USA piinamisprogrammiga seotud isikuid tahetakse Euroopas kohtu alla anda

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

5. jaanuar 2015 kell 11:39



2014. aastal avalikustatud CIA piinamisraport on tekitanud ulatuslikku pahameelt üle maailma, kuid ameeriklaste endi seisukohad on jäänud võrdlemisi tagasihoidlikuks. USA suuremad meediakanalid ei ole raportit oluliselt kajastanud ning seetõttu pole avalikkus nõudnud ka piinamisprogrammiga seotud isikute karistamist. Nüüd on aga Euroopa konstitutsioonilise õiguse ja inimõiguste keskus (European Center for Constitutional and Human Rights ehk ECCHR) esitanud süüdistuse sõjakuritegude sooritamise kohta mitmele piinamisprogrammiga seotud isikule ning kutsunud riiklikku süüdistajat üles algatama kriminaalmenetlust.

 

ECCHR on esitanud kriminaalsüüdistuse CIA endise juhi George Teneti, endise kaitseministri Donald Rumsfeldi ning teiste George W. Bushi administratsiooni liikmete vastu, süüdistades neid sõjakuritegudes (piinamine), Saksamaa rahvusvahelise kriminaalõiguse rikkumist käsitleva seadustiku Völkerstrafgesetzbuchi paragrahvi 8 lõike 1(3) alusel.

Kuigi vaevaliselt avalikkuseni jõudnud piinamisraportit oli märkimisväärselt tsenseeritud, on paljud CIA ja USA valitsuse ametnikud avalikustatud info kohaselt sooritanud sõjakuritegusid, mis tuleks anda rahvusvahelise kohtu alla. Lisaks inimeste röövimisele, piinamisele ja ilma süüdistuseta kinnihoidmisele valetasid ametnikud korduvalt programmi kohta nii Kongressile kui ka avalikkusele. Kui arvestada seda, kui tuliselt üritati raporti avalikustamist ära hoida ja asjaolu, et ainus karistadasaanu on programmi avalikustanud vilepuhuja, võime oletada, et raportist on välja jäetud omajagu seadusevastaseid tegevusi ning neid sooritanud isikute nimed.

ECCHR-i peasekretäri Wolfgang Kalecki sõnul tuleb piinamisprogrammi kujundanud poliitikud, ametnikud, luureagendid, advokaadid ning sõjaväelised vanemametnikud tuua kohtu ette. Tema sõnul aitaks Bushi administratsiooni liikmete uurimine kindlustada, et inimeste röövimise, väärkohtlemise ning kinnipidamise eest vastutavad isikud ei pääseks karistuseta. ECCHR on palunud riiklikul süüdistajal Harald Rangel alustada uurimust Teneti, Rumsfeldi ning teiste süüaluste suhtes, et anda Saksamaa võimudele luba tegutseda kohe, kui mõni kahtlusalustest peaks astuma Euroopa pinnale.

 

Kõiki sõjakurjategijaid tuleks karistada ühtemoodi

Intervjuus Democracy Now’le ütles ECCHR-i esimees Michael Ratner, et kohut tuleks mõista kõigi piinamisprogrammiga seotud isikute üle, sest kõrgeid ametnikke seob vandenõu, millega üritatakse puhta nahaga pääseda sõjakuritegude sooritamisest. Ratner leiab, et Euroopa ei tohiks aktsepteerida Bushi valitsuse vabandusi ning õigustusi, sest kõiki sõjakurjategijaid tuleb karistada ühtemoodi. Ta lisas, et Dick Cheney seisukoht asjakohase teema puhul põhjendab piisavalt, miks tuleb programmiga seotud isikuid karistada: sest kui seda ei tehta, siis jätkatakse inimeste piinamist (viidates USA endise asepresidendi Cheney sõnavõtule, milles too ütles, et vajadusel viiks ta uuesti piinamisi läbi).

Paraku pole nende inimsusevastaste kuritegude sooritajate vastutusele võtmine kuigi lihtne, sest USA ei plaani astuda samme nende karistamise suunas, vaid pigem üritab neid kaitsta. Nimelt on kinnipeetavate piinamise ja väärkohtlemise eest karistatud vaid väheseid madalama astme sõjaväelasi. Kõrgemate ametnike vastu esitatud kriminaalasjad on kalevi alla pandud. Ka rahvusvaheline avalikkus ei saa eriti midagi ette võtta, sest USA-s kehtivad teistele riikidele seadused, millest nad ise kinni ei soovi pidada. Näiteks loodi kõrgete riigiametnike vastutusele võtmiseks teiste riikide rahvaste vastu sooritatud kuritegude eest Rahvusvaheline Kriminaalkohus ICC, mis mõistab kohust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ning sõjakuritegude üle. Kuigi ICC-ga on liitunud 122 riiki, pole USA üks nendest, mis tähendab, et ICC otsused ei ole Ühendriikidele siduvad. Samas on ICC liige näiteks Poola, kus viidi läbi mõned piinamisprogrammi osad, mis tähendab seda, et ICC võib siiski üritada mõista kohut USA ametnike üle, kes on vastutavad CIA tegude eest.

 

Bush ja Rumsfeld pole Euroopas populaarsed

Samuti tasub silmas pidada, et ICC menetleb siiani 2010. aastal Kuala Lumpuri Sõjakuritegude Komisjoni otsust, millega mõisteti endine president G. W. Bush, asepresident Cheney ning riigisekretär Rice süüdi sõjakuritegudes. See dokument võib omada rolli ICC motiveerimises nende USA ametnike rahvusvahelises süüdimõistmises. Kuala Lumpuri istungi süüdistaja Francis Boyle’i sõnul saab nende kohtuotsus koos ICC süüdimõistmisega aidata kaasa kurjategijate vastutusele võtmisele ÜRO piinamisevastase konventsiooni kaudu, millega on liitunud ka USA. Sellele konventsioonile allakirjutanud riikidel peab olema riigisisene seadus, millega mõista kohut piinamise üle, ja kui selles süüdistatavad isikud reisivad USA-st välja, on teistel riikidel õigus neid kohtu ette tuua.

Seda ÜRO piinamisvastast konventsiooni rakendati 2011. aastal, kui Boyle aitas mõjutada Šveitsi valitsust vahistama Bushi tema visiidi ajal. MTÜ Human Rights Watchi ning teiste inimõiguste eest võitlevate gruppide sõnul oli just see põhjuseks, miks USA riigipea oma reisi tühistas. Bushi esindajate sõnul tühistati reis aga turvariskide tõttu. 2005. aastal tühistas reisi Saksamaale ka Bushi valitsusaja kaitseminister Donald Rumsfeld, sest Saksa süüdistajad ähvardasid teda sõjakuritegude kohtuasjaga (hiljem sellest siiski loobuti). Nüüdseks on USA taotlenud üle 100 “kahepoolse immuunsuse kokkuleppe“ erinevate välisriikidega, mis põhimõtteliselt tõkestavad neid riike USA endisi ja praegusi ametnikke ICC-le välja andmast.

Siiani on ICC-le ette heidetud kallutatust, sest sõjakuritegudes on süüdi mõistetud peamiselt Aafrika riikide juhte. Nüüd üritatakse CIA piinamisprogrammiga seotute süüdistamisega näidata, et ICC huvitub ka läänemaailmas toimuvast. Kas rahvusvaheline üldsus suudab ühiselt USA ametnikud vastutusele võtta või on Ameerika Ühendriikidest saanud aastakümnetega karistamatu suurriik, seda näitab aeg.

 

Allikad: European Center For Constitutional and Human Rights, Foreign Policy Journal, Global Research, Democracy Now

Foto: opensocietyfoundations.org

 

Toimetas Annika Urvela

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt