Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Eesti külakogukondade pöördumine Eesti riigijuhtide ja avalikkuse poole

13. august 2015 kell 14:31



Kodukant 1Avaldame Eesti külakogukondade pöördumise, milles tuletatakse meelde, et suurim julgeolekuoht ei tule mitte piiri tagant, vaid meie endi inimeste seest, ning avaldatakse maapäeval ühiselt välja toodud mõtted, kuidas me saame aidata oma riiki ja rahvast tervikuna.

 

Tänasel päeval seisab meie rahvas, keel ja kultuur silmitsi muutustega, mille mahu ja iseloomu kohta pole meil võtta võrreldavat kogemust. Paratamatult mõjutab meie heaolu ja tulevikuväljavaateid tänu üleilmastumisele ka see, mis toimub teistes maailma otsades. Me oleme silmitsi ebaturvalise majandusolukorraga, rahvasterännu mõõtmeid omandava migratsiooniga ja samal ajal oma rahva väljarändamisega. Eesti ühiskond ja riik on selgesti tasakaalust väljas ja seda määral, mis on muutumas julgeolekuohuks meile endile ja meie laste tulevikule.

Suurim julgeolekuoht ei tule piiri tagant – see tuleb meie endi inimeste seest. Eesti riigi võimukandjate tegude ja tegematajätmiste mustri tulemusteks on kasvav õpitud abitus, käegalöömismeeleolud ja heitumine – ka meie, maainimeste, hulgas. Olukorda ei tee paremaks ka tervete piirkondade ääremaastumine, heatasemelise hariduse kättesaadavuse vähenemine ja maaelu selgelt kallim hind samaväärse elutaseme saavutamiseks võrreldes linnadega. Ebaõiglus- ja abitustunne ei tõsta inimeste valmisolekut kaitsta oma õigusi, kodu ega lõpuks ka riiki.

Selge vajadus midagi mõistlikku ette võtta on jõudnud ka ühiskonna võimulatvade tasandile: sellest annab märku riigireformi kavandamine. Kodukandiliikumist ja kohalikku elu käigus hoidev rahvas üle Eesti on valmis riigile selle juures appi tulema nii kaasa mõtlemise kui ka tegutsemisega, kuivõrd leppimine riigiteenuseid tarbiva kliendi asendiga oma riigi suhtes pole ei väärikas ega mõistlik mõte.

 

Mõistlikud mõtted, milleni me maapäeval ühiselt oleme jõudnud, on järgmised:

Seadusandlus peab looma erisused, mis arvestavad tööhõive ja ettevõtluse arendamisel piirkondliku eripäraga nii toetus- kui maksupoliitika rakendamisel. Kõikide piirkondade ühe mõõduga kohtlemine kallutab arengu tihedama asustusega linnade kasuks ning võimendab maapiirkondade ääremaastumist.

Tuleb väärtustada elustiili- ja väikeettevõtluse põhist elulaadi ning aidata kaasa selle põhjal loodavate ühistute, sh ka energiaühistute tekkele ja toimimisele maapiirkondades.

Kohalike omavalitsuste iseseisvat tulubaasi tuleb suurendada moel, mis arvestab sellega, et Tallinna ja maapiirkondade vahel on selge erinevus. Aeg on küps teha valmis pealinnaseadus, mis vabastaks teised kohalikud omavalitsused ebavõrdsest konkurentsist.

Riigireformi läbiviimisel ei tohi enam vähendada professionaalsete korrakaitsjate ja päästjate arvu ning kättesaadavust maapiirkondades. Samal ajal tuleb tagada vabatahtlike korravalvurite endi õiguskaitse ja varustuse olemasolu.

Hea hariduse kättesaadavus ei tohi maapiirkondades enam väheneda. Tuleb välja arendada hajaasustusega piirkondadele sobivad koolimudelid nii alus-, põhi- kui huvihariduse omavahelise sidumise kaudu ning leida neile sobivad ülalpidamislahendused riigi koostöös kohalike kogukondadega.

 

Meie ise saame aidata oma külasid ja riiki tervikuna, järgmiselt:

Jagame vastutust isikliku ja kogukondliku turvalisuse arendamisel külades, näiteks naabrivalve, abipolitsei ja Kaitseliidu tegevuses osalemise kaudu.

Eelistame järjekindlalt kohalikke tooteid ja teenuseid ning tutvustame neid ka teistele.

Väärtustame õppimist kui elulaadi oma külades, olles avatud ja propageerides riigi poolt loodud õppimisvõimalusi. Anname edasi oma teadmisi ja oskusi kohapeal külades läbi kogemuseõppe.

Oleme ise sildajateks linna- ja maakogukondade vahel, olles rohkem avatud koostööle linnaasumitega läbi ühiste ettevõtmiste.

Eesti Külaliikumine Kodukant on jätkuvalt valmis olema riigile strateegiline partner Eesti elujõulisuse tugevdamisel. Me oleme valmis arenema, et olla tõhusad vastavalt Eesti ühiskonna ees seisvatele tõsiasjadele, olgu selleks näiteks haldusterritoriaalsest reformist tulenevatest muudatustest või sisserännuteemast kantud hirmude vähendamine inimestes. Tugev identiteet ja kogukonnatunne võimaldab olla julge ja avatud.

Külaliikumine on jätkuvalt elujõuline ja omab kasvuvõimet, olles suurim rahvaalgatuslik kodanikuliikumine Eesti kultuurilise iseolemise kestmisel.

Meil tuleb oma tulevikku külades ise kujundada, sest tegemist vajavad asjad tuleb ära teha nii kui nii. Meie teod on need, mis kujundavad tuleviku – nii külades kui riigis tervikuna.

Meie sõnadel on sisu ja tegudel on kaal.

Külad on kõnelenud. Käes on tegude aeg.

Eesti külaliikumise Kodukant nimel:

Krista Habakukk, juhatuse esimees

 

Allikas: Külauudised

Tunnusfoto: Vikipeedia / Tauno Erik