Uuring: õnnelikkusel on geneetiline eelsoodumus

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

7. aprill 2014 kell 21:14



Endokannabinoidide süsteemi avastamine inimese kehas on andnud uue suuna mitmetele biokeemia ja füsioloogia alastele uuringutele. Näiteks arvati pikka aega, et intensiivne kehaline tegevus, näiteks jooksmine, põhjustab heaolutunnet kehas tekkivate endorfiinide tõttu. Kuid värskemad uurimused viitavad sellele, et selle põhjuseks võivad hoopis olla kehas tekkivad endokannabinoidid. Jaapani teadlased on aga leidnud veelgi huvitavama valdkonna, milles endokannabinoidide süsteem mängib olulisemat rolli, kui seni arvatud – inimese võime õnnelik olla.

 

Õnnelikkust vaadetakse kas ajutise emotsionaalse seisundina (rahuolu) või suhteliselt stabiilsema õnnelik olemise seisundina (subjektiivne õnnelikkuse tase). Inimesed, kes on üldiselt õnnelikumad, hindavad enda emotsioone ja nendega toimuvaid sündmuseid positiivsematena, kui need, kes ei ole lihtsalt “õnneseene“-tüüp inimesed. Ning seda, kui positiivsena inimene elu näeb võivad suures osas määrata geenid, mis kujundavad kannabinoidiretseptorit CB1.

Eksperimendis osalesid 198 vabatahtlikku inimest, kelle subjektiivset õnnelikkuse taset võrreldi sellega, millist tüüpi oli nende CB1 geen. Eksperimendi teises osas vaadeldi 20 inimese puhul aju närvisignaale positiivsete emotsionaalsete stiimulite puhul ning leiti, et kindla alleeli (tsütosiini alleeli) kandjatel oli subjektiivne õnnetunde tase suurem, kui teistsuguse kannabinoidretseptori geeniga inimestel. Sellistel inimestel aktiveerus positiivsete emotsioonidega seotud ajupiirkond prefrontaalne korteks näiteks positiivse filmi vaatamisel palju enam, kui teistsuguse geneetilise alleeli kandjatel.

Kannabinoidiretseptorit CB1 kodeeriv geen (CNR1) on huvi pakkunud ka Cambridge teadlastele autismi uurimiskeskuses. Nende 2006 aastal avaldatud töö püstitas hüpoteesi, et variatsioon CNR1 geenist määrab selle, milline on inimese reaktsioon rõõmsate nägude nägemisel. Uurimuse käigus vaadeldi 19 vabatahtliku katsealuse ajutegevust funktsionaalse MRI abil ning saadi kinnitust sellele, et CNR1 geeni variatsioonid mängivad rolli selle osas, kui tundlikud on inimesed sotsiaalsetes situatsioonides positiivsetele emotsioonidele.

Õnnelikkust on võimalik suurendada mitmel moel. Olulised on keel ja sõnad, mida kasutame, harjumused ja toit. Kuid õnnelikkusel on ka geneetiline eelsoodumus, mis väljendub keha endokannabinoidsüsteemi kaudu. See viitab ka võimalusele, et säärase geneetilise eelsoodumusega inimesed saavad näiteks kanepist suurema õnnetunde, sest kanepi kasutamisel aktiveerub aju enda endokannabinoidide süsteem.

 

Allikad: PLoS One, Wikipedia, Unbound Medicine, Telegram

Foto: simonalexanderong.com

 

Toimetas Katrin Suik

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt