Miks selline vale filmi pandi?

Nash ütles hiljem, et tema arvates pani stsenarist Akiva Goldsman, kelle ema oli psühhiaater, selle sisse, sest ta kartis, et muidu inimesed, kellel on skisofreenia, lõpetavad oma ravimite võtmise. Ometi kirjutas sel ajal ka üks ajakiri vaimustunult, ja ma ei ole nüüd päris kindel, kas ravimitööstuse või patsientide esindusühingu jõupingutustest, mille tulemusena see “ravimite oluline roll” filmistsenaariumisse sattus.

Ma ei tea, miks selline vale filmi sisse pandi. Võib-olla kujutas stsenarist seda ise ette, võib-olla olid seal taga tugevamad PR- ja korporatiivsed jõud. Ma kirjutasin sellest Nashi eluloo kaaperdamisest USA Today arvamusartiklis aastal 2002. Praegu märgivad ka Wikipedia ning teised allikad selle valefakti ära; vähemalt on sellest ajaloo parandusest mingi märk olemas.

Siiski, ajal kui meie maa leinab Nashi, mõtlen ma, et selle filmi lugu on nagu meeldetuletus sellest, kuidas meie ühiskondlik mõtlemine psühhiaatrilistest ravimitest tuleneb narratiivist, mis on väga sageli täidetud valeinformatsiooni ja moonutustega. Mõeldes kasvõi “ravimitest, mis reguleerivad ajukeemiat nagu insuliin mõjub diabeedile” ja uuringutest, mis ilmusid teaduskirjanduses 1990-ndatel, mis väitsid, et atüüpilised antipsühhootikumid on palju tõhusamad kui vanema generatsiooni omad, ning Russell Crowe’ist filmis “A Beautiful Mind” ja sa näed stsenaariumit, mis räägib meditsiinilisest läbimurdest. Tõttöelda on seesama stsenaarium see, mis on juhtinud meie ühiskonnas skisofreeniaga diagnoositute “ravimist” viimase 20 aasta jooksul.

Ja nüüd võiks küsida seda: kui John Nashi noorem versioon oleks oma psüühikaga kimpus täna, peale seda, kui ta on kirjastanud geniaalseid teadustöid majanduses ja matemaatikas, kas talle oleks antud võimalus terveneda ilma antipsühhootikume kasutamata? Me kõik teame vastust sellele küsimusele ning John Nashi loo moonutamine on üks põhjustest, miks see nii on.

Vaata ka videot John Nashiga, kus ta oma haigusest ja ravimitest räägib minutitel 24-27:

NB! Ravimite lõpetamine võib olla väga ohtlik! Loe turvalise võõrutuse kohta siit.

 

Algallikas: Mad in America

Tõlge: Elsbeth Tamm, Ravimid. wordpress.com

Foto: imagekb.com

 

Toimetas Mariann Joonas