Foto: ekraanikuva

21. aprillil toimus kohtumine Riigikogu majanduskomisjoniga, kus arutati rahvaalgatust “Rail Balticu ehitus tuleb peatada, et säästa Eesti loodust ja vältida uusi maksutõuse“. Pöördumise peamised argumendid olid projekti rahastuse puudulikkus, küsitav vajadus ja tasuvus, samuti probleemid maavarade kättesaadavuse ja pöördumatute mõjudega loodusele ja elukeskkonnale. Kohtumisel esitati ettepanek viia Rail Balticu teemaline arutelu laiemale tasandile ning korraldada üleriigiline avalik arutelu.

Allakirjutanute esindajate, majandusteaduste doktori Endel Oja ja Hando Tõnumaa (Terve Eesti Koostöökoda MTÜ) hinnangul õnnestus oma põhisõnumid komisjonile edasi anda, kuigi aeg oli piiratud.

Vaata videot:

Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu esitas vastuväiteid, mida kohtumisel kritiseeriti kui tendentslikke. Näiteks väitis ta, et projekti mõjuala on väiksem (60 meetrit), kuigi ametlikuks mõjualaks loetakse kuni 300 meetrit. Samuti rõhutas ta Euroopa Liidu võimalikku rahastust, jättes tähelepanuta asjaolu, et Balti riikide endi kulu moodustaks sellest ebaproportsionaalselt suure osa. Lisaks eiras ta täielikult hiljutist RBE juhatuse liikme Lauri Ulmi paar kuud tagasi välja öeldud seisukohta, et Rail Baltic ei hakka olema majanduslikult tasuv, väites risti vastupidist.

Poliitikute poolelt kõlas ka toetavaid seisukohti. EKRE esindaja Rene Kokk leidis, et teema tuleks viia Riigikogu suurde saali arutelule, nimetades projekti läbikukkunuks. Keskerakonna esindaja pakkus välja, et küsimust tuleks arutada ka valitsuse tasandil. Isamaa esindaja jäi pigem neutraalseks, kuid tundis huvi projekti peatamise võimalike kulude vastu.

Üldine vastuvõtt oli osalejate hinnangul ootamatult konstruktiivne ning tekkis lootus, et teema jõuab laiemasse parlamentaarsesse arutelusse. Otsuse edasiste sammude kohta peaks selguma lähiajal.

Toimetas Mariann Joonas