6 vastuolu, mis takistavad ratsionaalset mõtlemist

30. mai 2019 kell 9:24



Järgnev artikkel põhineb Robert Greene´i raamatul “48 Laws of Human Nature” (inimloomuse 48 seadust – toim.). Emotsioonid mõjutavad pidevalt meile endile teadmatult meie mõtteprotesse ning otsuseid. Kõige sagedasem emotsioon on iga lõbu ning naudingu järgi ning soov vältida valu. Meie mõtted keerlevad paratamatult nende soovide ümber ning põrkuvad tagasi nendelt mõtetelt, mis on ebamugavad ning valusad. Me kujutame ette, et otsime tõde või oleme ääretult realistlikud, kuid tegelikult hoiame kinni ideedest, mis toovad pingelangust ning paitavad ego ja panevad meid end teiste suhtes üleolevalt tundma. Säärane mõtlemises esinev naudingu printsiip on koht, kust saavad alguse meie kõik vaimsed vastuolud. Kui sa usud, et oled kuidagimoodi mingitele allolevatele vastuoludele immuunne, on see sulaselge näide naudingu printsiibist. Selle asemel on parem uurida ning panna tähele, kuidas need vastuolud sinu sees pidevalt toimivad ning tunda neid irratsionaalsusi ära ka teistes inimestes.

 

Need vastuolud moonutavad tõde ning sillutavad teed vigadele ja ebaefektiivsetele otsustele, mis meie elu vaenavad. Nendest teadlikud olles saame nende mõjusid tasakaalustada.

 

1) Kinnitamise vastuolu

Ma vaatlen tõendeid ning võtan vastu otsuseid vähem või rohkem ratsionaalsete protsesside tulemusel.

Kui me hoiame peas mingit mõtet ning veename end, et jõudsime selleni ratsionaalseid teid pidi, hakkame otsima tõendeid, mis seda kinnitaks. Mis võiks olla veel objektiivsem või teaduslikum? Kuid naudingu printsiibi ja selle alateadliku mõju tõttu õnnestub meil leida tõendeid, mis kinnitavad seda, mida me tahame uskuda. Seda tuntakse kinnitamise vastuoluna.

Me näeme seda inimeste plaanide puhul ning eriti seal, kus on mängus kõrged panused. Plaan on pandud kokku nii, et see viiks positiivse tulemuse ning ihaldatud eesmärgini. Kui inimesed kaaluks võrdselt nii negatiivseid kui ka positiivseid tagajärgi, võivad nad tunda raskust üldse mingisuguste sammude astumisel. Paratamatult kalduvad nad enesele märkamatult info poole, mis kinnitab nendele positiivset tulemust ning roosilist stsenaariumit.

Me näeme seda ka töö juures kui inimesed küsivad nõu. See on paljude nõustajate kirstunael. Lõppude lõpuks tahavad inimesed kuulda omaenda ideid ning eelistusi, mida ekspertarvamus toetab. Nad tõlgendavad neile öeldut selles valguses, mida nad ise soovivad kuulda ning kui su sinu antud nõu on nende ideedega vastuolus, leiavad nad mingi viisi, kuidas sinu arvamus ja nii-öelda eksperthinnang maha laita. Mida mõjukam on inimene, seda rohkem on nad sellise kinnitamise vastuolu kütkes.

Kui seda vastuolu maailmast laiemalt otsida, heitke pilk teooriatele, mis pealtnäha liiga head tunduvad. Nende tõestamiseks on korraldatud statistika ja uuringud ning neid ei ole kuigi raske leida kui inimene on enda argumendi õigsuses veendunud. Internetis on lihtne leida uuringuid, mis tõestavad mõlemat argumendi poolt. Üldiselt ei tohiks me kunagi aktsepteerida teiste inimeste ideede korrektsust selle põhjal, et nad on käinud välja „tõendid”. Selle asemel tuleb ise neid tõendeid uurida, kasutades võimalikult skeptilist lähenemist. Sinu esimene impulss peaks alati olema otsida tõendeid selle kohta, mis tühistab sinu enda ja ka teiste inimeste kõige armastatumad tõekspidamised. See on tõeline teadus.

 

2) Tõekspidamise vastuolu

Ma usun sellesse ideesse nii tugevalt. See peab olema tõsi.

Me hoiame kiivalt kinni endale salamisi meelepärasest mõttest, kuid sügaval sisimas võivad meil olla kahtlused selle tõesuse kohta. See sunnib meid astuma lisasamme ning iseennast veenma, uskuma sellesse niivõrd kiivalt ning seisma valjuhäälselt vastu kõigile, kes meie uskumusele vastupanu osutab. Kuidas saab meie niivõrd suurt energiat tekitav mõte olla vale, me küsime endalt?

See vastuolu paistab eriti selgelt välja seal, kus asi puudutab liidreid ning juhte – kui nemad väljendavad arvamust sütitavate sõnade ning žestide, värvikate metafooride, meelelahutuslike anekdootide ning põhjatu enesekindlusega, on nad järelikult seda ideed hoolikalt uuringud ning seetõttu väljendavad end niivõrd enesekindlalt. Seevastu need, kes rõhutavad nüansse ja kelle toon on kõhklevam, kiirgavad nõrkust ning endas kahtlemist. Me mõtleme, et tõenäoliselt nad valetavad. Säärane vastuolu muudab meid haavatavaks müügimeestele ning demagoogidele, kelle enesekindel kuvand lubab neil meid veenda ning petta. Nad teavad, et inimesed janunevad meelelahutuse järgi, mistõttu varjavad nad enda pooltõdesid dramaatiliste efektidega.

 

3) Muljete vastuolu

Ma mõistan inimesi, kellega ma kokku puutun: ma näen neid sellistena, nagu nad on.

Me ei näe inimesi nendena, kes nad on, vaid nendena, missugusena nad end meile näitavad. Need muljed on sageli petlikud. Esiteks, inimesed on end treeninud sotsiaalsetes situatsioonides olema viisakad ning saavad nõnda positiivse hinnangu. Nad näivad seisvat kõige õilsamate eesmärkide eest ning jätavad endast alati tööka ning kohusetundliku mulje. Meie võtame neid maske reaalsusena.

Teiseks, meil on kalduvus langeda kaja efekti ohvriks, mis tähendab, et kui me näeme inimesel teatud negatiivseid või positiivseid omadusi (sotsiaalsed raskused, intelligentsus), klapivad sellega ka tema teised positiivsed või negatiivsed omadused. Hea väljanägemisega inimesed tunduvad sageli usaldusväärsemad, eriti poliitikud. Kui inimene on edukas, järeldame, et ta on samuti eetiline, kohusetundlik ning väärib enda head õnne. See matab pimedusse asjaolu, et paljud kaugele jõudnud inimesed on sinna jõudnud kõike muud kui moraalsete tegudega, mida nad teiste eest nutikalt varjavad.

 

4) Grupi vastuolu

Minu ideed on minu omad. Ma ei võta gruppi kuulda. Ma ei ole muganduja.

Me oleme loomu poolest sotsiaalsed olendid. Mõte isoleeritusest ja grupist erinemisest tundub masendav ja hirmus. Me tunneme suurt kergendust sellest, kui leiame teisi endaga sarnaselt mõtlevaid inimesi. Tegelikult on meil kalduvus võtta üle mõtteid ning arvamusi justnimelt selle pärast, et see tekitab meis kergendustunde. Me ei ole sellest kalduvusest teadlikud ja kujutame endale ette, et oleme mingile mõttele tulnud iseseisvalt. Vaadake üht või teist parteid ja ideoloogiat toetavaid inimesi, kelle seas valitseb märgatav õigsuse tunne ilma, et keegi teineteisele peale käiks. Kui keegi on vasakul või paremal pool, on peaaegu kindel, et inimeste arvamus võtab justkui imeväel tosinatel teemadel sama suuna, kuid vähesed suudaksid kunagi tunnistada seda mõju enda mõttemustritele.

 

5) Süütunde vastuolu

Ma õpin enda kogemustest ja vigadest.

Vead ning läbikukkumised tekitavad vajaduse selgitamise järgi. Me tahame õppetundi omandada ning kogemust rohkem mitte korrata. Kuid tegelikult ei meeldi meile kuigi palju vaadata enda tegusid lähedalt; meie sisekaemus on piiratud. Meie loomulik reaktsioon on süüdistada teisi, olusid või hetkelist otsusega möödapanekut. Selle vastuolu taga on põhjus, et meil on enda vigu sageli liialt valus vaadelda, kuna see seab küsimuse alla tunde teistest paremaks olemise kohta. See torgib meie ego. Me liigume edasi ning teeskleme, et mõtleme tehtule tagasi. Kuid aja möödudes kerkib taas üles naudingu printsiip ja me unustame, kui väikese osa me selles veas endale omistasime. Iha ning emotsioon pimestavad meid taaskord ning me kordame täpselt sama viga ning läbime kogu protsessi uuesti ja uuesti kuni surmani. Kui inimesed tõeliselt enda vigadest õpiks, leiaks me maailmast väga vähe vigu ning karjääriradu, mis on igavesti tõusuteel.

 

6) Ülemvõimu vastuolu

Ma olen teistsugune. Ma olen teistest ratsionaalsem ja eetilisem.

Vähesed inimesed ütlesid seda vestluse käigus teisele inimesele. See kõlab ülbelt. Kuid paljudes küsitlustes ja uuringutes, kus inimestel paluti end teistega võrrelda, kipuvad inimesed seda arvamust väljendama. See on optilise illusiooni ekvivalent – me ei näe enda vigu ja irratsionaalsusi, ainult teiste omi. Näiteks usume vabalt, et teise poliitilise partei liikmed ei tugine enda otsustes ratsionaalsetele printsiipidele, kuid meie poolel olevad inimesed just seda teevad.

Mis puudutab eetikat, siis vähesed inimesed on kunagi võimelised tunnistama, et nad on enda töös kasutanud petturlike ja manipuleerivaid võtteid või on enda karjääri arendamisel olnud salakavalad ja strateegilised. Kõik mis nendel on, vähemalt nende endi arvates, on tulnud loomulikust talendist ja sündinud raskest tööst. Kuid teiste inimeste puhul oleme kiired neile omistama erinevaid Machiavellilikke taktikaid. See võimaldab meil olenemata tulemusest kõiki enda tegusid õigustada.

Me tunneme üüratut vajadust tunda end ratsionaalse, korraliku ning eetilise inimesena. Need omadused on meie kultuuriruumis kõrgel kohal. Vastupidiste märkide ilmutamine on risk halvakspanu pälvimiseks. Kui see kõik oleks tõsi ning inimesed on ratsionaalsed ja üüratult moraalsed, oleks maailm täis headust ning rahu. Kuid me teame, et tegelikkuses petab suur osa inimesi (võib-olla isegi kõik inimesed) iseennast. Ratsionaalsus ja eetilised omadused tuleb endas välja graveerida teadlikkuse ning vaevaga. Need ei tule loomulikult, vaid läbi küpsemise protsessi.

 

Allikad: Medium, Robert Greene “48 Laws of Human Nature

Pilt: virtuelcampus.univ-msila.dz

 

Toimetas Janne Ark

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6