Raske uskuda, et need 12 looma ei ole tegelikult Pokemonid

12. veebruar 2013 kell 18:02



Need, kes kahtlevad evolutsiooniteoorias, teevad seda tavaliselt religioossetel põhjustel. Aga mõned loomad on lihtsalt nii veidrad, et panevad küsima, kas tegemist on ikka evolutsiooniga või on tegu Nintendo peakorteris igavleva animekunstniku loominguga, mis on kogemata reaalsusesse pääsenud.

 

loom1

Mehhiko tömpsuu (Axolotl, Ambystoma mexicanum)

See on veealuse maailma Peeter Paan – salamander, kes ei tahtnud suureks kasvada; “veekoletis”, kes ei kaota täiskasvanuks saades oma lõpuseid, mis annab talle võimaluse püsivalt vee all elada. Lisaks saavad nad uuesti kasvatada kaotatud kehaosi, sealhulgas ka vähemolulisi aju osi.

Miks Pokemon? No vaadake ise – see ei saa olla reaalne loom. Hurmav naeratus, karvased kõrvad-sarved, ilusad sirged “näpud” ja varbad – kui talle punane lehv pähe siduda, siis näeks ta välja nagu Hello Kitty veealune nõbu.

 

 

loom2

Aie (Aye-Aye, Daubentonia madagascariensis)

Nii nunnu looma elu ei ole tema kodumaal Madagaskaril sugugi lihtne. Seda leemurite perekonna liiget peetakse millegipärast halvaks endeks ja ta lüüakse maha esimesel võimalusel. Võib-olla on ta kurikuulsa maine ära teeninud sellega, et on maailma suurim öise eluviisiga loom, kes otsib toiduks vaklu puudele koputades.

Miks Pokemon? Pokemonid saavad rääkides kasutada ainult enda nime silpe ja see elukas näeb välja nii, nagu ta karjuks pidevalt “Aie-aie!”, eriti pärast edukat rünnakut.

 

 

 

loom3Tarretiskala (Blobfish, Psychrolutes marcidus)

See on Austraalia ja Uus-Meremaa süvavetes leiduv kala, kes õnneks satub imeharva inimsilma ette. Kuna ta elab väga sügaval (600–1200 m), kus vee rõhk on väga suur, siis on ta kohastunud geeljaks massiks, mis on õige vähe tihedam kui vesi, niimoodi saab ta ilma suuremat energiat kulutamata hõljuda merepinna kohal.

Miks Pokemon? Tarretiskala ei ole normaalne nimi! See on lihtsalt kaks suvalist sõna, millest tekib väljamõeldud tegelane. See on näoga plekk, mis loodi siis, kui kunstnikel olid kõik ideed otsa saanud.

 

loom4

Dumbo Kaheksajalg (Dumbo Octopus, Grimpoteuthis)

Kuigi ta on oma nime saanud Disney tegelase järgi, ei ole ilmselgelt tegemist elevandiga. Ta elab arulagedalt sügaval ookeanis (4800 m). Neid on leitud juba 18 eri liiki, sealhulgas ka 1,8 m pikkune isend.

Miks Pokemon? Nii vahva elukas ei saa ju ometi olla kaheksajalg. Kaheksajalad on veidrad, kombitsatega koletised. Tema aga on tegelikult pehme külgeliimitud silmadega mänguasi.

 

 

loom5

Nokissiil (Echidna, Zaglossus bruijni)

See Austraaliast pärit loom, kes on kurikuulus oma neljaharulise peenise poolest, on eelajaloolisest ajast peale üsna samasuguseks jäänud. Peale nokklooma on ta ainuke, kes muneb. Oma 15 cm pikkuse keelega jahib ta sipelgaid ja putukaid ning eelistab omaette hoida.

Miks Pokemon? Ime, et Sega pole seda looma päris nokissiilide laimamise eest kohtusse kaevatud, sest me ju teame, et päriselt peaks ta olema punane ja halva iseloomuga.

 

 

loom6

Paljastuhnur (Naked Mole Rat, Heterocephalus glaber)

Nagu välimus ja käitumine vihjavad, ei suuda see karvutu liik otsustada, kas ta on näriline, putukas või sisalik. Enamiku oma elust veedab ta maa-all ja ta elab ta kuni 20 aastat. Samas elab ta mesilaste kombel peres ja ainult kuninganna saab järglasi, kes veedavad oma päevi kolooniat kaitstes ja uusi urge kaevates. Ning samas on ta kõigusoojane nagu sisalikud ja maod.

Miks Pokemon? See on Diglett! Näeb isegi rohkem peenise moodi välja kui originaal.

 

 

loom7Purpurkonn (Purple Frog, Nasikabatrachus sahyadrensis)

Teda teatakse ka seaninakonna nime all. Sellel Lääne-Indiast pärit konnal on ebanormaalselt suure keha küljes pisike seaninaga pea. Pole ime, et nii näotu elukas veedab suurema osa aastast kuni 8 meetri sügavusel maa-all, pistes oma nina välja ainult kaheks nädalaks mussoonvihmade ajal, et paarituda.

Miks Pokemon? Ta võib olla ainus selle nimekirja loomadest, kes ei ole Pokemon, sest ta on hoopis päris krabipea koletis “Half-Life’i” videomängust.

 

 

 

loom8

Nokkloom (Platypus, Ornithorhynchus anatinus)

See erinevate liikide ristand näeb välja nagu tõsiselt valesti läinud biotehnoloogia eksperiment. Ta on munev imetaja, kellel on nokk, mida ta kasutab nagu labidat, otsides jõesängidest toiduks selgrootuid, kalu ja konni. Lisaks on tal elektrilisi signaale tuvastavad retseptorid. Öise eluviisiga pigem vees elutseva looma pulmamäng algab sellest, et isane peab emasel sabast rabama.

Miks Pokemon? Loomulikult on see imetabane elukas inspiratsiooniks suurema osa Pokemonide loomisel, ta on Pokemonide esiisa.

 

 

 

loom9Ninaahv (Proboscus Monkey, Nasalis larvatus)

Ilmselget fakti konstateerides on sellel ahvil suur nina. Väga suur nina. Zooloogid pole päris kindlad, milleks see vajalik on, aga oletavad, et paarilise valikul eelistavad naissoost ahvid suurema ninaga tüüpe, sest see aitab neil valjemat häält teha. Nad elavad haaremitena, kus ühe meesahvi ümber on hulk naisahve, kes loomulikult suurema ninaga eksemplari juurde ümber kolivad, kui sellist kohtavad.

Miks Pokemon? “Satoshi, me peame uue mängu jaoks välja mõtlema sada uut Pokemoni ja meil on ainult 14, mõtle midagi välja!” – “Mütsiga ahv?“ – “Ei!” – Ahv, kellel on käed ja jalad ära vahetatud?“ – “Ei!” – “Suure ninaga ahv?” – “Olgu, ma panen selle praegu kirja, vaatame hiljem uuesti.”

 

loom10Kingnokk (Shoebill, Balaeniceps rex)

See kurelaadne lind oleks ennast sauruste ajal väga koduselt tundnud. Ta elab Aafrikas ning on enamasti üksildase eluviisiga, välja arvatud siis, kui toitu hakkab nappima või paaritumisajal. Oma hiiglasliku noka abil sõelub ta veest kalu ning kastab oma mune, et kaitsta neid ülekuumenemise eest.

Miks Pokemon? See lind tunneks end väga mugavalt koos Cubonega, väikese luust kiivri ja luust nuiaga dinosaurusega.

 

 

 

loom11Kandlane (Tarsier, Tarsius syrichta)

Teda nimetatakse maailma väikseimaks ahviks, aga tegelikult ei ole see peopessa mahtuv ja väga sotsiaalse eluviisiga loomake primaat, vaid kuulub kandlaste perekonda. Ta on öise eluviisiga ja jahib toiduks putukaid.

Miks Pokemon? Ta on imenunnu ja ülipisike ahvisarnane asi ebanormaalselt suurte animesilmadega – väga hästi müüv!

 

 

 

 

loom12Merihunt (Wolffish, Anarhichas lupus)

See Lõuna-Ameerika päritolu troopiline kala võib elutseda peaaegu igal pool sügavatest järvedest madalate ojadeni. Nad on hiiglaslikud, kuni 100 cm pikad ja 40 kg rasked. Nad võivad olla üsna tigedad, kohalikud kalamehed on ettevaatlikud, sest väidetavalt olla ükskord isegi vettekukkunud koer kahe sellise kala poolt nahka pistetud.

Miks Pokemon? Ta on naljaka välimusega kala, kellel on huuled ja kihvad, selge see, et päris! Vee-tüüpi Pokemon nimega Alomomola näeb isegi ripsmetušši kandes ka rohkem kala moodi välja kui merihunt.

 

 

 

Allikas: iO9

 

Toimetas Katrin Suik