Tervistav algus päevale – klaas vett enne hommikusööki

10. märts 2014 kell 14:35



Benefits-of-Drinking-WaterVesi moodustab 60–75% meie keha massist, mis on täiskasvanud inimese puhul umbes 40–50 liitrit. Vesi on oluline kõikide biokeemiliste protsesside puhul meie kehas: vee abil toimub toitainete transport kudede ja organite vahel, vesi reguleerib lihaste kokkutõmbumist, aitab säilitada kehavedelike mahtu, viib välja jääkaineid, mida toodavad neerud ja seedesüsteem, ning reguleerib kehatemperatuuri. Piisav veetarbimine on parim, mida me oma keha jaoks teha saame ning parim viis sellega algust teha on hommikul enne sööki või muid jooke juua ära klaas puhast vett. See aitab ennetada mitmeid kroonilisi haigusi ja toetab tervist väga mitmel moel.

 

Öösel magades keha vedelikutasakaal muutub, kuna me kaotame vett hingeõhu ja higistamisega. Eriti suur on veekadu siis, kui magad vahel lahtise suuga. Seetõttu vajab keha hommikul vett niipea, kui ärkad. Traditsioonilises India meditsiinis ajurveedas rõhutatakse, kui oluline on hommikuti sooja vee joomine. Seda kasutatakse astma, valu ja isegi vähi vastase ravi ühe osana.

Soe vesi on meie seedesüsteemile leebem kui külm vesi, aidates tõhusamalt välja uhtuda soolestikku seisma jäänud rasvu ja toksiine. Soovitatav vee kogus, mida hommikuti juua, varieerub klaasitäiest kuni pooleteise liitrini. Alguses võib rohkem kui klaasitäie vee joomine tunduda keeruline, kuid kogust järk-järgult suurendades on võimalik oma keha sellega harjutada. Igal juhul võiks see olla rohkem kui pool liitrit.

Kui lihtsalt vee joomine ei taha hommikuti sujuda, pigista sooja (mitte kuuma) vee sisse veidi värske sidruni mahla ja tasakaalusta hapu maitset lusikatäie meega. Kui su kehal ei ole tugevat kofeiinisõltuvust, siis aitab selline soe jook hommikuti suurepäraselt ärgata ja päeva alustada. Sidrun annab C-vitamiini, aitab sapinõristust suurendada ja parandab seedimist. Mesi aitab võidelda viiruste ja bakteritega ning toetab soolestiku limaskesta taastumist.

 

Märkamatu dehüdratsioon

Sageli võivad veepuuduse märgid meile märkamata jääda, kuna oleme harjunud, et veepuuduse märgiks on janutunne. Aga see ei ole sugugi ainus tunnus. Kui sageli käid nõutult köögi vahet, mõeldes, et tahaks midagi, aga ei tea täpselt, mida? Proovi võtta klaasitäis vett – vahel ei mõista me keha signaale õigesti ning seletamatu isu võib hoopis viidata veepuudusele. Vanemas eas muutub inimeste taju veepuuduse suhtes nürimaks ning mitmed vanusega kaasnevad kroonilised haigused saavad leevendust sellest, kui juua rohkem vett.

Kui dehüdratsiooni esmane sümptom ehk janutunne muutub sekundaarseteks sümptomiteks, on see veelgi rohkem segadusse ajav ning lihtsalt veepuuduse sümptomeid võidakse diagnoosida hoopis tõsisemate probleemidena. Vähesed tulevad selle peale, et kõhukinnisus võib olla üldise veepuuduse sümptom. Kuid vähese vee tarbimise olukorras püüab keha vett säästa ja soolestikust imendub vett rohkem kehasse tagasi, mistõttu väljaheited on tahkemad. Veepuudus halvendab reumatoidartriidi sümptomeid, põhjustab peavalusid ja migreeni, vererõhu kõrgenemist, aneemiat, ülekaalulisust, sinusiiti, astmat, neerukive ning krooniline veepuudus suurendab pikema aja vältel ka diabeedi ja vähi riski.

Kõiki neid haigusi aitab ennetada see, kui joome piisavalt puhast vett. Organismi keskmine arvestuslik veevajadus on 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2,4 liitrit. Kindlasti sõltub see inimese vanusest ja soost, füüsilisest koormusest ja kliimast ning keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega. Väga väike veekogus (250–350 ml) moodustub meie organismis ainevahetuse käigus, kuid see pole piisav. Seepärast on oluline hoida organismi veetaset tasakaalus: niipalju, kui kaotame, peame ka tagasi saama.

 

Kuidas hommikune veejoomine keha toetab

On selge, et vesi aitab soolestikust ja tervest kehast jääkaineid välja uhtuda. Kui soolestikus on vähem jääkaineid, siis imenduvad ka vajalikud toitained paremini. Hommiku alustamine paari klaasitäie veega toob kaasa mitmeid kasutegureid.

* Paneb naha särama: nahal on ka erituselundi funktsioon ja paljude nahaprobleemide taga on organismist väljuda püüdvad toksiinid. Mida rohkem uhume neid toksiine välja uriiniga, seda puhtam ja säravam on ka nahk.

* Uuendab rakke: piisav vedelikutasakaal kehas tagab selle, et uusi vere- ja lihasrakke toodetakse õige kiirusega.

* Tasakaalustab lümfisüsteemi: hommikul esimese asjana veejoomine aitab tasakaalustada lümfisüsteemi, mis toetab infektsioonidega võitlemist ning bakterite-viiruste kahjutuks tegemist ja kehast välja viimist.

* Aitab kehakaalu kaotada: piisav veejoomine aitab ebamääraseid isusid vähendada ning ainevahetust kiirendada.

* Parandab tervist: Jaapanis kasutatakse paljude haiguste raviks veeteraapiat. Selle abil saavad leevendust menstruaalprobleemid, silmahaigused, seedesüsteemi haigused, neeruhaigused, artriit ja paljud muud haigused.

*Aitab mõelda: ajukoes on palju vett ning kui seal veetasakaal häirub, siis ei ole ka mõtlemine enam selge. Ebapiisav vedelike tarbimine põhjustab kognitiivset ehk tunnetuslikku ja neuroloogilist väärtalitust. Parim viis oma ajutööd toetada on piisav vedelikutarbimine.

 

 

Allikad: RealFarmacy, A Year of Productivity, Examiner, Arst.ee, New Health Guide, HealthIndia.com

Foto: myhealthybuddy.com

 

Toimetas Katrin Suik