Arvamus: COVID-“vaktsiine” peaks nimetama õige nimega – eksperimentaalsed geenipreparaadid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. november 2022 kell 16:57



Foto: Pixabay / Geralt

Kui elu hakkas justkui liikuma normaalsuse poole – Eesti Halduskohus oli kuulutanud “koroonapassi” nõude ja väidetava SARS-CoV-2 viirusega seotud piirangud põhiseadusega vastuolus olevateks, inimesi hakati ennistama tööle ja alustati hüvitiste maksmist, poetas Riigikohus paar päeva tagasi “pommuudise”, et koroonapiirangud ei ole ikka põhiseadusega vastuolus ning me oleme jälle alguses tagasi.

 

Riigikohus leidis, et need nõuded ei ole vastuolus põhiseadusega ja koroonapassi nõue oli põhiseaduspärane, sest riigil on kohustus kaitsta inimesi ohtlike nakkushaiguste, sh koroona eest. Seejuures ei saa inimene mõelda vaid iseendale, vaid tuleb ka “teistele mõelda” – sellele, kuidas neid mitte nakatada ja kuidas mitte tekitada haiglates ülekoormust. Seda saavat teha ainult vaktsineerimisega (või haiguse läbipõdemisega).

Seega kehtestati taas kaudne “vaktsineerimise” nõue. Kusjuures, kui tuleb mõelda esmajoones “teistele”, siis enda terviserikked ja isegi rasked tervisehäired või surm ei loe. Peaasi, kuidas mitte nakatada teisi! Pealegi olevat Riigikohtu väidel surma tõenäosus nn koroonavaktsiini tagajärjel seni kogutud andmete põhjal väga väike (!).

Nii selgitas Riigikohtu esindaja uut otsust 31. oktoobril “Aktuaalses kaameras”.

 

Mida me saame sellises olukorras ära teha?

Olen mõelnud, et suur viga on see, et kõik räägivad aina mRNA-vkatsiinidest (COVIDi-19 vaktsiinidest). Ehk oleks asjaga lihtsam toime tulla, kui nimetada neid “vaktsiine” õigete nimedega? COVID-19 vaktsiinid ei ole ju vaktsiinid, vaid need on eksperimentaalsed geenipreparaadid. Nende turustamine vaktsiinidena on pettus!

Oluline on antud juhul faktiline asjaolu, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tellis 2019. aastal tähelepanuväärse uuringu, milles antakse liikmesriikidele teada, et mittefarmatseutilised piirangud ei avalda positiivset mõju epideemia korral, pigem vastupidi. Asjakohane WHO dokument saadeti ka Eesti riigile, millest oli valitsus teadlik või pidi olema teadlik (vt PDF-i Covidi valed, punkt 7. LK 9/1-39: Covidi valed, lk 1-38 (1)). Tegemist on valeväidetega.

Halduskohus tuvastas 31. mai 2022. a lahendi kohaselt, et valitsus on kohtule valetanud faktide kohta, mis puudutavad epistemoloogilisi andmeid ja rahavatervisega seotud staktistikat.

 

Eelnevaga seoses viitan alljärgnevatele asjaoludele:

  • Esialgse modelleerimise eesmärk, mida kasutas valitsus oma poliitika elluviimisel, andis ettekäände karmidele meetmetele, eriti „sulgumisele”, kuigi kõik rahvatervise eksperdid teadsid, et mittefarmatseutilised piirangud on mis tahes haiguse korral absurdsed, ebaefektiivsed ja tohutult hävitavad.
  • Valitsus on kohtule väitnud, et mittefarmatseutilised piirangud ja farmatseutilised sekkumised aeglustavad väidetava SARS-CoV-2 viiruse levikut ning vähendavad haigestumiste ja surmajuhtumite arvu, teades samas, et tegemist on raiskava sekkumisega, mis ei saavuta midagi kasulikku, kuid kasulik kurjategijatele, kes soovivad kahjustada riigi majandust ja vähendada inimestevahelisi kontakte. Käesolev meede oli ka Eesti riiklikes kohtutes tolereeritud, kuna sellisel juhul saadi kehtestada “puhkamise” skeemid, mis hüvitasid mittetöötamise või kodus töötamist. See meede on üks kõige repressiivsemaid tegusid, mis tsiviliseeritud riikides on kodanikele kunagi peale pandud.
  • Riigikohtu 31.10.2022. aasta kohtulahendis esitatud põhiidee oli lihtne. Hingamisteede patogeenid kanduvad inimeselt inimesele, kuigi on üldteada, et kontaktide arvu vähendamine ja habeas corpus’e (karantiini) kohaldamine on vale, kuna ülekande kontseptsioon on epistemoloogiliselt vale.
  • Üldine sulgemine ei avaldanud märgatavat mõju mis tahes haiguse puhul, samuti juhtumitele, haiglaravile või surmajuhtumitele.

 

Asjaolu, et mittefarmatseutilised piirangud ei toimi, oli teada enne 2020. aasta algust, mida kinnitab kogu mahukas meditsiinikirjandus. See on põhjus, miks lukustamist polnud kunagi varem proovitud.

 

Kokkuvõtteks

WHO teadlased koostasid 2019. aastal üksikasjaliku ülevaate kõigist mittefarmatseutilistest sekkumistest (MPI). WHO jagas aruande koopiad kõikidele liikmesriikidele (vaadake: Mittefarmatseutilised rahvatervisealased meetmed epideemilise ja pandeemilise gripi ohu ja mõju leevendamiseks: Lisa: Süstemaatiliste kirjanduse ülevaadete aruanne (who.int).

Seega, Vabariigi Valitsus ja valitsust nõustanud eksperdid teadsid või pidid teadva kohustusega teadma, et farmatseutilised sekkumised ja mittefarmatseutilised piirangud ei toimi, kuid need laastavad riigi majandust ning kahjustavad inimeste tervist ja heaolu ning rikuvad vastavalt seadusandja tahtele kodanike põhi- ja inimõigusi.

 

Revo Jaansoo



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt