Kumb on kasulikum, kas värskelt pressitud mahl või smuuti?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. veebruar 2014 kell 12:30



fruit-vegetable-juiceMida lähemale tiksub kevad, seda suuremaks paisub inimeste huvi tervisliku  toitumise vastu.  Searasv ja kreemikoogid jäägu talveperioodi, pikkade sammudega lähenev rannahooaeg ergutab ja inspireerib tegutsema. Tervisesaitidel  võib sageli kohata  mahla- ja smuutiretseptide soovitusi ning ikka ja jälle kerkivad üles  küsimused,  kumb neist on kasulikum ja millal mida eelistada.

 

Kuna nii toormahlad kui smuutid mängivad tervislikus toitumises olulist,  kuid pisut erinevat rolli, siis olgu siinkohal üle korratud mõlema  kasulikud omadused.

 

Värskelt pressitud  toormahlad

Värskelt pressitud mahlad moodustavad vääramatu osa  enamuse kehapuhastus- ja tervendusprogrammidest.  Mahlapressimise käigus eraldatakse taimedest-viljadest vesi ja toitained, kiudained jäävad aga pressimisjäägi sisse. Ilma kiudaineta ei pea seedimisorganid kasulike ainete kättesaamiseks ja absorbeerimiseks enam palju vaeva nägema. Vitamiinid-mineraalid ja fütotoitained  on  kehale suurtes kogustes kergemini omastatavad kui puu- ja juurvilju tervelt süües. Just seetõttu on toormahlu tabavalt  kutsutud ka „toitainete ekspressiks“.

Värskelt pressitud mahlad on väga kasulikud tundliku seedesüsteemi puhul ning  neile,  kes põevad soolehaigusi, mis teevad raskeks või võimatuks kiudainete lagundamise. Seedefloora kõrvalekallete (düsbioosi), Crohni tõve, haavandilise koliidi, ärritunud soole sündroomi (IBS), peensoole bakteriaalse ülekasvu jms puhul tuleks taimedes olevat lahustumatut kiudainet hoolega vältida, samas võiks aga  haiguse käes vaevlevat organismi  turgutada  mahlajoomise abil.

Ka vähiravi puhul  on värskelt pressitud mahladel  keha rakutasandil tervendamise, detoksi ja antioksüdantidega varustamise seisukohalt oluline roll.  Mahlapressimisel tuleks  silmas pidada, et  mahl liialt magus ei oleks – vähirakkude peamiseks energiaallikaks ja kütuseks on siiski glükoos.  Kindlasti tuleb kasuks  puuviljade ja tärkliserikaste aedviljade  kombineerimine  klorofüllirikka taimemahlaga, teatavasti  kuulub klorofüll  vere puhastajate  ja maksa üldtoonuse tõstjate autahvlile.

Veresuhkru kõikumise ärahoidmiseks on soovitav magusaid mahlu lahjendada veega. Organismi puhastamise seisukohalt on kõige kasulikum  tarbida värskelt pressitud mahlu tühja kõhu peale ja vahetult pärast pressimist. Pestitsiidide-herbitsiidide foobikutele on kindlasti tähtis fakt, et enamus taimemürkidest on seotud kiudainega ja seega mahla ei jõua.

 

Smuutid

Vastupidiselt mahladele sisaldab smuuti terveid vilju ja taimi, kaasa arvatud viljade vitamiinirikas koor ja isegi seemned.  Samas lihtsustab blenderdamine siiski kiudaine seedimist ja teeb selle kehale kergemini omastatavaks.

Kiudainega seotud suhkrud  vabanevad  vereringesse aeglaselt, hoides nii  ära raketina taevasse tõusva veresuhkru ja tagades pikaajalise energianivoo. Just seetõttu on smuutid  ka toitvamad ja hoiavad kõhu kauem täis.  Kuna smuuti  sisaldab mahla kõrval ka kiudainet, saab vähematest viljadest rohkem,  samas kui mahla tegemise puhul võivad  viljade jäägid nõrgema närvikavaga inimestel süümepiinu tekitada.  Eriti osavad  ja kokkuhoidlikud  on siiski leidnud võimaluse ka mahlajääkide ära kasutamiseks  –  segule purustatud seemneid lisades saab sellest tervislikke ja maitsvaid  krõbeleibu kuivatada-küpsetada.

 

Mõned reeglid, mida tasuks mahla ja smuuti tegemisel  silmas pidada:

  • Tarbi mahlu ja smuutisid vahetult peale tegemist!  Teatud vitamiinid (nt. C- ja E-vitamiin, B6 ja B9-vitamiin ehk folaat)  hakkavad  valguse ja õhuga kokkupuutes  oksüdeeruma ning muutuvad  organismile mittekasutatavaks.  Kui on soov mahla pikemaks ajaks ette teha, tuleks seda säilitada  suletud nõus ja külmkapis.  Värsket mahla ei soovita hoiustada kauem kui 24-48 tundi, seda põhjusel, et selleks ajaks kaob  enamik mahlas olevast elujõust.
  • Pea kombineerimisel piiri! Kogenud mahlatajad eelistavad ühes mahlas piirduda  3-4 osisega. Smuutides  soovitatakse vältida  puuviljade ja  tärkliserikaste juurviljade (porgand, peet, suvikõrvits, brokoli)  kokkusegamist, vastasel juhul võib see  tekitada gaase ja hapendumist.  Rohelised lehttaimed sobivad seevastu igasuguse mahla hulka.
  • Kasuta õigeid masinaid! Kvaliteetne aeglane mahlapress säilitab paremini mahla aroomi ja maitse. Odavamad, tsentrifugaaljõul töötavad häälekad mahlapressid kahjustavad oma kuumusega mahlas  olevaid ensüüme ja kasulikke aineid, ka on aeglaselt pressitud mahla kogus suurem ja jäägid väiksemad. Kvaliteetsed  mahlamasinad võimaldavad mahla  pressida isegi  kuuseokastest.  Nii blenderi kui mahlamasina puhul tuleks plastmaterjalidele  eelistada klaasist nõusid.

 

Allikad: NCBI, NCBI 2, Foodmatters
Pilt: Funzine

Toimetas Liisu Orav