Kas lennukite heitgaasid mõjutavad Tallinna joogivett?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

15. mai 2013 kell 12:20



 

Telegrami lugeja saatis meile huvitava küsimuse, millele vastuse saamiseks pöördusime Tallinna Vee poole.

 

Telegrami lugeja:

“Lennukid pidavat väljastama kõige rohkem mürke maandumisel ja tõusmisel. Nendest mürkidest väga suur osa pidi olema erinevad metallid. Tallinna joogivesi tuleb Ülemiste järvest, mis jääb täpselt tõusvate lennukite trajektoorile (mingitel juhtudel vist ka maanduvate).

Joogivee puhastamise ja kvaliteedi eest hoolitseb Tallinna Vesi, kes pidi vett testima ainult erinevate bakterite jm sodi suhtes, kuid neid metalliteste ei tehta. Seega pole teada, kui palju mürkmetalle joogivesi sisaldab. Ma ei tea, kui tõene info see on, kuid mõtlema pani siiski.

Siit ka minu palve – kui teil toimetuses on ressurssi ja aega, siis võiksite seda asja veits lähemalt uurida ja vastutajate käest kommentaari küsida.”

 

Pöördusime Tallinna Vee kommunikatsioonijuhi Mariliis Mia Toppi poole, kes lahkesti asja seletas. Lisaks leidsime Tallinna Vee ametlikult avaldatud aruannetest, et vees mõõdetakse tõepoolest ka metallide sisaldust. Siit saad vaadata Ülemiste järve vee proove enne ja pärast puhastamist (andmed 2012. aasta seisuga).

Topp selgitas, et Ülemiste järv on tõesti tallinlaste peamiseks joogivee allikaks. “90% Tallinna elanikest (Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn, Kristiine, Haabersti) saavad oma joogivee Ülemiste veepuhastusjaamast, pinnaveest. Ülejäänud aga piirkondlikest puurkaevupumplatest (Nõmme, Pirita, Merivälja),” selgitas ta.

Kas ja kuidas mõjutab järve vett Tallinna Lennujaam, mille tõusud ja maandumised ka üle Ülemiste järve käivad?

Lennukikütuse põlemisel eralduvad heitgaasid, mida tuul laiali kannab. Teostame regulaarset kontrolli puhastamata järvevee ehk toorvee üle. Toorveest võetakse regulaarselt ka nende põlemisproduktide analüüse. Analüüside põhjal aga jääb nende näitajate tase sadu kordi allapoole lubatud taset ning sarnaselt teistele toorvee kvaliteedi näitajatele vastavad joogiveeallikale kehtestatud normidele.

Lisaks oleme teostanud uuringuid ka järve kalastikule ja mudale ning ka nendest uuringutest ei ole tuvastatud ülenormatiivseid jääkaineid.

Milliseid proove veest enne väljasaatmist võetakse?

Joogivee kvaliteedi nõuded on kehtestatud EÜ direktiivi põhjal Sotsiaalministeeriumi määrusega nr 82 ning meil kehtivad numbrilised näitajad on analoogsed EÜ direktiivis toodutega. Joogivee kontrollimiseks on koostatud vastav kontrollikava, mis on kooskõlastatud Terviseametiga.

Joogiveest määratakse akrediteeritud laboratooriumi poolt igapäevased analüüsid ja süvakontrolli analüüsid – ligi 80 parameetrit. Ülemiste järve vett kontrollitakse vastavalt joogiveeallika kontrollikavale, mis on samuti heaks kiidetud Terviseameti poolt. Analüüse tehakse igapäevaselt, samuti süvauuringuid kvartaalselt ja iga-aastaselt. Ühtekokku uuritakse 77 parameetrit, millest näiteks pestitsiidid omakorda koosnevad 40 erinevast komponendist.

Seega, joogivett ja selleks kasutatavat toorvett uuritakse väga põhjalikult, tulemustest teavitatakse avalikkust ning järelevalve organeid (tervise- ja keskkonnaametit). Ülemiste Veepuhastusjaama joogivesi vastab kõikidele kehtivatele nõuetele.

 

 

Lennukite heitgaasid põhjustavad rohkem surmajuhte kui lennuõnnetused

2010. aastal kirjutas Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator, et lennukite heitgaasid põhjustavad rohkem surmajuhte kui lennuõnnetused. Siiski olevat lennukitel kogu õhusaastest tulenevate surmade juures väike osakaal.

Näiteks 2007. aasta andmetel tapab laevade õhusaaste ajakirjas Environmental Science & Technology avaldatud uuringu järgi hinnanguliselt 60 000 inimest aastas. ÜRO Keskkonnaprogrammi andmeil sureb aastas õhusaaste tagajärjel umbes miljon inimest.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on õhusaaste poolt põhjustatud surmapõhjuste esireas südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigused, sealhulgas kopsuvähk.

 

Kokkuvõttes võib öelda, et ametlike andmete kohaselt Tallinna Vett kartma ei pea, kuid keha heitgaasidest puhastamiseks oleks kasulik aeg-ajalt maal roheluses värskemat õhku hingamas käia. Samuti tasub pilk peale visata aasta alguses Geoloogia Instituudi materjalide põhjal valminud allikate kaardile

 

Loe ka Telegrami artiklit selle kohta, kuidas Luunja kurgid kasvavad vaid meetrite kaugusel tossavast elektrijaamast.

Fotod: healthland.time.com, Wikimedia Commons

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt