Beavise ja Butt-headi looja kardab rahva idioodistumist

3. juuni 2013 kell 17:50



beavisHiljuti andis Infowarsile intervjuu legendaarsete animasarjade “Beavis ja Butt-head” ja “Mäekuningas” (“King of the Hill”) looja ning kultusfilmiks saanud “Idiokraatia” (“Idiocracy“) kirjutanud ja lavastanud Mike Judge.

 

Judge ütles Alex Jonesile, et tema vanemad kasvatasid ta küll liberaaliks, kuid ta ei tunne end mugavalt liberaaliks või demokraadiks nimetades, sest USA suurimad parteid meenutavad talle religiooni. Ta on huvitatud hoopis väiksemast valitsemisaparaadist, sest teda on tema projektide tegemisel karistatud nii “paremalt kui vasakult”.

Eduka filmitegijana häirivad teda Hollywoodi kuulsused, kes kasutavad oma kuulsust ära, et kuulutada mõnd poliitilist platformi, kuigi neil pole endal aimugi, millest nad räägivad.

Relvaseadustest rääkides ütles Judge, et kui alguses oli ta pigem karmistamise poolt, siis Michael Moore’i dokumentaalfilmil “Bowling for Columbine” oli tema jaoks loodetust vastupidine efekt. “Mul on relvad ja ma arvan, et kui vaadata asjale statistiliselt, teevad relvad elu turvalisemaks.” Ta tõi ka välja, et tulirelvadega seotud kuritegevus on langemas, kuigi paljud ameeriklased usuvad, et see on tõusnud.

“Sel ajal, kui mind süüdistati kogu nooruse hukkaminekus,” rääkis Judge, viidates Beavise ja Butt-headi aegadele, “langes kuritegevus pea igas kategoorias”. Samuti osutas mees graafikutele, mis näitavad suuremat kuritegude arvu paikades, kus on karmim relvakontroll. “Kuna ma olen teaduse-taustaga, vaatan ma neid andmeid ja kogu see asi näib naeruväärne. Ma oleksin seaduste karmistamise poolt, kui see oleks efektiivne, kuid ma ei ole näinud midagi, mis seda tõestaks.”

Judge mainis ka hiljutist skandaali, kui tuli välja, et USA maksuamet on sihilikult kontrollinud rohkem konservatiivseid gruppe ja põhiseadusi õpetavaid inimesi: “See hirmutab mind, ma arvan, et ma edaspidi väldin sõnade teepartei ja konstitutsioon kasutamist oma töödes… see on tegelikult ka jube ja paneb mind Alex Jonesi rohkem kuulama.”

Filmilooja selgitas ka, kuidas ta jõudis “Idiokraatiani”, mis põhineb visioonil tulevikuühiskonnast, kus elavad ainult lollid inimesed. “Ma mõtisklesin selle üle, kuidas evolutsioon töötab ja kuidas enam pole kiskjaid, kuid siis olin ma oma tütardega 2001. aastal Disneylandi atraktsiooni järjekorras ja minu selja taga hakkasid kaks naist, kellel olid lapsed kärudes, kisklema stiilis ma-annan-sulle-tappa… ma arvan, et see ei olnud see, mis Disneyl mõttes mõlkus.”

 

Kultusfilmiks tõusnud “Idiokraatia” sünd

Judge kirjeldab, kuidas ta hakkas mõtlema filmi “2001: Kosmoseodüsseia” peale ning kuidas selle asemel, et kõik oleks monoliitne, laitmatult puhas ja arenenud, oleks tulevikus asjad pigem nagu Jerry Springeri sõus ning kõikjal oleksid hiiglaslikud Wal-Marti (USA säästupoodide kett) kauplused. Judge vaatas, kuhu suunda kõik praegu liikumas on ja pikendas seda graafikut tulevikku. Film räägib küll aastast 2505, kuid Judge kardab, et paljud filmis kirjeldatud asjad võivad hakata juhtuma juba praegu.

“Idiokraatia” reklaamimine keerati untsu ja tootjatel polnud mingit huvi filmi populaarseks muuta, kuid paradoksaalsel kombel meelitas just see inimesi ligi ning aitas filmil saada n-ö põrandaaluseks menukiks.

Vaata täispikka ja rohkete lisamaterjalidega intervjuud, kus Mike Judge räägib endast, oma loomingust ja arvamustest lähemalt:

 

 

Allikas: Infowars

 

Toimetas Maarja Aljas