Tony Robbinsi esimene raamat üle 20 aasta: Kui tahad rikkaks saada, siis ela rikast elu

16. detsember 2017 kell 15:31



Robbins_RAHA_esikaas_PRINTOma esimeses raamatus pärast kahe aastakümne pikkust vaheaega käsitleb Anthony Robbins teemat, mis huvitab väga meid kõiki: kuidas kindlustada endale ja oma perekonnale rahaline sõltumatus – teie ees on “Raha – valitse mängu”, mis äsja kirjastuselt Pilgrim eesti keeles ilmus. “Kui investeerimisraamatutel oleks oma Pulitzeri auhind, siis see raamat võidaks kindlasti.” (Forbes.com). Tony Robbins on meie aja üks lugupeetavamaid kirjanikke ja mõtlejaid. Inimesed üle kogu maailma – olgu nad edukad või mitte, kahekümneaastased noored või pensionärid – hindavad teda selle eest, et ta annab neile inspiratsiooni ja vahendid nende elu muutmiseks. Tema raamatud, mis tegelevad dieedi ja vormisolekuga, äri ja juhtimisega, suhete ja eneseväärtustamisega, on muutnud inimeste elu sügavalt ja kestvalt. Nüüd, esimest korda, on Tony Robbins kokku kogunud hindamatu “destillaadi viimase neljakümne aasta headest ideedest, mis on seotud isikliku eelarvega.” (The New York Times).

 

Tony Robbins, kes tugineb laiaulatuslikule uurimistööle ja intervjuudele kõige legendaarsemate tänapäeva investoritega (John Bogle, Warren Buffett, Paul Tudor Jones, Ray Dalio, Carl Icahn ja paljud teised), on rajanud seitsmeastmelise tee finantsvabaduse kindlustamiseks. Raamatus annab ta nõu, kuidas võtta kontroll oma finantsotsuste üle ning kuidas koostada säästu- ja investeerimiskava; ta purustab müüte kokkuhoiu ja investeerimise kohta ning annab “eluaegse sissetulekuplaani”. Siin on praktilised nõuanded, kuidas saavutada finantsvabadus kogu ülejäänud eluks. “Pane “Raha” nende raamatute nimekirja, mida hakkad varsti lugema … See on väga hea raamat.” (Marketwatch.com). Avaldame raamatut lugemiseks peatüki 1.4.

 

Raha isandaks saamine: Läbimurde aeg

“Tänulikkus annab märku õilsast hingest.” – Aisopos

 

 

Raha on üks viis, kuidas muuta oma unistused tegelikkuseks. Ilma piisava rahata või lausa rahalises kitsikuses olles pole kuigi meeldiv elada. Aga kui taskus on kõvasti raha, kas siis elu muutub sellest automaatselt paremaks? Küllap teame kõik vastust.

Raha ei muuda seda, kes me oleme. See võimendab ainult meie tegelikku loomust. Kes on õel ja isekas, see saab õeluseks ja isekuseks lisavahendeid. Kes on tänulik ja helde, sellel on rohkem, mille eest tänulik olla ja mida jagada.

Mõtleme korraks tagasi 2008. aasta finantskrahhile. Väärtpaberi- ja eluasemeturult haihtusid triljonid dollarid. Mõne kuuga kadusid miljonid töökohad. Millised olid sinu kogemused? Kuidas see sind tabas? Kuidas see su peret mõjutas? Või sõpru? Mõned meist reageerisid hirmu, mõned vihaga, teised lõid käega, kolmandad olid otsusekindlamad. Kuid need reageeringud ei tulenenud rahast, vaid meist endist. Need sündmused heitsid valgust raha tähendusele meie jaoks. Millist võimu me sellele omistame. Kas laseme rahal ennast kontrollida või kontrollime seda ise.

 

Sinu raha või sinu elu

Üks huvitavamaid näiteid, mida oskan tollest ajast tuua, puudutab härrasmeest nimega Adolf Merckle. Ta oli 2007. aastal rikkuselt 94. inimene maailmas ning rikkaim mees Saksamaal, kelle varade koguväärtuseks hinnati 12 miljardit dollarit. Talle kuulus suurim farmaatsiafirma Euroopas ning ta laiendas oma impeeriumi ka teistesse sektoritesse, eriti ehitusärisse. Ta oli oma saavutuste üle uhke. Kuid ta oli ka päris suur spekuleerija.

Merckle otsustas 2008. aastal teha suure investeeringu väärtpaberiturul. Ta oli nõnda kindel Volkswageni aktsia languses, et panustas sellele. Ent peagi kerkis esile probleem: Porsche oli Volkswageni ostust huvitatud, mis pani aktsia hinna kerkima. Merckle kaotas sisuliselt üleöö selle ühe panusega ligi kolmveerand miljardit dollarit.

Ent asja muutis veel hullemaks see, et ta oli võtnud suure laenu ja vajas nüüd hädasti raha selle tagasimaksmiseks. 2008. aastal ei andnud pangad enam kellelegi laenu, ei sulle, mulle ega miljardäridele ja isegi mitte teistele pankadele.

Mida Merckle siis tegi? Kas ta otsis uusi rahastajaid? Vähendas kulusid? Müüs mõned firmad kahjumiga maha? Ei. Kui ta taipas, et on kaotanud kokku 3 miljardit ja ei ole enam rikkaim mees Saksamaal ning on oma perekonda alt vedanud, siis kirjutas ta hüvastijätukirja ning astus kiirrongi ette.

Jah, usu või ära usu. Ta tappis ennast ära.

Mõni päev hiljem võtsid asjad traagiliselt iroonilise pöörde, kui ta perekond avastas, et mõned tema laenutaotlused olid ikkagi heakskiidu saanud, nii et ta firmad õnnestus päästa.

Kas Adolf Merckle suri raha pärast? Või selle tõttu, mida raha tema jaoks tähendas? Merckle jaoks oli raha tema identiteet. Kui ta kaotas rikkaima sakslase tiitli, ei suutnud ta seda välja kannatada ning pidas end läbikukkujaks… kuigi tal oli taskus veel 9 miljardit!

Võid ju mõelda: “Milline tobedus.“ Kuid ärme mõista tema üle liiga kähku kohut. Kas meiegi pole tihti – vähemalt teatud määral – oma identiteeti või tulevikuväljavaateid rahaga sidunud? Ilmselt on seda juhtunud sagedamini, kui tihkame tunnistada.

 

Miljardär, kes soovib vaesena surra

Leidub ka sellised inimesi nagu iiri juurtega ameeriklane Chuck Feeney, kes elab Elizabethis New Jersey osariigis ning on oma jõududega miljardäriks saanud. Kui te leiate ükskõik millisel maailma lennuväljal ennast mõnest poest, kus teid ümbritsevad läikivad alkoholi- ja lõhnaõlipudelid ning muud maksuvabad luksesemed, siis teadke, et tax-free poodide idee pärineb Chuck Feeneylt. Ta alustas 1960. aastal tühjalt kohalt, aga lõpuks kuulus talle kaubandusimpeerium, mille väärtuseks hinnati 7,5 miljardit dollarit.

Mingil hetkel hindas ajakiri Forbes teda (nagu ka Mercklet) üheks kõige rikkamaks inimeseks maailmas. Kuid Feeney oli nii tagasihoidlik, et keegi poleks osanud seda temast arvata. Suurema osa elust polnud tal ei oma maja ega autot. Ta lendas turistiklassis ja kandis plastmasskäekella. Nagu Mercklel, hakkas temagi pangaarve kokku kuivama – nüüd, kui ta on üle 80, on tal arvel miljoni dollari ümber. Kuid erinevalt Mercklest otsustas Chuck Feeney ise oma raha ära anda.

Ta on mees, kes on võtnud viimase 30 aasta jooksul oma missiooniks muuta raha abil elu kogu maailmas. Tema filantroopiline tegevus on jõudnud kõikjale: ta aitas Põhja-Iirimaal rahu luua, Lõuna-Aafrikas AIDSiga võidelda ning Chicagos lapsi harida.

Feeney puhul on kõige hämmastavam see, et ta tegi seda kõike anonüümselt. Ta ei tahtnud mingit aupaistet. Õigupoolest sai alles hiljuti teatavaks, et tema ongi see inimene, kes seisis kõigi nende hämmastavate projektide taga. Ning ta pole veel lõpetanud! Chuck Feeney ütles kord, et tema eesmärgiks on oma pangaarve päris nulli viia, et viimane tema kirjutatud tšekk kuulutataks kehtetuks.

Muidugi oli raha tähendus nende kahe mehe jaoks väga erinev. Aga mida sinu jaoks raha tegelikult tähendab? Kas sina kasutad raha võib raha kasutab sind? Nagu juba alguses ütlesin: kui sinust ei saa raha isandat, siis hakkab see sinu isandaks.

 

Ülim eesmärk: tagasi anda

Minu jaoks oli raha lapsena midagi sellist, mida kunagi ei jätkunud. See oli pidev stressiallikas, kuna seda oli nii vähe. Mulle meenub, et pidin naabrite uksele koputama, et vennale, õele ja endale süüa paluda.

Kui olin 11-aastane, siis juhtus tänupühade paiku aga midagi, mis muutis mu elu alatiseks. Nagu tavaliselt polnud meil majas midagi süüa ning mu vanemad tülitsesid just parasjagu. Siis kuulsin, et keegi koputas uksele. Tegin selle praokile ning nägin trepil meest, kaasas poekotid, kus jätkus küllaldaselt toidupoolist korraliku tänupühaõhtusöögi jaoks. Suutsin seda vaevu uskuda.

Minu isal oli ikka kombeks öelda, et teiste saatus ei lähe kellelegi karvavõrdki korda. Aga äkitselt oli siin üks inimene, keda ma isegi ei tundnud, kes mõtles meie heaolule ja ei küsinud midagi vastutasuks. See pani mind mõtlema: “Kas see tähendab, et võõrad inimesed ikkagi hoolivad teistest?“ Ma otsustasin, et kui võõrad hoolivad minust ja mu perest, siis mina hoolin ka nendest! Mida ma saaksin teha? Andsin endale tol päeval lubaduse, et leian kunagi kuidagi mingi võimaluse tasuda selle heateo eest, tehes teistele head. Kui sain 17, siis olin oma koristajapalgast nii palju säästnud, et tänupühade paiku kahele perekonnale süüa osta. See oli üks kõige liigutavamaid kogemusi mu elus. Tõesti, hinges läks soojaks, kui nägin, kuidas nende inimeste näole ilmus masenduse asemel rõõm. See oli minu jaoks sama suur kingitus kui neile. Ma ei rääkinud sellest teost kellelegi ning järgmisel aastal ostsin süüa juba neljale perele. Seejärel kaheksale. Ega ma ei tahtnud, et mul tänutäheks tagumikku suudeldaks, kuid kaheksa pere järel hakkasin mõtlema: “Mul läheks siiski abi vaja.“ Niisiis otsisin abi mõnelt sõbralt, kes tulid kohe asjaga kaasa. Ettevõtmine üha kasvas. Nüüd toidab mu sihtasutus International Basket Brigade igal aastal 2 miljonit inimest 36 riigis. Aga kas ma oleksin andmise rõõmu tundma õppinud ilma selle tänupühata, kui olin 11-aastane? Kes teab! Mõned ütleksid, et see oli õnn või saatus või lihtsalt puhas vedamine. Minu jaoks avaldub selles Jumala arm.

Ühte ma tean: ma õppisin tundma andmise rõõmu ning sellel polnud mingit seost rahaga. Raha on vaid vahend, millega oma vajadusi täita, kuid mitte ainult rahalisi vajadusi. Suure osa elust juhivad meid tõekspidamised, mis me oleme aja jooksul omandanud; lugu, mille loome oma elu tähenduse kohta; kes me olla tahame ja mida me tegema või andma peame. Ehk lõppude lõpuks see, mis muudab meid õnnelikuks ja tekitab tunde, et oleme midagi saavutanud. Õnn tähendab muidugi olenevalt inimesest erinevaid asju. Mõni saab õnnelikuks, kui teeb teistele rõõmu; mõni teine on õnnelik, kui saab teiste üle võimutseda. Kolmanda jaoks seisneb õnn miljardis dollaris. Mõne arust peitub tee õnne ja tähendusliku eluni Jumalale lähemale jõudmises ja kõigest materiaalsest loobumises. On aga ka neid, kelle jaoks on ülimaks õnneks vabadus.

Ükskõik mis emotsiooni sa ka ei jahiks ja mis vahendit sa ei ihkaks: äri alustamine, abiellumine, perekonna loomine, reisimine; ja kus iganes sa usud oma nirvaanat olevat, tundub mulle, et see on ainult sinu aju katse rahuldada üht või rohkemat kuuest inimese põhivajadusest.

Need kuus põhivajadust panevad meid liikuma. Need on igasuguse inimkäitumise taga ning need on universaalsed. Need jõud on kõigi jaburate asjade taga, mida (teised) inimesed teevad, nagu ka nende väärt asjade taga, mida meie teeme. Meil kõigil on needsamad kuus vajadust, aga nende väärtustamine ja järjekorda seadmine määrab ära meie elusuuna.

Miks on nii oluline mõista neid kuut vajadust? Sest kui soovid jõukaks saada, pead teadma, mida sa tegelikult jahid; mille jaoks sa seda rikkust kogud. Kas soovid jõukust, et leida kindlust ja turvalisust? Või selleks, et tunda end erilise ja unikaalsena? Või soovid oma panust anda – tahad teha teistele head, aga selleks on seni nappinud vahendeid? Või vahest kehtivad kõik need põhjused?

Kui kindlustunne on su elus kõige olulisem vajadus, siis liigud hoopis teises suunas ning käitud isiklikes suhetes (nagu ka äri- ja rahamaailmas) teistmoodi kui see inimene, kelle jaoks number üks vajadus on armastus. Kui süüvid sellesse, mida tegelikult tahad, siis avastad, et asi pole üldse rahas. Tegelikult ihkad sa seda, mida arvad rahaga kaasnevat. Lõppude lõpuks on need teatud tunded. Ja nende tunnete taga on vajadused.

 

Vajadus 1: Kindlustunne / mugav elu

Esimeseks inimlikuks vajaduseks on soov kindlustunde järele. Me tunneme vajadust kontrolli järele, et teaksime, mis meid ees ootab, et võiksime end kindlana tunda. Vajame teatud põhimugavusi ja tahame valu ning stressi vältida, kuid ühtlasi endale naudinguid luua. Kas tundub loogiline? Meie kindluseiha on ellujäämismehhanism. See mõjutab meie riskivalmidust elus, nii tööturul, investeeringutes kui suhetes. Mida suuremat vajadust kindlustunde järele tunned, seda vähem riske soovid võtta või neid emotsionaalses plaanis välja kannatada. Sellest tulenebki su tegelik n-ö riskitaluvus.

Aga mis juhtuks, kui saaksid ennast kogu aeg kindlana tunda? Kui tead, mis juhtub, millal see juhtub ja kuidas see juhtub. Tead, mida inimesed kavatsevad öelda, juba enne, kui nad suu lahti teevad… Kuidas sa ennast siis tunneksid? Alguses oleks see ilmselt üsna tore, aga viimaks? See muutuks surmigavaks!

 

Vajadus 2: Vaheldus

 

Nii et Jumal oma lõpmatus tarkuses kinkis meile teise vajaduse ehk soovi vahelduse järele. Me vajame vaheldust. Vajame üllatusi.

Tahan sult midagi küsida. Kas sulle meeldivad üllatused?

Kui vastasid jah, siis petad ennast! Sulle meeldivad üllatused, mida sa soovid, et need juhtuks. Neid, mida sa ei soovi, nimetad sa probleemideks! Kuid neidki läheb vaja, et elu oleks sisukam. See kasvatab iseloomu, kui on midagi, mille kallal jõudu proovida.

 

Vajadus 3: Tähendus

Kolmandaks on tähendus, see põhiline inimlik vajadus, mis oli ka Adolf Merckle tegude taga. Me kõik soovime tunda end tähtsa, erilise, ainulaadse ja vajalikuna. Kuidas siis oma elule tähendust leitakse? Näiteks miljardeid teenides või akadeemilisi kraade kogudes – saame magistriks või doktoriks ja tunneme end erilisena. Või kogume tuhandeid Twitteri-järgijaid. Või läheme mõnda tõsielusaatesse. Leidub ka selliseid, kes katavad keha tätoveeringutega ning kannavad igasugu rõngaid kohtades, millest me ei tahagi midagi teada. Tähendust võib leida ka selles, et meil on rohkem või suuremaid probleeme kui kellelgi teisel. “Sa arvad, et sul on kehv abikaasa! Proovi üks päev minu mehe kõrval veeta!“ Või otsid tähendust vaimsusest (kas tegelikust või teeseldud). Kahjuks on üks kiireim võimalus tähendust leida – mis muide ei maksa ka midagi ega nõua mingit haridust – vägivald. Kui keegi sind püstoliga ähvardab, siis äkitselt saab temast kõige tähtsam asi su elus, kas pole?

Elule võib tähendust leida ka raha kulutamise või hoopis raha säästmise kaudu. Teame selliseid, kes muudkui kelgivad, kui odavalt neil õnnestus midagi osta, või peavad end eriliseks seeläbi, et kütavad oma maja päikeseenergia või lehmasõnnikuga. Mõned väga jõukad inimesed otsivad elule tähendust hoopis oma rikkuse varjamise kaudu. Nagu kadunud Sam Walton, Wal-Marti rajaja ning mõnda aega rikkaim mees kogu Ameerikas, kes sõitis Arkansase osariigis Bentonville’is oma vana pikapiga ja demonstreeris, et tal pole vaja Bentleyt osta… kuigi muidugi leidus tal samas mitu eralennukit.

Tähendusest võib saada ka võimalus raha teha – mu kallis sõber Steve Wynn on just nõnda rikkaks saanud. Mees, kes tegi Las Vegasest selle, mis see tänapäeval on, teab hästi, et inimesed on valmis maksma mistahes summasid selle eest, mida peetakse parimaks; kõige selle eest, mis paneb neid tundma ennast erilise, ainulaadse või tähtsana; kõige eest, mis aitab neil hallist rahvamassist eristuda. Ta pakub oma kasiinodes ja hotellides kõige eksklusiivsemaid ja luksuslikumaid kogemusi, mida võib ette kujutada – need paigad on tõepoolest erakordsed, neile ei leidu maailmas võrdset. Tal on ööklubi nimega XS (sobiv nimi!), mida peetakse kõige kuumemaks kohaks Las Vegases. Isegi argipäevaõhtul on selle ukse ees pikk saba. Kui oled sisse pääsenud, pakutakse sulle privileegi osta tavaline pudel šampanjat 700 dollari eest, või kui tahad kõigile näidata, et oled eriti kõva tegija, siis võid 10 000 dollari eest osta erilise Ono kokteili, mis koosneb haruldasest vanast konjakist ja värskest apelsinimahlast… ja joogiga antakse veel kaasa valgest kullast kaelakee. See tuuakse sinu lauda koos säraküünlaga, et kõik teaksid: see inimene on väga eriline (ning ilmselt ka veidi napakas).

 

Vajadus 4: Armastus ja ühtsustunne

 

Neljas põhivajadus puudutab armastust ja ühtsustunnet. Armastus on elu hapnik – seda tahame ja vajame me kõige enam. Kui oleme armunud, siis tunneme end elusana, ent kui armastuse kaotame, siis on nii valus, et suurem osa ongi nõus leppima ainult armastuse raasudega ehk ühtsustundega. Seda ühtsustunnet või armastust võib leida intiimsuhete, sõpruse, palvetamise kaudu või jalutuskäikude abil looduses. Kui miski muu ei tööta, võib alati koera võtta.

Esimest nelja vajadust nimetaksin meie isiksusest tulenevateks vajadusteks. Me kõik leiame viise, kuidas neid rahuldada: kas kõvemini tööd rabades, leiutades mõne suure probleemi või luues lugusid, mis neid põhjendaks. Kaks viimast on vaimu vajadused. Need on haruldasemad – neid ei pea sugugi igaüks rahuldama. Aga kui need vajadused on rahuldatud, siis tunneme, et me elu on sisukas.

 

Vajadus 5: Areng

 

Viies on areng. Kes sa üldse oled, kui sa ei arene? Sa oled suremas. Kui suhe ei arene, kui äri ei arene, kui sina ei arene, siis pole vahet, kui palju sul pangaarvel raha on või kui palju sul sõpru on või kui paljud sind armastavad – sa ei tunne tõelist rahulolu. Ma usun, et põhjus, miks me areneme, on just see, et meil oleks maailmaga jagada midagi väärtuslikku.

 

Vajadus 6: Panustamine

 

Ja nimelt seetõttu, et kuuendaks vajaduseks on panustamine. See võib kõlada imalalt, aga elamise saladuseks on andmine. Elu ei seisne üksnes endas, vaid meis kõigis. Mõtle selle üle. Mis on esimene asi, mida sa teed, kui saad häid või põnevaid uudiseid? Helistad kellelegi, keda armastad, et seda jagada. Jagamine rikastab kõiki meie kogemusi.

Elu seisneb tegelikult tähenduse loomises. Tähendus ei tulene saadavast, vaid antavast. Lõppude lõpuks ei muuda see, mis me saame, meid kunagi tõeliselt õnnelikuks. Küll aga see, milleks me saame ja mida me teistele anname.

Kuna see raamat puudutab su raha, siis mõtle, kuidas võiks raha kaasa aidata sinu kuue inimliku vajaduse täitumisele. Kas raha võib luua kindlustunnet? Võid mürki võtta, et jah. Vaheldust? Kahtlemata. Kindlasti aitab see kaasa, et me tunneksime end tähtsa või olulisena. Aga kuidas on ühtsustunde ja armastusega? Biitlite surematute sõnade järgi: rahaga ei osta armastust. Küll aga võime raha eest näiteks koera osta. Paraku võib see tekitada ka petlikku ühtsustunnet, kuna raha abil saab suhteid luua, kuigi need ei pruugi eriti rahuldust pakkuda. Aga kuidas on arenguga? Kindlasti saab raha abil arendada oma äri ja juurde õppida. Mida rohkem on raha, seda rohkem on võimalik teiste heaolusse panustada.

Aga samas ma usun, et kui tähendus on kõige tähtsam, siis rahast üksi ei piisa, kui see ei seondu just teiste heaolusse panustamisega. Kui loodad rahast tähendust leida, siis on see üsna kõrge hind, mida maksta. Number pangaarvel võib kasvada, kuid see ei pruugi veel elule sisu anda.

Elu ülim tähendus ei tulene välisest, vaid meie sisemusest. See seondub meie enesehinnanguga… ning seda ei saa me teiste käest. Inimesed võivad ju öelda, et oled ilus, tark, arukas, parim, või hoopis kuulutada, et oled halvim inimene maamunal, kuid lõpuks on oluline ikkagi see, mida sina ise endast arvad. Kas sa usud sisimas, et oled võimeline arenema ning ennast innustama ja motiveerima; tegema ja andma rohkem, kui mugavaks pead või isegi usud end suutvat.

Arenemisest ja andmisest pole midagi olulisemat. Raha on küll erakordne vahend, mille abil täita mitmeid vajadusi neist kuuest, kuid mitte ainus. Kui ihkad raha, siis ära unusta, miks sa seda ihkad. Sa loodad selle abil täita emotsionaalseid ja psühholoogilisi ihasid. Nende emotsioonide taga on vajadused, mida on vaja täita, et su elu muutuks eriliseks.

Astronaudid kõndisid viimaks Kuul, aga kujuta ette, millise teekonna nad pidid enne selleks läbima. Väikesed lapsed unistasid kord kosmosesse lendamisest, ning viimaks jõudis kätte päev, mil Neil Armstrong ja Buzz Aldrin seisid Kuul ja imetlesid erakordset vaadet planeedile Maa, mida meie oleme vaid fotodel näinud. Nemad olid esimesed inimesed, kes meie liigi ajaloo vältel sellega toime tulid – kui tähenduslik!

Mis siis järgmiseks juhtus. Uhked paraadid. Presidendi käe surumine. Nad said kangelaseks. Ja siis? Mida teha järgmiseks, kui oled kõndinud Kuul, ent oled vaid 39-aastane? Kui oled juhtumisi astronautide elulugudega tutvunud või nende biograafiaid lugenud, siis tead, et paljud neist kannatasid hiljem depressiooni käes. Miks? Sest ainus tõeline seiklus oli kosmosesse minek või Kuuni reisimine. Nad unustasid ära, kuidas leida põnevust tavalisest naeratusest.

Ma ei mõelnud siin mingit jutlust pidada, aga tahtsin võtta veidi aega, et öelda: kui selle õppimiseks, kuidas saada raha isandaks, on veel aega, siis iseenese isandaks saamine peaks juhtuma kohe. Kõige kiirem tee ühtsustunde saavutamiseks teistega ning elu tähenduse, kindlustunde ja vahelduse leidmiseks on avastada viis, kuidas iga päeva kõrgemalt väärtustada ja ootusi vähendada. Kõige rikkam inimene maamunal on see, kes oskab elu hinnata.

Intervjueerisin Sir John Templetoni esimest korda siis, kui olin 33-aastane. Pea meeles, et tema oli multimiljardär, kes alustas tühjalt kohalt ning teenis oma raha siis, kui kõik teised tundsid hirmu neil ajaloo jubedatel hetkedel: Teine maailmasõda, sõjajärgne Jaapan ning 1980. aastate lõpp ja 1990. aastate algus, mil mitmeid Lõuna-Ameerika riike tabas kohutav inflatsioon. Kui teised kartsid, siis tema läks ja investeeris. Küsisin temalt: „Mis on jõukuse saladus?“ Ja ta ütles: „Tony, sa tead seda, ja sa tead seda väga hästi. Sa õpetad seda kõigile. Selleks on tänutunne.“ Kui oled elu üle tänulik, siis viha haihtub. Sir John oli üks elurõõmsamaid ja rahulolevamaid inimesi, keda ma olen kunagi tundnud. Kuigi ta lahkus meie seast 2008. aastal, inspireerib tema elu paljusid inimesi veel aastaid hiljemgi.

Kui tahad rikkaks saada, siis ela rikast elu. Mille eest sa saad täna tänulik olla? Kelle ees saad täna tänulik olla? Kas võid tänulik olla isegi mõnede läbielatud probleemide ja kannatuste eest? Kas võid omaks võtta uue uskumuse, et kõik elus juhtub mingil põhjusel ja eesmärgil, mis töötab sinu heaks? Kas suudad oma südamepõhjas uskuma hakata, et elusündmused ei juhtu sinuga, vaid sinu heaks? Et iga samm sel teel aitab sul tugevamaks saada, nii et võiksid areneda, rohkem nautida, rohkem anda. Kui alustad sealt, siis pole raha sinu naudingute või valu allikaks. Raha tegemine on kõigest lõbus teekond meisterlikkuse poole ning jõukus vaid võimas vahend, et saavutada seda, mis on elus kõige olulisem.

Aga kuniks raha on nii oluline osa meie elust, siis pöördume tagasi selle juurde. Kuigi selle peatüki sisu tuli otse südamest, ei maksa arvata, et kõik inimesed, keda finantsteel kohtad, lähtuvad enesearengust ja oma panuse andmisest. Sa sisened maailma, mis on täis inimesi ja organisatsioone, kes üritavad sageli ära kasutada sinu kogemuste ja teadmiste puudumist. Seega tahan sind selleks, mis ees ootab, ette valmistada. Enne kui arutame, kuhu oma raha panna ja milliste võimaluste suhtes silmad lahti hoida, pean rääkima sellest, mida tuleks vältida.

Sellel, miks enamik investoreid pikemas perspektiivis tulu ei teeni, on mitmeid põhjusi. Tahan sind varustada teadmistega, mis kaitsevad sind ning võimaldavad sul tagada oma investeeringute maksimaalset kasvu, et võiksid jõuda tõelise rahalise vabaduseni märksa kiiremini, kui oskad ettegi kujutada. Meelerahu, mida väärid, saab peagi su pärisosaks. Pööra lehte…

 

Tony Robbins

 

Allikas: Anthony Robbins “Raha – valitse mängu” (Pilgrim, 2017)

Foto: pilgrim.ee

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV