11 suurimat toitumise valet peavoolu meedias

21. märts 2013 kell 12:31



Food_Pyramid_is_a_nutrition_guide_for_all_parents

Telegram avaldab Hingepeeglis ilmunud intrigeeriva artikli toitumisest. Ingliskeelsed viited erinevatele uuringutele, mis kõnealused teada-tuntud müüdid ümber lükkavad, leiate nende lehelt siit.

Kui inimesed usuvad kõike seda, mis tuleb peavoolu meediast, siis ongi väga lihtne neile kinnistada seda “tõde”, mida neile ülevalt poolt ette antakse. Kuid soovitav on ka ise veidi ringi vaadata ning uurida, sest paljudel juhtudel ei ole see mitte tõde, mis meediast tuleb, vaid seda on väänatud täpselt sinnapoole, kes tellis uuringu või kellele see kasulik on…Nüüd siis 11 suurimat valet toitumise kohta, mida meile on imikust peale “söödetud”. Siia artiklisse on kogutud 11 kõige hullemat valet, müüti ja väärarvamust toitumisest, aga see on ainult jäämäe tipp. 

1. Munad on ebatervislikud

Toitumisspetsialistidel on märkimisväärne edu olnud tembeldada väga väärt toiduained rahvale deemonlikult kahjulikuks. Halvimaks näiteks võib siinkohal tuua munad, mis juhtumisi sisaldavad palju kolesterooli ja tänu sellele tembeldati nad kohe riskifaktoriks haigestuda südamehaigustesse.

Viimasel ajal on aga tõestatud vastupidist, et toidus esinev kolesterool ei tõsta vere kolesteroolitaset. Tegelikult on hoopis nii, et munad tõstavad veres head kolesterooli ja need ei ole seotud kuidagi suurendatud südamehaiguste riskiga.

Muna on väga väärtuslik toiduaine tervel planeedil. Neis on rikkalikult erinevaid toitaineid koos kordumatute antioksüdantidega (luteiin ja seaksantiin), mis kaitsevad meie silmi.

Kõige krooniks on tõsiasi see, et süües hommikusöögiks “kõrge rasvasisaldusega” toitaineid nagu munad, hoopis alandavad kehakaalu võrreldes erinevate saiakeste tarbimisega hommikuks.

Kokkuvõtteks: Munad ei põhjusta südamehaigusi ja on ühed rikkalikumad toiduained meie planeedil. Süües mune hommikusöögiks, alandad hoopis liigset kehakaalu.

 

2. Küllastunud rasvad on halvad

Mõni aastakümme tagasi otsustati, et südamehaiguste epideemia põhjuseks on liigne rasvade tarbimine ja seda just küllastunud rasvade tarbimine. See põhines puudulikel uuringutel ja poliitilistel otsustel, mis nüüdseks on osutunud täiesti valeks. 2010. aastal vaadati uuesti läbi 21 oodatavat epidemioloogilist uuringut, mis puudutas kokku 347 747 katsealust.

Tulemuseks oli seoste puudumine südamehaiguste ning küllastunud rasvade vahel. Idee, et küllastunud rasvad tõstavad südamehaigustesse haigestumise riski, oli tõestamata teooria, aga kuidagi sai sellest teooriast äkki “üleüldine tõde”. Küllastumata rasvade söömine tõstab meie vere kolesterooli HDL (hea kolesterool) taset ja muudab väikest LDL, tihedat LDL (väga halva kolesterooli) suureks LDL-iks, mis on aga healoomuline.

Seega ei ole mitte mingit põhjust karta selliseid toiduaineid nagu liha, kookosrasv, juust või jne.

Kokkuvõtteks: Uuemad uuringud on näidanud, et küllastunud rasvad ei põhjusta südamehaigusi. Looduslik toit, mis on kõrge küllastunud rasvade poolest, on kasulik.

 

3. Kõik peaksid sööma teravilju

Idee, et inimtoidu peamiseks koostiseks on teravili, ei oma mingit mõtet. Kui arvesse võtta inimese evolutsioonilist arengut, toimus põllumajanduslik revolutsioon üsna hiljuti ja võttes seda arvesse, siis meie geenid ei ole niipalju muutunud. Teraviljad on väga madala toitaineväärtusega võrreldes teiste päris toiduainetega, nagu näiteks köögiviljad. Teraviljad on rikkad fütiinhappe poolest, mis aga seob sooles olulisi mineraalaineid ning ei lase neil imenduda.

Lääneliku toidulaua kõige tavalisem teravili on nisu, aga nisu võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Ise nii pisike, aga “tõsine tegelane”. See sama moodne nisu sisaldab tänapäeval palju valku nimega gluteen, kuid tõendid näitavad, et suur osa meie praegusest elanikkonnast on gluteenitundlikud. Seega, süües nisutooteid, võib kahjustada soolestiku limaskesta, mis põhjustab sooltes valu, kõhupuhitusi, väljaheidete vastuolulisust (vedel, kõva) ning väsimust. Gluteeniga on seostaud ka skisofreeniat ja väikeaju ataksiat, mõlemad on tõsised ajuhäire haigused.

Kokkuvõte: Teraviljades on väga vähe toitaineid võrreldes teiste tõeliste toiduainetega nagu köögiviljad. Gluteenisisaldusega teraviljad võivad viia erinevate terviseprobleemideni.

 

4. Valgurikkad toidud teevad halba luudele ja neerudele

Kõrge valgusisaldusega toitumine põhjustab väidetavalt osteoporoosi ja neeruhaigusi. Tõsi on see, et valkude söömine suurendab kaltsiumi eritumist luudest LÜHIAJALISELT, kuid pikemas perspektiivis näitavad uuringud vastupidist mõju.

Pikemas perspektiivis on valgul hoopis luusid tugevdav mõju ning see vähendab luumurdude teket. Lisaks ei näita uuringud neeruhaigusi põdevatel muidu tervetel inimestel üldse mingit seost kõrge valgusisaldusega toitumisega.

Tegelikult on kaks peamist riskitegurit neerupuudulikkusele hoopis diabeet ja kõrge vererõhk. Süües aga valgurikast toitu, parandate mõlemat, seega valgurikas toit ei ole kuidagi seotud neerupuudulikkusega. Kui üldse, siis kõrge valgusisaldusega toit peaks kaitsma nii osteoporoosi kui ka neerupuudulikkuse eest.

Kokkuvõte: Kõrge valgusisaldusega toitumine parandab luude seisukorda ning vähendab luumurdude tekke riski. Alandab vererõhku ning parandab diabeedi sümptomeid, mis kokkuvõttes peaks vähendama neerupuudulikkusesse haigestumise riski.

 

5. Madala rasvasisaldusega toidud on teile head

Kas te teate, kuidas maitseb päris toit siis, kui temast on kõik rasvad eemaldatud? (Olete te maitsenud lõssi või vadakut?) See maitseb nagu papp ja keegi ei tahaks seda süüa. Ja kõik suured toiduainete tootjad teavad seda ning seetõttu lisataksegi neisse muid aineid, et kompenseerida rasva puudumist. Reeglina on need lisaained magustajad: suhkruasendajad, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup või kunstlikud magusained nagu aspartaam.

Mõne aja pärast jõuame ka suhkruni: kuigi kunstlikes magusainetes ei ole kaloreid, näitavad tõendid, et need EI OLE paremad kui suhkur. Tegelikult näitavad paljud uuringud järjepidevat ning väga olulist seost erinevate haiguste vahel nagu diabeet, rasvumine, südamehaigused, metaboolne sündroom, enneaegne sünnitus ja depressioon.

Nendes madala rasvasisaldustega toodetes on terved looduslikud rasvad asendatud väga ohtlike aseainetega.

Kokkuvõte: Madala rasvasisaldusega toidud on tavaliselt kõrgtöödeldud tooted, mis on täis topitud erinevaid magusaineid ning on väga ebatervislikud.

 

6. Päeva jooksul tuleks süüa palju väikesi toidukordi

See, et päeva jooksul tuleks süüa palju väikesi toidukordi selleks, et “hoida ainevahetus kiirena”, on väga visa müüt ja sellel ei ole tegelikku tõepõhja. Tõsi on see, et söömine kiirendab veidikene ainevahetust seedimise käigus, aga selle kiiruse määrab ära KOGU söödud toidukogus, mis määrab kasutatud energia koguse, mitte söögikordade arv.

Seda teooriat on tegelikult mitu korda proovile pandud ja ka ümber lükatud. Tehti kontrolluuring, kus üks rühm inimesi sööb päeva jooksul palju väikesi portsjone ja teine grupp sööb sama koguse toitu oluliselt väiksema päevase toidukordade arvuga. Tulemuseks oli praktiliselt mitte mingisugune erinevus nende kahe rühma vahel.

Tegelikult näitas üks uuring, kus osalesid ülekaalus mehed, et kui süües päeva jooksul 6 väikest toidukorda, viis see vähem täiskõhutundele, kui sama kogus toitu manustati kolme toidukorraga. Isegi nii tihti söömine on enamiku inimeste jaoks täiesti kasutu, aga võib olla lausa ohtlik.

Inimese kehale ei ole loomulik pidev täiskõhutunne, sest looduses oleme me harjunud aeg-ajalt ka paastuma ning me ei söönud ennevanasti nii palju ja tihti, kui me teeme seda tänapäeval. Kui me mõnda aega ei söö, siis käivitub rakuprotsess, mida nimetatakse autofaagiaks, viies meie rakkudest välja sinna kogunenud jääkained. Vahetevahel paastumine või pikemad toiduvahekorrad teevad meile pigem head.

Viimased uuringud näitavad seda, et järsult on suurenenud risk haigestuda käärsoolevähki. Numbrid kerkivad kuni 90% nendel juhtudel, kes söövad päevas 4 toidukorda võrreldes nendega, kes söövad kaks korda päevas.

Kokkuvõte: Puuduvad tõendid, et palju väikesi toidukordi päevas on kasulikum kui vähem suuremaid söögikordi. Vahetevahel paastumine on kasulik. Suurenenud toidukordade sagedus on seotud käärsoolevähiga.

 

7. Süsivesikud peaksid olema suurimad kalorite allikad

Peamine seisukoht on senini olnud see, et kõik peaksid harrastama madala rasvasisaldusega toitumist, kus süsivesikute osakaal on 50–60% kogu kaloraažist. Selline toitumine aga põhineb peamiselt teraviljadel ja suhkrutel ning väga vähesel määral rasvastel toitainetel nagu liha ning munad. Selline toitumine võib sobida üksikutele inimestele, peamiselt neile, kes oma loomult ongi kõhnad. Aga neile, kes on rasvunud, on diabeetikud või koguni metaboolse sündroomiga, on selline kogus süsivesikuid lausa ohtlik.

Seda on tegelikult väga ulatuslikult uuritud: madala rasvasisalduse ja kõrge süsivesikutesisaldusega toitumist on võrreldud madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega toitumisega mitmetel kontrollitud randomiseeritud uuringutes. Tulemused on järjekindlalt madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega toitumise poolt.

Kokkuvõte: Madala rasvasisaldusega ja süsivesikuterikas toitumine on õnnetu läbikukkumine ning seda on korduvalt kinnitatud; kasulikum on madala süsivesikute ning kõrge rasvasisaldusega toitumine.

 

8. Suure Omega-6 rasvhapete sisaldusega seemned ja õlid on kasulikud

Polüküllastamata rasvu peetakse tervislikuks, sest mõned uuringud näitavad, et nad vähendavad südamehaigusi. Aga polüküllastamata rasvu on palju erinevaid liike ja kõik ei ole kaugeltki ühesugused.

Kõige tähtsam on see, et oleks nii Omega-3 kui ka Omega-6 rasvhappeid. Omega-3 rasvhapped on põletikuvastase toimega ning alandavad paljude haiguste riski, mis on seotud põletikega. Inimesed vajavad nii Omega-3 kui ka Omega-6 rasvhappeid kindlas vahekorras. Kui suhe on vale, näiteks Omega-6 rasvhappeid saadakse rohkem, siis see tekitab terviseprobleeme.

Kaasaegses toidus on ülekaalukalt Omega-6 rasvhappeid just töödeldud seemne- ja taimeõlides nagu soja-, päevalille- ja maisiõli.

Kui vaadata inimese evolutsiooni, siis pole kunagi varem olnud inimestel nii suurt ligipääsu Omega-6 rasvhapetele kui nüüd. See ei ole lihtsalt inimorganismile loomulik. Teadusuuringud, kus vaadeldakse Omega-6 rasvhappeid eraldi polüküllastamata rasvhapetest näitavad seda, et need suurendavad südamehaiguste riski. Sööge Omega-3 rasvasid ja unustage ära töödeldud seemned ja taimeõlid ning vajadusel võtke parem juurde looduslikku tursamaksaõli.

Kokkuvõte: Meil on vaja saada nii Omega-6 kui ka Omega-3 rasvhappeid õiges vahekorras. Üleliigne Omega-6 rasvhapete söömine taime- ja seemneõlide kaudu võib viia südamehaigusteni.

 

9. Toitumine, milles on vähe süsivesikuid, on tervisele ohtlik

Kui hoida süsivesikud toitumises madalal, hoiame ära mitmed läänelikud terviseprobleemid. Madala rasvasisaldusega dieeti on müüdud kogu maailmas üsna kasutult, ennetamaks paljusid nimetatud haigusi. See lihtsalt ei tööta, nagu on räägitud. Kuigi madalat süsivesikute dieeti reklaamitakse pidevalt nii meedias kui ka toitumisspetsialistide poolt, et see viib paremate tulemusteni. Iga randomiseeritud uuring näitab, et madala süsivesikute dieediga kaasneb:

– keha rasva vähenemine, kui piiratud kalorsusega vähendatud madala rasvasisaldusega dieet, kuna madala süsivesikutega toitumisega võib süüa nii palju kui vajatakse;

– alandab märkimisväärselt vererõhku;

– alandab veresuhkrut ning parandab diabeedi sümptomeid paremini kui madala rasvasisaldusega toitumine;

– tõstab HDL (head kolesterooli) paremini kui madala rasvasisaldusega dieet;

– alandab triglütseriidide taset palju rohkem kui madala rasvasisaldusega dieet;

– muudab LDL (halva kolesterooli) mustrit väikselt, tiheda LDL (väga halb) suureks LDL, mis on healoomuline;

– madala süsivesikutega toitumisele on lihtsam jääda seetõttu, et see ei nõua kalorite piirangut ja te ei tunne end pidevalt näljasena. Nendes madala süsivesikutega uuringugruppides olnud inimesed jätkavad seda toitumist reeglina ka peale uuringu lõppu.

Paljud tervishoiutöötajad, kes peaksid meie parimaid huve silmas pidama, väidavad jultunult, et selline toitumine on ohtlik ja jätkuvalt müüvad meile ebaefektiivseid madala rasvasisaldusega dogmasid, mis teevad inimestele rohkem halba kui head.

Kokkuvõte: Madala süsivesikutega toitumine on lihtsam, efektiivsem ja tervislikum viis kaalu alandamiseks ning anda tagasikäik ainevahetushaigustele. See on teaduslik fakt.

 

10. Suhkur on ebatervislik, sest sisaldab “TÜHJE” kaloreid

Üldiselt arvatakse, et suhkur on seetõttu kahjulik, kuna sisaldab nn tühje kaloreid. See on tõsi, suhkrus on palju toitaineteta kaloreid, aga see on alles jäämäe tipp. Teadupärast koosneb tavaline lauasuhkur, olgu siis roo- või peedisuhkur fruktoosist ja glükoosist.

Suhkur, peamiselt oma kõrgele fruktoosisisalduse tõttu, mõjutab ainevahetust viisil, mis toob esile kiire rasva kaalutõusu ja ainevahetushäired. Fruktoos metaboliseeritakse maksas ning muudetakse rasvaks, mis väljutab verre VLDL osakesi. See aga toob endaga kaasa tõusnud triglütseriidid ja kolesterooli taseme. Samuti põhjustab see insuliini ja leptiini hormooni resistentsust, olles sellega hüppelauaks ülekaalulisusele, metaboolsele sündroomile ja diabeedile.

Suhkur tekitab meis järeleandmatut biokeemilist soovi (suhkur on narkootikum) süüa rohkem ja seetõttu ka kaalus juurde võtta. Suhkur on kõige halvem toiduaine läänelikus toitlustuses.

Kokkuvõte: Suhkru kahjulikud mõjud tühjadest kaloritest on palju suuremad, kui räägitakse. Suhkur hävitab laastavalt meie ainevahetuse ja on kaalutõusu ning teiste tõsiste haiguste hüppelauaks.

 

11. Kõrge rasvasisaldusega toitumine teeb paksuks

See tundub kuidagi intuitiivne, et süües rasvu, muutume paksuks. See ollus, mis koguneb meie naha alla, muutes meid pealtvaadatuna pehmeks ja paistes olevaks, on rasv. Seega, süües rohkem rasva, peaksime olema pehmemad ja paksemad. Kuid see ei ole üldse nii lihtne: vaatamata sellele, et rasvas on grammi kohta rohkem kaloreid (u 9,3 kcal) kui süsivesikutes (u 4 kcal) või valgus (u 4 kcal), ei tee kõrge rasvasisaldusega toitumine meid paksuks.

Nagu igas teiseski asjas, sõltub kõik kontekstist: toitumine, mis on kõrge nii rasva kui ka süsivesikute poolest teeb paksuks, aga seda mitte seetõttu, et toitumises on palju rasva!

Tegelikkus on see, et toit, milles on palju rasva ja vähe süsivesikuid, põhjustab palju suurema kaalukao kui dieet, milles on vähe rasvu.

 

Veel midagi? Meeles tuleb pidada seda, et see on ainult JÄÄMÄE tipp.

 

Allikas: Hingepeegel

Originaalartikkel: Authority Nutrition