Foto: geralt/ pixabay.com

Järgnev artikkel põhineb Robert Greene´i raamatul “48 Laws of Human Nature” (inimloomuse 48 seadust – toim.). Emotsioonid mõjutavad pidevalt meile endile teadmatult meie mõtteprotesse ning otsuseid. Kõige sagedasem emotsioon on iha lõbu ning naudingu järgi ning soov vältida valu. Meie mõtted keerlevad paratamatult nende soovide ümber ning põrkuvad tagasi nendelt mõtetelt, mis on ebamugavad ning valusad.

Me kujutame ette, et otsime tõde või oleme ääretult realistlikud, kuid tegelikult hoiame kinni ideedest, mis toovad pingelangust ning paitavad ego ja panevad meid end teiste suhtes üleolevalt tundma. Säärane mõtlemises esinev naudingu printsiip on koht, kust saavad alguse meie kõik vaimsed vastuolud. Kui sa usud, et oled kuidagimoodi mingitele allolevatele vastuoludele immuunne, on see sulaselge näide naudingu printsiibist. Selle asemel on parem uurida ning panna tähele, kuidas need vastuolud sinu sees pidevalt toimivad ning tunda neid irratsionaalsusi ära ka teistes inimestes.

Need vastuolud moonutavad tõde ning sillutavad teed vigadele ja ebaefektiivsetele otsustele, mis meie elu vaenavad. Nendest teadlikud olles saame nende mõjusid tasakaalustada.

1) Kinnitamise vastuolu

Ma vaatlen tõendeid ning võtan vastu otsuseid vähem või rohkem ratsionaalsete protsesside tulemusel.

Kui me hoiame peas mingit mõtet ning veename end, et jõudsime selleni ratsionaalseid teid pidi, hakkame otsima tõendeid, mis seda kinnitaks. Mis võiks olla veel objektiivsem või teaduslikum? Kuid naudingu printsiibi ja selle alateadliku mõju tõttu õnnestub meil leida tõendeid, mis kinnitavad seda, mida me tahame uskuda. Seda tuntakse kinnitamise vastuoluna.

Me näeme seda inimeste plaanide puhul ning eriti seal, kus on mängus kõrged panused. Plaan on pandud kokku nii, et see viiks positiivse tulemuse ning ihaldatud eesmärgini. Kui inimesed kaaluks võrdselt nii negatiivseid kui ka positiivseid tagajärgi, võivad nad tunda raskust üldse mingisuguste sammude astumisel. Paratamatult kalduvad nad enesele märkamatult info poole, mis kinnitab nendele positiivset tulemust ning roosilist stsenaariumit.

Me näeme seda ka töö juures kui inimesed küsivad nõu. See on paljude nõustajate kirstunael. Lõppude lõpuks tahavad inimesed kuulda omaenda ideid ning eelistusi, mida ekspertarvamus toetab. Nad tõlgendavad neile öeldut selles valguses, mida nad ise soovivad kuulda ning kui su sinu antud nõu on nende ideedega vastuolus, leiavad nad mingi viisi, kuidas sinu arvamus ja nii-öelda eksperthinnang maha laita. Mida mõjukam on inimene, seda rohkem on nad sellise kinnitamise vastuolu kütkes.

Kui seda vastuolu maailmast laiemalt otsida, heitke pilk teooriatele, mis pealtnäha liiga head tunduvad. Nende tõestamiseks on korraldatud statistika ja uuringud ning neid ei ole kuigi raske leida kui inimene on enda argumendi õigsuses veendunud. Internetis on lihtne leida uuringuid, mis tõestavad mõlemat argumendi poolt. Üldiselt ei tohiks me kunagi aktsepteerida teiste inimeste ideede korrektsust selle põhjal, et nad on käinud välja „tõendid”. Selle asemel tuleb ise neid tõendeid uurida, kasutades võimalikult skeptilist lähenemist. Sinu esimene impulss peaks alati olema otsida tõendeid selle kohta, mis tühistab sinu enda ja ka teiste inimeste kõige armastatumad tõekspidamised. See on tõeline teadus.