Rubriigi “Ajatu” alt avaldame vanu artikleid, mis ülelugemist tasuvad. Allolev lugu ilmus Telegramis esimest korda 30. novembril 2013. aastal. 

Logan LaPlante on 13-aastane noormees, kes käib oma haridusteed tavatul viisil. Ta kombineerib “häkkeri mõttelaadi” ning oma sõprade, pere ja kogukonnaorganisatsioonide võrgustikku selleks, et luua haridus, mille eesmärgiks on olla õnnelik, terve ja loov. Logan kutsub seda häkkerõppeks.

Logan on ka kirglik suusataja ning oma 2013. aasta jaanuaris Nevada ülikoolis TEDx konverentsil peetud kõnes põimib ta osavalt paralleele suusatamise ning oma haridustee kohta. Ta loodab ühel päeval luua oma isikliku äri, milles disainida ja luua rõivaid.

Kuid eelkõige loodab Logan, et ta saab suureks kasvades õnnelikuks inimeseks, ning et tema kõne inspireerib lapsi, vanemaid ja õpetajaid vaatama haridusele teise pilguga ning seadma prioriteetideks tervist, õnnelikkust, loovust ning tarkust.

Kelleks sa suureks kasvades saada tahad?

Kui oled laps, küsitakse sinult sageli ühte üsna tüütut küsimust – kelleks sa suureks kasvades saada tahad? Täiskasvanud loodavad kuulda selliseid vastuseid nagu: ma tahan saada astronaudiks või neurokirurgiks. Lapsed aga vastavad palju suurema tõenäosusega, et tahavad saada professionaalseks rulatajaks, surfariks või Minecrafti mängijaks. Meie, lapsed, vastame lähtudes sellest, mis meie arvates on äge ning millega meil on kogemusi. Ning tüüpiliselt on see vastupidine sellele, mida täiskasvanud kuulda tahaksid. Kuid vahel saad sa kõige paremaid vastuseid väikestelt lastelt. Midagi niivõrd lihtsat, ilmselget ja sügava tähendusega – kui ma kasvan suureks, tahan olla õnnelik.

Mina tahan suureks kasvades jääda sama õnnelikuks, nagu olen praegu. Olen tavaline teismeline, kelle mõtted on enamus ajast hõivatud selliste küsimustega, nagu kuidas mu tuba täiesti iseenesest nii segamini läks, kas ma täna duši all käisin ning kõige keerulisem küsimus – kuidas tüdrukutele meeldida.

Neuroteaduse järgi on teismelise aju päris omapärane. Meie prefrontaalne korteks on üsna vähe välja arenenud, kuid samas on meil rohkem närvirakke kui täiskasvanutel. Selle tõttu saame olla nii loovad, impulsiivsed, tujukad ning kergesti pettuvad. Kuid asi, mis peamiselt minus pettumust tekitab on see, et väga paljud lapsed maailmas kõigest soovivad, et nad saaksid olla õnnelikud, terved ja turvaliselt hoitud – et neid ei kiusataks, ning et neid armastataks sellistena, nagu nad on. Mulle näib, et küsides küsimust – kelleks sa suureks kasvades saada tahad – eeldavad täiskasvanud automaatselt, et sa saad nagunii õnnelikuks ja jääd terveks. Kuid võib-olla see ei ole tõsi?

Kuidas olla õnnelik ja terve

Mine kooli, mine ülikooli, leia töö, abiellu – siis oled õnnelik. Kuid ma ei näe, et teadmised selle kohta, kuidas olla õnnelik ja terve, oleks meie koolides prioriteetsed. Need teadmised esinevad väljaspool kooli ning paljude laste jaoks ei eksisteeri neid üldse. Aga mis siis, kui me ei eraldaks neid? Mis siis, kui õppetöö baseeruks teadmistel ja praktikal selle kohta, kuidas olla õnnelik ja terve? Haridus on oluline. Kuid miks ei arvestata õnnelik ja terve olemist hariduse hulka?

Olen uurinud õnneliku ja terve olemise teadust. See põhineb kaheksal alustõel:

• kehaline treening,
• toitumine,
• aeg vabas looduses,
• panustamine ühiskonda ja teiste teenimine,
• suhted,
• meelelahutus,
• lõõgastus ja stressi haldamine,
• usk ja vaimsus.

Need kaheksa alustõde tulenevad dr Roger Walshi tööst, kus ta nimetab neid terapeutilisteks elustiilimuutusteks. Ta on teadlane, kes uurib seda, kuidas olla õnnelik ja terve. Oma kõneks valmistudes sain temalt küsida paar küsimust, näiteks kas tema arvates on koolides tänapäeval nende kaheksa printsiibi õpetamine prioriteet? Ei ole üllatav, et ta vastas sellele eitavalt. Tänapäeval on palju inimesi, kes püüdlevad sellealase hariduse poole väljaspool traditsionaalset haridussüsteemi läbi lugemise ja erinevate praktikate, näiteks jooga kaudu. Walshi parim vastus oli aga see, et enamus tänapäeva haridusest on suunatud sellele, et elus püsida, mitte selleks, et elada.

Teistsugune lähenemine haridusele

2006. aastal pidas Sir Ken Robinson läbi aegade kõige populaarsema TED-kõne – “Kas koolid hävitavad loovuse?”. Tema sõnul on loovus sama oluline kui kirjaoskus ning selle arendamisel peaks koolis sama staatus olema. Paljud vanemad vaatasid seda videot ning mõned, nagu minu omad, tundsid, et see oli üks põhjuseid, mis andis neile enesekindlust meid tavaharidussüsteemist välja võtta ja midagi erinevat proovida.

Mõistan, et olen osa väikesest, kui aina kasvavast laste hulgast, kes lähenevad haridusele teise nurga alt. Ning see hirmutab paljusid. Kuigi olin kõiges 9-aastane, kui ema otsustas mind koolist koju jätta, mäletan selgesti, kuidas ta oli pisarais selle tõttu, et mõned ta sõbrad nimetasid seda rumalaks ideeks ning pidasid teda hullumeelseks. Tagasi vaadates olen rõõmus, et ta ei andnud sõprade survele järele ning usun, et tema on ka. Mõeldes nende miljonite inimeste peale, kes on vaadanud Ken Robinsoni kõnet – miks ei ole minusuguseid lapsi rohkem?

Minu iidol on Shane MacConkey. Ta meeldis mulle selle tõttu, et ta on maailma parim suusataja. Kuid ühel päeval mõistsin, mis mulle tegelikut Shane’i juures meeldib – ta on häkker. Mitte arvutihäkker – tema häkib suusatamist. Tema loovus ning leiutised tegid suusatamisest selle, mis see tänapäeval on, ning sellepärast meeldib mulle suusatada.

Paljud arvavad, et häkkerid on vaid arvutinohikud, kes elavad oma vanemate keldris ning levitavad arvutiviiruseid. Mina seda nii ei näe. Häkkerid on innovaatorid. Nad on inimesed, kes esitavad kehtivatele süsteemidele väljakutse, et teha neid teistsuguseks ja paremaks. See on mõttelaad ja maailmanägemus. Maailm vajab rohkem häkkeri mõttelaadiga inimesi ning mitte ainult tehnoloogiavaldkonnas. Kõike annab häkkida – isegi suusatamist. Ning isegi haridust. Nii et olgu see Steve Jobs, Mark Zuckerberg või Shane MacConkey – häkkeri maailmavaade aitab maailma muuta.

Mida tähendab häkkerõpe?

Õnnelikkus, tervislikkus, loovus ja häkkeri maailmavaade on suur osa minu haridusest. Kutsun seda häkkerõppeks. Ma ei järgi mitte ühtegi konkreetset õppekava ning ei ole pühendunud ühelegi konkreetsele lähenemisele – ma häkin oma haridust. Ma kasutan ära oma kogukonnas, peres ja sõprade hulgas avanevaid võimalusi, et kogeda seda, mida ma õpin. Ning ma ei karda kasutada otseteid või häkke, et saada paremat ja kiiremat tulemust. See on nagu segu erinevatest õppimismeetoditest, mis on paindlik, oportunistlik ning mille prioriteetideks jääb alati õnnelikkus, tervislikkus ja loovus. Häkkerõpe ei ole süsteem – see on mõttelaad. Seda saab kasutada igaüks, isegi tavakoolis.

Milline minu kool välja näeb? Sageli on see Starbucks (populaarne kohvikute kett). Nagu kõik lapsed, õpin ma palju matemaatikat, loodusteaduseid, ajalugu ja kirjutamist. Mulle ei meeldinud kirjutada, kuna õpetajad tahtsid, et ma kirjutaks liblikatest ja vikerkaartest ning mina tahtsin kirjutada suusatamisest. Oli suur kergendus, kui minu sõbra ema asutas Squaw Valley lasteinstituudi, kus mul oli võimalus kirjutada läbi enda kogemuste ja huvide, saades samal ajal kontakti suurepäraste kõnelejatega terves riigis. See sütitas minus armastuse kirjutamise vastu. Leidsin, et kui oled õppimise osas motiveeritud, siis saad lühikese ajaga palju tehtud.

Füüsika häkkimine oli lõbus. Me õppisime palju Newtoni ja Galileo kohta ning kogesime läbi eksperimenteerimise ja vigade tegemise füüsika peamisi kontseptsioone, nagu näiteks kineetiline energia. Takistusraja läbimine oli väga lõbus ja veidi hirmus ka. Kui sa oled pea 20 meetri kõrgusel õhus, pead õppima enda hirmudega toime tulema, selgelt suhtlema ning kõige olulisem – üksteist usaldama.

Kogukonnaorganisatsioonid mängivad minu hariduses suurt rolli. Selleks õppida, kui oluline on kriitilises olukorras olla teadlik ja mitte pead kaotada, veetsime päeva Squaw’ oru suusapatrolliga, et õppida turvalise mägedel viibimise kohta. Teisel päeval keskendusime lume, ilma ja laviinide kohta õppimisele. Kõige olulisem, mida õppisime, on see, et halbade otsuste tegemine paneb ohtu nii sind ennast kui sinu sõpru.

Ajaloo õppimiseks õppisime selgeks ühe konkreetse isiku eluloo ning esinesime laval selle konkreetse isikuna ning vastasime küsimustele tema elu kohta.

Aja veetmine looduses on minu jaoks väga oluline. See on vaikne ja rahulik ning ma saan reaalsusest täielikult eemalduda. Ühe päeva nädalas viibin ma terve päeva õues. Meil on ka õppetunnid, kuidas looduses ellu jääda, kui ainukeseks tööriistaks on nuga. Õpime loodust kuulama ja ennast ümbritsevat tajuma ning ma olen saavutanud loodusega sellise vaimse sideme, mille olemasolust mul aimugi ei olnud. Kõige ägedam on aga see, et me saame meisterdada odasid, vibusid ja nooli, teha tuld ja ehitada varjualuseid lumesajustel öödel väljas ööbimise jaoks.

Viibimine vabrikus, kus valmistatakse käsitsi suuski ning disainitakse riideid, on mind palju inspireerinud selles osas, et sooviksin ühel päeval oma äri luua. Vabrikutöölised on mulle õpetanud, miks on oluline osata hästi matemaatikat, olla loov ning õppida hästi õmblema. Sain endale praktikakoha Bigtruck brändi juures, kus lisaks kohvi keetmisele ja lõuna toomisele on mul võimalus aidata kaasa riiete disainimisele ja müügile. Inimesed, kes seal töötavad, on õnnelikud, terved, loovad ning nad armastavad oma tööd. See on minu lemmikõppeaine.

Värske lume järgne päev mägedes on hea metafoor minu haridusele. Kui kõik suusataks samal kombel nagu suhtutakse haridusse, siis laskuks igaüks mäest ühte ja sama rada pidi ning suurem osa värsket pehmet lund jääks puudutamata. Mina näen selles olukorras tuhandeid võimalusi, kuidas uusi teid rajada, otseradu leida ning kaljult kaljule hüpata. Suusatamine on minu jaoks vabadus – ning sama on ka minu haridus. See tähendab loov olemist ja asjade tegemist teisiti, see tähendab kogukonda ning üksteise aitamist. See tähendab olla õnnelik ja terve oma parimate sõprade keskel. Ma arvan, et tean, mida ma suureks kasvades teha tahan. Kuid kui te küsite, kelleks ma saada tahan, tean alati, et ma soovin saada õnnelikuks!

Ingliskeelne ettekanne:

Allikad: Unofficial Alpine, TEDx

Foto: ekraanikuva

Toimetas Katrin Suik