Dilemma: kas USA kodanikust terroristi tohib välisriigis drooniga tappa?

16. veebruar 2014 kell 12:35



Training to huntHuffington Post kirjutas 2. veebruaril, et USA justiitsministeerium kaalub võimalust teha drooni abil kahjutuks Al Qaedaga seotud USA kodanik, kes viibib välisriigis, mille pinnal USA sõjavägi ei tohi tegutseda, kuid kes on luureandmete põhjal tapnud mitu USA kodanikku ja keda peetakse riigile üliohtlikuks terroristiks.

 

Justiitsministeerium on selle otsuse tegemisel dilemma ees, sest asitõendid on salajased, olles paraku liiga nõrgad, et tavakohtus otsustavaks saada. Samas on sihtmärk tunnistatud Al Qaedaga seotud ohtlikuks terroristiks, kes plaanib ka edaspidi rünnakuid USA kodanike vastu.

 

Kas selline otsus saab üldse olla seaduslik?

Kui alguses oli sihtmärgi tapmise puhul õhus küsimus, kas seda üldse teha, siis nüüdseks arutletakse selle üle, kuidas teostada operatsiooni nii, et kõik oleks juriidiliselt korrektne. Kahtlusalust jälgivad CIA droonid, aga need ei tohi teda rünnata, kuna tegu on USA kodanikuga, kes viibib riigis, mis keelab USA sõjaväelise tegevust oma pinnal. Obama uue poliitika järgi tohib terrorismis kahtlustatavaid välismaal viibivaid ameeriklasi tappa vaid sõjavägi, mitte CIA.

Anonüümseks jäänud ametnikud on tunnistanud, et selle vastuolulise juhtumi puhul lähevad ka otsustajate arvamused lahku. Ühed leiavad, et sihtmärk ei kujuta endast siiski nii suurt ohtu, et kaaluda üles tema tapmisele järgnevat pahameelt nii USA-s kui ka mujal maailmas. Selge on see, et tekib küsimus kahtlusaluse põhiseaduslike õiguste rikkumises. Väidetavalt on välistatud ka terroristi kinnipüüdmine, kuna ta olevat hästi kaitstud.

Eelmisel aastal kehtestas Obama droonidele uued piirangud, kuna droonirünnakud rikkusid USA mainet kogu maailmas. Uute seaduste järgi tohib droonidega sihtmärkide kahjutuks tegemist kasutada USA inimeste vastu korraldatavate rünnakute ennetamiseks või peatamiseks ning seda vaid siis, kui sihtmärki pole võimalik teist moodi tabada ja ohuga tegelemiseks pole ühtegi teist  alternatiivi. Ühtlasi peab sihtmärk kujutama endast püsivat ja kohest ohtu USA kodanikele.

 

Toimik otsustab

Huffington Postile teadaolevate andmete kohaselt koostab justiitsministeerium kahtlusaluse kohta toimikut, mille president saaks üle vaadata ning selle põhjal otsuse langetada. Seda öelnud ametnik lisas, et see seaduslik protseduur on sama, mida korraldati Anwar al-Awlakile, kes tapeti 2011. aastal USA poolt Jeemenis, enne kui uus poliitika jõustus. Ta mainis ka seda, et president võib teha oma poliitikas erandi ning lubada CIA-l kedagi ühekordselt rünnata või Pentagonil tegutseda vaatamata asjakohase riigi võimalikule protestimisele. Justiitsministeerium, Pentagon ja CIA pole juhtumit kommenteerinud.

Selleks, et Ameerika Ühendriikide kodanikku tappa, peab justiitsministeerium tõestama, et inimese tapmine sõjaväelise tegevusega on “seaduslik ja põhiseaduslik”. See tähendab seda, et Pentagon võib tegutseda, kuna valitsus lähtub oma otsustes pärast 9/11 vastu võetud terrorismivastase võitluse seadustest.

Enne uue seaduse väljakuulutamist võisid nii CIA kui ka Pentagoni droonid jahtida terroristiks peetavaid inimesi. Nüüd tohib CIA droonidega lennata alades, mille riigid võivad selle vastu olla, aga Pentagon tohib rünnata vaid sõjatsoonis, riikides, mis nõustuvad USA terrorismivastase võitluse põhimõtetega, või alades, kuhu riigi enese turvaüksused ei ulatu. Kõigil nendel juhtudel peab sihtmärk olema seotud Al Qaedaga.

 

Droonid tekitavad pahameelt

Juhtum on tekitanud vihast vastukaja nii tavainimestes kui ka kongressiliikmetes, kes on vastu Obama plaanile viia droonid CIA-st üle kaitseministeeriumi alluvusse. Ametnike sõnul on nii senat kui ka esindajate koda blokeerinud rahastust CIA drooniväe Pentagoni üle kandmiseks.

Kongressi liikmetel on droonide üleviimise vastu erinevad põhjused. Osalt soovitakse, et Valge Maja mõtleks välja mooduseid, kuidas kahtlusaluseid sihile võtta riikides, kus USA sõjaväe tegevus on keelatud. Selleks võidakse jätta mingi osa CIA-st operatsioonis eest vastutama või lihtsalt anda Pentagonile õigus rünnata salaja, vaatamata asukohale.

Isegi kui sihtmärgi kohta käivad kahtlustused osutuvad tõeks, on tegu siiski USA kodanikuga, kellele kehtivad põhiseaduslikud õigused, mis ei kaota kehtivust ka juhul, kui inimest kahtlustatakse kuriteos. USA valitsus tohib seaduse järgi tappa ameeriklasi, kes osalevad aktiivselt vägivaldses konfliktis riigi vastu (otseses lahingutegevuses), kuid vaid lahinguväljal. USA sõjaväel ega  luurel ei ole seadusega lubatud jälitada ameerika kodanikku sõjatsoonist välja jäävale alale ning seal teda elimineerida.

 

Allikad:Huffington Post, The Progressive Cynic, Business Insider

Foto: Paul Ridgeway/ Wikimedia Commons

 

Toimetas Marlen Laanep