Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: Biokeemik – reptiilühiskondade olemasolu on võimalik

18. detsember 2014 kell 23:02



reptiil2

Avaldame igal õhtul mõne varasema artikli ülelugemiseks. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 17. oktoobril 2013.

Tuntud keemik, professor Ronald Breslow, avaldas eelmisel aastal ajakirjas Journal of the American Chemical Society uurimuse, milles selgitas arenenud reptiilühiskondade olemasolu võimalikkust. Breslow uurimus pakkus välja, et arenenud liigid türannosaurusest või teistest hiidsisalikest on eluvormid, mis arenesid meie universumi teistel planeetidel. Üsna pea peale teksti levimist kustutas American Chemical Society artikli oma kodulehelt, kuid enne seda oli uudis jõudnud ka peavoolumeediasse.

 

Breslow biokeemiline uurimus arutleb sajanditevanuse müsteeriumi üle, küsides, miks ikkagi aminohapped (millest moodustuvad valgud), suhkrud ja geneetilised ained nagu DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) esinevad peamiselt vaid ühel kujul ja ühesuunaliselt pöörduvate heeliksitena.

On kaks võimalikku heeliksi pöördumise suunda – vasak ja parem, mis peegeldavad üksteist samal moel kui käed. Seda nimetatakse kiraalsuseks. Selleks, et eluvormid saaksid tekkida, peavad näiteks proteiinid sisaldama vaid ühte kiraalse aminohappe vormi – vasakut või paremat. Kui välja arvata vaid mõned bakterid, on kõikide Maa eluvormide aminohapped vasakpoolse pöörlemise suunaga. Paljudel suhkrutel aga on parempoolne pöörlemise suund. Berlow uuris, kuidas selline ühe kiraalse suuna domineerimine sai tekkida.

Breslow sõnul on olemas tõendusmaterjal, mille kohaselt need ebatavalised aminohapped, mis elutegevuseta Maale meteoriitide abil neli miljardit aastat tagasi kandusid, lõid eelduse normaalsete L-vormis aminohapete tekkeks. Maale omased proteiinid võisid omakorda luua eelduse D-vormis suhkrute tekkes, mis on omased DNA-le. Loomulikult ei ole sellise stsenaariumi võimalikkus kindel tõendus sellele, et täpselt nii juhtus, ometi võiks uurimistööst järeldada, et ka mujal universumi planeetidel saab olla eluvorme, mis baseeruvad D-vormis aminohapetel ja L-vormis suhkrutel. Need eluvormid võivad samahästi olla arenenud versioonid dinosaurustest, kui just imetajate õnneks dinosaurused asteroidide kokkupõrkel välja ei surnud, nagu juhtus Maal.

reptiil1

 

Dinosauroid

Sapiens dinosauruse teoorial on läbi aegade olnud teisigi toetajaid. Dale Russell, tol ajal Kanada Rahvusmuuseumi selgroogsete kivististe osakonna kuraator, pakkus 1982. aastal välja võimaliku troodoni (väike linnulaadne dinosaurus) evolutsiooniteekonna. Russell avastas esimese troodoni kolju ning märkas, et ehkki inimestega võrreldes madal, oli troodoni suhteline ajukaal teiste dinosauruste omast kuus korda suurem. Samal moel edasi arenedes oleks praeguseks ajaks troodoni kolju suurus võrdne inimese omaga. Russell oletas, et troodonist oleks võinud areneda inimese kehaehitusega intelligentne olend.

Troodonite sõrmed olid enamvähem sobilikud asjade hoidmiseks ja haaramiseks, neil oli ka inimestele sarnaselt ruumiline nägemine. Troodonist arenenud dinosauroidil oleks olnud suured silmad ja mõlemal käel kolm sõrme. Samuti spekuleeris Russell, et dinosauroidil võiks olla hambutu nokk. Sarnaselt paljudele lindudele, oleks dinosauroid toitnud oma järglasi nokaga ning tema kõne oleks sarnanenud ilmselt linnulauluga.

 

Soojavereline dinosaurus

Üks esimesi Sapiens dinosauruse idee avaldajaid oli Jaapani ulmekirjanik Aritsune Toyota. Inspireeritud John Ostrumi “Soojaverelise Deinonychuse“ (1964) teooriast arendas ta nägemuse dinosaurusest, kes oleks arenenud intelligentseks olevuseks. Oma teoreetilisi mudeleid soojaverelisest dinosaurusest avaldas ta esmakordselt 1977. aastal romaanis “Kako no kageri“ (Mineviku vari), kirjeldades soojaverelisi dinosauruseid kui reptiil-humanoide, kes kasutavad küttimiseks luust tööriistu, räägivad primitiivses keeles ja ehitavad algelist ühiskonda. Selle olendi evolutsioon oleks alanud dromaeosauruse sarnasest dinosaurusest. Hiljem hakkas Toyota usaldusväärsete detailide esitamiseks tegema koostööd Jaapani zooloog Tatsua Saneyoshiga.

 

Veel Sapiens dinosauruse teooria levitajaid

1977. aastal spekuleeris kirjanik Carl Sagan oma raamatus  “The Dragons of Eden: Speculations on the Evolution of Human Intelligence“, kuidas Troodonite perekonda kuuluv dinosaurus Saurornithoides oleks võinud areneda väljasuremisohu puudumisel eelnevatest veelgi intelligentsemaks. Ka Ameerika psühholoog Harry Jerison käis välja inimdinosauruse olemasolu võimalikkuse. 1978. aastal tegi ta Ameerika Psühholoogide Ühingu koosolekul ettekande teemal “Targad dinosaurused ja võrdlev psühholoogia“, mille kohaselt oli dromiceiomimusel eeldusi areneda, sarnaselt inimestele, kõrgelt arenenud intelligentseks liigiks.

 

Vaata ka videot:

 

Allikad: DiscoveryDaily MailHumans Are Free, Rare Source, Wikipedia, Wikipedia 2

Loe ka: Science Blogs

Pildid: scienceblogs.com

 

Toimetas Hendrik Mere

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.