Foto: ekraanikuva + MTÜ Ikkagi Inimesed liikme illustratsioon “Koroonavaktsiin rikkus mu elu”

18. oktoobril toimus Tallinnas L´Ermitage hotellis MTÜ Ikkagi Inimesed poolt ellu kutsutud konverents “Haigeks teeme tasuta, aga terveks ravimine on su enda asi. Mis saab edasi?”, kus käsitleti koroonavaktsiinide kõrvalmõjusid ja lahati vaktsiinikahjustuste kompensatsioonisüsteemi probleeme. 

Esinejate nimekiri oli muljetavaldav: konverentsi modereeris ERR-i ajakirjanik Deisi Helemäe-Sarv, ettekannetega esinesid MTÜ Ikkagi Inimesed juhataja ja (endine) koolitaja Riina Kütt, molekulaarbioloog ja õiguskantsleri koroonanõunik Martin Kadai, Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakoff, immunoloog Sirje Rüütel Boudinot, neuroloog Toomas Toomsoo, endine teadusnõukoja juht ja viroloog Irja Lutsar ning riigikoguliige ja onkoloog Hele Everaus. Et konverentsiruum oli väike, said enamus kuulajaid seda jälgida otseülekandena mittetulundusühingu Facebookis või Youtube´i kanalis.

Hoolimata sündmuse kaalukusest (või just seetõttu?) ei olnud paljud suured meediaväljaanded oma esindajaid kohale saatnud. Eelkajastust meedias praktiliselt polnudki (mõne erandiga samal hommikul), järelkajana on seni ilmunud Kanal 2 “Reporteri” videoreportaaž “Vaktsineerima õhutanud Irja Lutsar vaatas silma vaktsiinikahjustusi saanud kannatanutele“, Pealinna artikkel ja video “Vaktsiinikindlustuse süsteemi purevad ebaselged terminid, paljude bürokraatlike nõuete pärast jätavad inimesed oma taotluse esitamata” ja Eesti Päevalehe arvamusartikkel “Villu Zirnask: õppetund – varasem vaktsiinikampaania oli liiga agar ja ogar“.

Järgevalt teeme konverentsi ettekannetest kokkuvõtte, jagades need kolme rühma: teaduslikud, õiguslikud ja tavainimese seisukohast lähtuvad.

Teaduslikes ettekannetes kinnitati tõena fakte, mida alles hiljuti tembeldas faktikontroll “valeinfoks”

Kas mäletate veel aega, kui ogavalgu ja nanoosakeste mRNA-vaktsiinide koostises halvas või kahtlevas valguses kirjeldamine tõi kaasa avalikku häbiposti löömise, rääkimata Facebooki-kanalite jms kustutamisest? Nüüd tõid sama teema oma ettekannetes välja pea kõik konverentsil osalenud teadlased ja arstid kui teada-tuntud tõsiasja.

Näiteks Irja Lutsar ütles, et tõepoolest ogavalk liigub kehas ka sinna, kuhu ei peaks ning avaldas lootust, et kui koroonaviiruse vastu luuakse uusi ja paremaid vaktsiine, siis ehk saab neis kasutada teisi valke peale ogavalgu ja et lipiidsetele nanoosakestele on paremaid alternatiive.

Professor mainis ka, et vaktsiin võib jõuda ajju (vanasti nimetati seda vandenõuteooriaks – toim.), tõi välja ühe järjekordse uuringu, mille kohaselt tekitab alla 40-aastastele meestele Moderna koroonavaktsiin rohkem müokardiiti kui koroonaviirus ise ning tunnistas, et tema arvates on kõige targem koroonavaktsiinidest hoopis venelaste Sputnik V, kuna üks doos tehakse ühe adenoviirusega ja teine teise adenoviirusega. Alla 60-aastastele ei ole tema teadmiste kohaselt vaja enam neljandat süsti kindlasti teha.

“Olen ka enne öelnud, et igal asjal millal on toime, on ka kõrvaltoime. Kui kõrvaltoimet ei ole, siis ei ole ka toimet,” sõnas Lutsar, kuigi tõele au andes oli suurem osa tema ettekandest pühendatud koroonavaktsiini kasulikkusele ja vajalikkusele.

***

Sirje Rüütel Boudinot tõi välja ühe teise tõsiasja, mille eest vaktsiinidest kahtlejad on vastu päid ja jalgu saanud. Selleks on vaktsiini valesti süstimine, otse veresoonde. Boudino sõnul tõi just nõnda talitamine teise süsti ajal tema jaoks kaasa kõrvalnähud nagu topeltnägemine, silmanägemise vähenemine, tasakaaluhäired ja valulikud liigesed.

Ka Boudinot nägi probleemi vaktsiinide nanopartliklites, mis ladestuvad näiteks põrna või munasarjadesse – viimane on põhjustanud võib-olla kõige suuremat vastukaja, kuna kogu maailmas on naised teatanud vaktsineerimise järgsetest menstruatsioonitsükli häiretest.

“Immuunvastus peab olema tasakaalus. Võib tekkida antikehi, mis suurendavad, võimendavad infektsiooni kulgu. Kui me teeme pidevalt boostervaktsineerimisi ja teeme seda ühte tüüpi vaktsiiniga, siis meil tekib suur hulk immuunrakke, mis ei võimalda head immuunvastust tekkida uutele tüvedele, mille vastu tuleks kaitsta. See võib olla otseselt seotud haiguse ägenemisega,” ütles teadlane.

Tema sõnul tuleb kindlasti kaaluda riski ja kasu suhet, millistes riskirühmades ja kas tasuks vaktsineerida. “Alla 50-aastased enam ei peaks vaktsineerima,” leidis Boudinot ja lisas, et ravimiohutus on tõsine teema ja selles ei tohiks teha mingeid järele andmisi. “Kui tekivad teise süstiga komplikatsioonid, siis kolmandat süsti ei peaks enam tegema,” ütles ta lõpetuseks.

***

Neuroloog Toomas Toomsoo rõhutas konverentsi tarvis salvestatud videointervjuus, et vaktsiinide kõrvaltoimed ja nn pika covidi sümptomid on väga sarnased. Tema arvates võivad koroonavaktsiini kahjustused tekkida koroona antikehadega seotud ristreaktsioonide tõttu (mida kinnitasid ka Lutsar ja Boudinot). Koroonavaktsiinide puhul kõrvaltoimete profiil on sagedasem kui teiste vaktsiinide puhul, arvas ta, lisades, et need on siiski harvad.

“Kui leida autonoomse närvisüsteemi kahjustus üles, on võimalik suuresti neid inimesi aidata,” leidis ta ja lisas, et põhiülesanne on vererõhu ja pulsisageduse normi saamine. “Ma ei ole kohanud inimesi, kes on saanud päris terveks, aga on läinud paremaks,” tõdes Toomsoo.

“Väsimus, kardiaalsed, vererõhuga seotud probleemid, närvivalud, lihastõmblused, tasakaaluhäired. Pikali ei ole midagi viga, püsti olla ei saa – see ei saa olla väljamõeldud sümptom. Esiplaanil on ebamäärased surinad, mitte valud, mis neid inimesi väga häirivad. Mingit tüüpi pearinglus, tasakaal on halb, võtab tuikuma. Halb on olla,” loetles Toomsoo, pannes arstidele mitmel korral vestluse jooksul südamele: “Kuula, mis patsient sulle räägib! /—/ Inimesele on VÄGA tähtis see, et teda kuulatakse. Sealt hakkab kooruma ka see diagnoos.”

“On olemas kolme liiki arste: ühed on alati need, kes õpivad ja ka omandavad uut; teised on stabiilsed ja teevad kõike selle järgi, mida ütlevad ravijuhendid – kui ravijuhendid ei ütle midagi, siis nad ka nii ei tee; ja kolmandad on sellised, kes ei kuula ja ei usu. Ja siis on nagu loterii-allegrii – millise arsti juurde sa satud,” nentis mees (peale seda avaldust täitis konverentsisaali naerupahvak – toim.)

“Kui sa oled jalust nõrk, kätest nõrk, valud, mida kunagi enne ei olnud ja see tekkis pärast vaktsiini, siis väga raske on mõelda, et see on kokkusattumus. Mina küll ei oleks nii julge mees ja ütleks, et see on kokkusattumus. Olen enam kui kindel, et seal on seos olemas,” ütles Toomsoo ja julgustas inimesi oma sisetunnet kuulama: “Kui su enda tunne ütleb, et sa olid enne terve ja nüüd oled haige ja sa näed et siin on seos olnud, siis seda tuleb väga selgelt nimetada ka arstile. Pean jääma enesele kindlaks. Kui sa ei leia arstilt tuge, siis pead otsima selle arsti. Igal juhul leiad!”

Küsimusele, kas on tarvis luua eriarstide nõukogu, kes tegeleks vaktsiinikahjustuste küsimusega, vastas neuroloog, et see võib osutuda raskeks, kuna teadmistest, julgusest või tahtmisest jääb puudu: “See jääb praegu iga asjast huvitatud arsti oma mõtteringi. Diagnoosimine ei ole keeruline. Keeruline on otsustamine, kas see on koroonavaktsiiniga seotud või mitte. Kui mina ütlen, et on, siis ametnik ütleb, et ei ole ja et sellist asja ei eksisteeri.”

Õiguslikes ettekannetes rõhutati, et süsteemi jäikust peab leevendama ja kannatanuid rohkem usaldama

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff, kes on alates pandeemia algusest tegelenud erinevate õiguslike vaidlustega, valgustas dr Toomsoo osutatud probleemi teise nurga alt – kuna terviseprobleemide seostamist vaktsiiniga menetletakse seadustele tuginedes, siis tihti ei vasta arstide kirjutatud dokumendid või terviseprobleemide sõnastus nõuetele ja nii ei saagi suur osa juhtumitest vormi vigade tõttu sisulist tagasisidet või adekvaatset otsust.

Vaktsiinikahjustuste fond on Reilik-Bakhoffi sõnul vajalik, kuid see mehhanism peab olema toimiv – kui ei ole, siis ei ole kindlustuse eesmärk tegelikult täidetud. Ta tõi näite teisest kindlustusvaldkonnast: kui tormikahju puhul ei saa kindlustuselt 98% taotlejatest hüvitist, siis probleem ei ole mitte taotlejates vaid süsteemis! Reilik-Bakhoffi andmetel sai Soomes hüvitise 50% taotluse esitanutest, Eestis aga vaid alla 2%.

Ta tõi välja ka väga konkreetsed vead, mille tõttu see % ilmselt nii väike on.

Näiteks defineeritakse Haigekassa kodulehel kindlustusjuhtumiks juhtumit, kus mh “arst on tervisekahjustuse dokumenteerinud” ja “Ravimiameti hinnangul” on tegemist tõenäolise põhjusliku seosega vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel. Kumbagi nendest kriteeriumitest aga seadusest endast ei leia:

Ta ütles, et tervisehäire kriteerium ei saa olla “arsti poolt dokumenteeritud”. Kui keeldumise aluseks on valesti dokumenteerimine, siis millest me räägime? Dokumentideks/tõestusmaterjalideks peaks sobima kõik dokumendid ja tunnistused, mitte ainult patsiendi epikriis. Potentsiaalne vaktsiini tõttu kannatanu ei pea hakkama tõestama, et ta ei valeta, kõrgema usalduse printsiip peaks laienema ka vaktsiinikahjustustele.

Advokaat pööras tähelepanu, et suureks probleemiks on ka Haigekassa ametike suva andmete käitlemisel ja otsustamisprotsessis:

Reilik-Bakhoff tõi välja, et palju juhtumeid jääbki dokumenteerimise taha pidama. Eriti suur on see mure just meditsiinitöötajate puhul, sest tihti lasid nad analüüse ja ülevaatusi teha oma töökaaslastel, mida üldse ei dokumenteeritudki. Nii näiteks käib üks tema väga kohusetundlik meedikust klient tööl edasi karkudega, kuna tal ei ole võimalik mitte kuidagi oma vaktsiinikahjustust “arsti poolt dokumenteeritult” tõestada.

Samuti tõi ta välja probleemkoha, et on täpselt määratlemata, mida tähendab tõenäoline seos vaktsineerimisega, sest isegi kõige raskemate kõrvalmõjude tõenäosused on ju alati alla 50% – muidu ei lubataks ravimit turustada!

***

Üks esimese koroonalaine võtmefiguure, endine Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juht, praegune Õiguskantsleri koroonanõunik, molekulaarbioloog Martin Kadai keskendus oma ettekandes samuti Vaktsiinikindlustuse süsteemile, selle pidurdavatele asjaoludele ja lahendustele.

Ka tema arvates on üks kriitiline küsimus tõenäolise seose määramine. Kas see on Ravimiameti arvates tõenäoliselt seotud vaktsiiniga, kindlasti seotud või on põhjuslik seos ebatõenäoline? Sest eriti uute ravimite puhul ei saagi kõik kõrvaltoimed olla teada!

Põhjusliku seosega seoses on Kadai jaoks häiriv see, et lugedes eelnõu seletusest, et ei seletatud ära, mis on põhjuslik seos, mis on kindel põhjuslik seos jne. “Seda ei ole ka selgitatud eelnõu seletuskirjas, ega ka ravimiameti või haigekassa kodulehel. Ka rahvusvaheliselt ei ole sellele konsensuslikku seletust,” ütles ta ja juhtis tähelepanu, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhistes on üks tähelepanuväärne rõhuasetus: kui me hindame tervisekahju põhjuslikku seost vaktsineerimisega, siis me saame anda hinnangu tõenäosusele, aga me ei saa väita et nii kindlasti nii on või ei nii kindlasti ei ole.

“Me teaduses ei tea täna, kas vaktsineerimine üksikisiku tasandil vallandas, soodustas või muul viisil aitas kaasa mingi terviseseisundi kujunemisele. See on äärmiselt keeruline protsess, kus saab anda ainult hinnanguid,” täpsustas Kadai. “Teadus uueneb pidevalt,” ütles mees ja tõi AstraZeneca koroonavaktsiini ja trombide näide.

Nagu Reilik-Bakhoffki, ütles ka Kadai, et mujal vaktsiinikindlustusega riikides nii väikest rahuldatud taotluste protsenti ei leia. Seega Eestis vajab süsteemi toimivus ja tasuvus kindla peale vahehindamist.

Ta toonitas lõpetuseks uuesti, et vaktsineerimise ja tervisekahju vahel ei ole alati võimalik põhjuslikku seost luua või välistada, seega tuleks kaaluda hüvitamist paindlikumatel tingimustel, sest see loob süsteemi vastu ka suuremat usaldust: “Usaldus ja inimlikkus on enamat kui faktiline teadus! ”

Tavainimese seisukohast lähtuvates ettekannetes rõhutati: räägime asjast avalikult! 

MTÜ Ikkagi Inimesed juhatuse liige ja kahjukannatajate esindaja Riina Kütt, kellel on vaktsineerimise järgselt pärast pika kadalipu läbimist (“oktoobris veel ei kogenud meedikute poolt empaatiat ja mõistmist”) diagnoositud düsautonoomia, tundis, et ainus võimalus terveneda tekibki siis, kui ühiskond avalikult probleemi tunnistaks. Et teema saaks avalikult ja ausalt käsitletud ning inimesed saavad abi – seetõttu pani ta aluse ka mittetulundusühingule Ikkagi Inimesed.

Kütt ütles, et vaktsiinikahjustusega inimesed kogevad tihti nii ühiskonna kui ka meedikute poolt tõrjutust, uskmatust. Tihti vihjatakse patsiendile, et tema füsioloogiline häire võib olla hoopis psühhosomaatiline häire – näiteks, et äkki tekkisid pärast vaktsiini saamist alanud tervisehädad hoopis süstimishirmu tõttu?

Ja kui arstid ei soovi võimalikku vaktsiinikahjustust uurida, siis on vaja läbida väga pikk kadalipp. Keegi ei arvesta aga, et juba diagnoosimine ise võib sellise häire puhul olla invasiivne. Näiteks Riina ise pidi läbima sellise rägastiku:

Ta tõi välja ka selle, et mis on ravimi kõrvaltoime Ravimiseaduse kohaselt ja märkis, et millegi pärast ei tihata kasutada sama tõlgendust vaktsiinikahjustustega seoses.

“Kui arst ei suuda kõrvalmõju välistada, peaks ta märkima haigusloose selle koodi,” tõi Riina välja loodetavasti kõikidele arstidele teada oleva koodi, mille olemasolust enamustel patsientidel ilmselt aimugi pole:

Küti hinnangul vaktsiinikahjustuste tuvastamise ja ravimise suurimad murekohad:

Konverentsi lõppedes avaldas sündmuse peakorraldaja Riina Kütt südamest tänu kõigile osalejatele ja tänas ka lihtsalt “kõiki inimesi, kes on inimesed”.

***

Vähiarst ja Riigikogu liige Hele Everaus tõi oma ettekandes “Mitme tule vahel ehk kuidas aidata vaktsineerimisjärgsete kestvate terviseprobleemidega inimesi” välja ka teaduslikke ja meditsiinilisi asjaolusid, ent keskendus siiski enam inimlikele aspektidele.

“Inimene on häbimärgistatud, justkui oleks vaktsiinivastane, aga ei ole ju,” tundis ta kaasa vaktsiinide tõttu kannatajatele. (… Jättes tähelepanuta, et need samad “vaktsiinivastased” on enamasti lihtsalt inimesed, kes suhtusid ja suhtuvad õigustatult kriitiliselt tingimusliku müügiloaga massiliselt manustatud ravimitesse – toim.)

Everaus tõi näiteid erinevatest probleemidest seoses koroonavaktsiinide ja vaktsineerimisega ning rõhutas, et probleemid tekivad sellest, kui ei ole läbipaistvust. “Vaktsiinide ohutus on võtmeküsimus,” ütles rahvasaadik ja toonitas, et Usaldus on kõige olulisem vaktsineerimise aktsepteerimise eeldus.

“Ka avatud negatiivse informatsiooni mõistlik, analüüsitud esitamine on see, mis kasvatab usaldust. Vaikimine ja varjamine… kõik tuleb tegelikult varem või hiljem välja. /—/ Lahendus on lihtne – suhtume inimestesse kui inimestesse,” sõnas ta ja ütles, et arstid vastutavad selle eest, et inimesed saaksid abi.

Doktor teatas ka uudisest, et just samal päeval moodustati Riigikogus tema eestvedamisel vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühm, kuhu kuuluvad kõikide fraktsioonide esindajad. “Me kindlasti oleme teiega,” lubas Everaus.

***

Konverentsi moderaator, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Deisi Helemäe-Sarv ütles, et soovib aidata ühingul teemale valgust heita, kuna ka paljudel tema enda tuttavatel on vaktsineerimise järgselt seletamatud tervisemured. “Me ei tohi karta rääkida – ainult nii saab probleemi näha ja seda lahendada,” tõdes ta.

***

Kõiki ettekandeid saab vaadata SIIT.

Konverentsi käis kuulamas Mariann Joonas