Looduskaitse vs sõjamängud: Keskkonnaamet anti Nursipalu raiete asjus kohtusse

6. november 2017 kell 14:00



nursiKodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektari vana metsa lageraie ja raadamine läbi viidi. Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

 

Otsus, et Nursipalus võetakse maha ligi 100 hektarit metsa, sündis sisuliselt ühe päevaga. Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.

Keskkonnaühenduste hinnangul on keskkonnaamet loonud lubamatu pretsedendi, andes loa Nursipalu harjutusväljal ligi 100 hektari metsa raadamiseks enne, kui keskkonnamõjude hindamine pole veel lõpuni viidud. Keskkonnaamet ütleb aga, et neid kiirustas otsust tegema kaitseministeerium.

Keskkonnameti poolt väljastatud raadamisluba on kaebuse esitajate hinnangul õigusvastane, sest puudub raadamise aluseks olev alusdokument metsaseaduse § 32 lg 3 p 4 tähenduses ehk antud juhul planeering. Lisaks sellele on pooleli Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti kohta koostatav keskkonnamõju hindamine (KMH), mille käigus hinnatakse ka raadamise mõju kõnealuses piirkonnas asuvale erakordsele loodusele. Kuna keskkonnaressursid on Eesti riigi ja rahva seisukohast olulised, põhiseadusega kaitstavad väärtused, siis tuleb tagada ka nende heaperemehelik kasutamine. Seepärast peab eriliste loodusväärtuste mõjusfääris tegutsedes hoolikalt kaaluma, mida selline tegutsemine ümberkaudsetele liikidele kaasa toob ning kuidas saab erinevaid arendusi ilma piirkonna loodusväärtusi liigselt kahjustamata läbi viia.

Kuna keskkonnaamet lubas alustada Nursipalu raietega enne heaperemehelikku maa-kasutust tagava keskkonnamõjude hindamise lõpetamist, siis on tekkinud oht, et kõnealuste raietega kahjustatakse Eesti loodust sellisel määral, mida meie riik endale tegelikult lubada ei tohiks. KMH tulemuste ära ootamine oleks aidanud ka saavutada kokkulepet kaitseväe struktuuride, keskkonnakaitsjate ja kohalike inimeste vahel.

Raadatava ala näol oli tegemist enim vaidlusi tekitanud miinipildujate sihtmärgialaga, seega on ühendusel tekkinud ka kahtlus, et antud teguviisiga üritati ennetada potentsiaalselt kohalike elanike ja loodussõprade kasuks langetatavat otsust. Kevadel pöördus EMA korduvalt nii Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi kui teiste asjasse puutuvate instantside poole, juhtimaks riigiametite tähelepanu Keretü looduskaitseala kõrgele keskkonnakaitselisele väärtusele ning tõsiasjale, et miinipildujate harjutusvälja loomine ja sellega kaasnevad raadamised võivad kohalikule looduskeskkonnale liiga koormavaks osutuda. Kodanikuühenduse hinnangul on rahva seljataga toimunud tegutsemine aktiivse avaliku huvi kontekstis eriti ebameeldiv.

Ka seltsingu Inimsõbralik Nursipalu juht Aare Vumba leidis, et viimaseks piisaks Nursipaluga seonduva asjaajamise juures sai just riiklike ametkondade otsus alustada raadamistega enne KMH ära ootamist. „Olin juba kõigega leppinud, aga see, et ei täideta isegi kohalike elanike poolt suuri järeleandmisi nõudnud kokkuleppeid, ajas mul lõplikult kopsu üle maksa,“ sõnas Vumba.

 

Süveneda ei tohi see trend, et rahvast sõna otseses mõttes teerulliga üle sõidetakse

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli kirjutas reedel EMA Facebooki lehel nii:

 

Meie EMA kollektiivis olime Nursipalu asjus üsna rahulikud, sest olin Kaitseministeeriumilt uurinud KMH kohta, teadsin, et see on pooleli ning uskusin naiivselt, et enne selle lõpetamist nii ehk naa mingite raadamistega ei alustata. Aga näete – ikkagi tehti ära.

Kuulsin kohalikelt elanikelt, et metsamasinad veeti öö varjus sisse ning kohe, kui Keskkonnaamet loa ära oli andnud, lasti lõikurid ja traktorid peale. Juba eile hommikuks oli plats lõplikult puhas – vaid nädalasest äkkrünnakust piisas, et 94 hektarit vana metsa tümaks teha ja lõplikult hävitada. Kohaliku seltsingu Inimsõbralik Nursipalu juhilt Aare Vumbalt kuulsin juba päevi tagasi, et ulukid ja muud loomad on hakanud raadatavast piirkonnast põgenema. Praegusel hetkel neil seal enam elupaikasid pole ning kuidas see raie ning plaanitav miinipildujate laskeala mõjutab ümberkaudsetele aladele jäänud vana metsa liike, saab näidata vaid aeg. Esialgne prognoos on paraku enam kui halb.

Aga ehkki tragöödia on juba sündinud ning seda ei ole enam võimalik tagasi pöörata, siis ei kavatse EMA seda asja nii jätta. Ette on valmistamisel järgmised sammud, millest peagi ka lähemalt kuulete. Sest selline keskkonnakasutuse viis, nagu on toimunud Nursipalu, Auvere jaama või Rail Balticu planeerimisel, ei saa meie riigis jätkuda. Süveneda ei tohi ka see trend, et rahvast sõna otseses mõttes teerulliga üle sõidetakse, ignoreerides nii seadusi, eetikat kui moraali. Vastasel juhul saab demokraatiast ja õigusriigist vaid müüt, millest rahvale südamerahustuseks jutustada.

 

Allikad ja lisalugemist: EMA pressiteade, EMA Facebook, ERR

Pilt: EMA Facebook (EMA infograafik, mis annab teatava pildi looduskaitseala ja kaitseväe miinipildumisala kooseksisteerimisvõimalustest)

 

Toimetas Sander Soomaa