Mürgised ained toidus on ohtlikud seniarvatust väiksemates doosides

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

23. oktoober 2013 kell 18:41



Eesti maaülikooli professori Tõnu Püssa sõnul on viimase aja teadusuuringute tulemuste põhjal leitud, et lihasse ja ka teistesse toiduainetesse nende tootmise või töötlemise käigus sattuda võivad teatud tüüpi mürgised ained võivad seniarvatust oluliselt madalamates annustes pikaajalisel tarvitamisel põhjustada ebasoovitavaid füsioloogilisi toimeid, vahendas ERR.

 

“Tänapäeval on keemiliselt saastatud toiduga saadud ägedad mürgistused haruldased, toidutoksikoloogia põhifookuses on üha enam pikaajalisel manustamisel toimivad ained,” ütles Püssa. “Pikaajaline ehk krooniline toksiline toime võib põhjustada või kaasa aidata vähktõve, südame-veresoonkonna, närvisüsteemi jt krooniliste haiguste arengule.”

Madala doosi hüpotees puudutab eelkõige aineid, mis toimivad hormoonsüsteemi häirijatena ehk hormoonide matkijatena. “Üha enam koguneb andmeid selle kohta, et sellised ained võivad omada inimese organismi jaoks ebasoovitavat toimet juba oluliselt madalamates doosides, kui seni arvati,” ütles Püssa.

Probleem on selles, et kui tavapäraselt doosi alanemisel nõrgeneb ka aine mürgine toime, siis hormoone matkivate ainete puhul hakkab teatud doosist madalamale minnes toime hoopis uuesti tugevnema. Püssa ütles, et kõige enam kahtlustatakse praegu ainet nimega bisfenool A, mis on võimeline leostuma toiduainetesse plastpakenditest, kuid kahtluse all on ka teisi pakendimürke  ja inimtekkelisi keskkonnamürke. Professor ütles, et selliste ainete sisalduse maksimaalselt lubatud tasemed toidus tuleb ümber hinnata. Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) on sellega bisfenool A näitel juba algust teinud.

Väga paljudel juhtudel ei toimi mürgina üldse mitte see aine, mida mürgiseks loetakse ja mida on võimalik sisse süüa või hingata, vaid hoopis selle aine muundumise produkt, mis tekib organismis ainevahetuse tulemusena, rõhutas Püssa, öeldes, et mingi aine mürgisus sõltub suures osas konkreetse organismi geneetilistest ja füsioloogilistest näitajatest, muu hulgas ka elustiilist ja toitumisest.

 

Allikas: ERR

Foto: packagingeurope.com

 

Toimetas Ksenia Kask

 

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt