Marilyn Monroe varjatud elu Hollywoodi mõistusekontrolli haardes, II osa

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

14. juuni 2013 kell 18:19



mer 5 paar nädalat enne oma surma - luigelaulTeises osas heidetakse pilk Marilyn Monroe karjäärile ja tema salapärase surma asjaoludele, mis viitavad tüüpilisele mõistusekontrolli ohvri saatusele. Uuritakse ka MK Ultra allmaailma pärandit ja seda, kuidas Monroest sai “Monarhi“ programmeerimise sümbol Hollywoodis. Loo paremaks mõistmiseks soovitame lugeda ka esimest osa “Marilyn Monroe varjatud elu Hollywoodi mõistusekontrolli haardes”.

 

Esimene osa kirjeldas Marilyn Monroe rasket laspepõlve  ja tema karjääri algusaegu meelelahutustööstuses. Samal ajal kui Monroes nähti glamuurset seksisümbolit, varjutasid tema igapäevaelu totaalne kontroll ja väärkohtlemine ning habrast näitlejannat hoiti tegelikult vangistuses. Marilyni lootusetu olukord viis ta tasapisi vaimse murdumiseni ja kui ta ilmselgelt oli kaotanud kasuteguri nende silmis, kes teda kontrollisid, kaotas ta väga kummalistel asjaoludel ka oma elu.

Monroe legend ja pärand aga elavad edasi, olles praegu meelelahutusäris isegi tähtsamal kohal kui toona, kuid seda paraku valedel põhjustel. Ka tänapäeval on Hollywoodis palju mõistusekontrolli orje ning need, kes on kaadri taga, on teinud Monroest ülima beeta-programmeerimise sümboli. Hollywoodis on tänapäeval mitmeid Marilyn Monroesid, kõik projitseerimas sedasama sekspommi kujundit, olles samal ajal kaitsetud kontrollialused nagu Monroegi. Ning kõiki neid on seostatud Monroega ühel või teisel ajal oma karjääri jooksul. Kas see on juhus? Monroe kuvandit kasutatakse teatud tüüpi kuulsuste puhul liiga tihti, et see saaks olla lihtsalt kokkusattumus.

Alljärgnevalt tuleb juttu Monroe karjääri lõpuperioodist, tema surmast ning sellest, kuidas tema kuvandit tänapäeva meelelahutustööstuses kasutatakse.

Mer 3 blond Härrasmehed laul teemandid on tüdrukute parimad sõbrad

 

 

Presidendi modell

Oma karjääri tipul hakati Monroed seostama USA kõrgeima võimu kandja, Ameerika presidendi John F. Kennedyga. Osa ajaloolasi liigitab selle suhte lihtsalt armuafääride alla, kuid “Monarhi“ mõistusekontrolli uurijad väidavad, et ta oli tegelikult “presidendi modell“ – kõrgeima taseme beeta-programmeerimise ori, kes osutab “teeneid“ presidentidele. “Presidendi modellide“ olemasolu on üsna häiriv kontseptsioon, mis tõestab “Monarhi“ mõistusekontrolli võimu ja tähtsust.

Presidendi modelle kasutati/kasutatakse väidetavalt suurmeelelahutajate ja poliitikute poolt kui seksmänguasju; nad on mõistusekontrolli läbinud nukukesed, kes on nõus iga perversse rolliga, mida nende manipuleerija välja pakub. Väidetavalt oli Marilyn Monroe esimene “Monarhi“ seksori, kes saavutas kuulsuse“ staatuse. Neile, kes ei ole kursis väljendiga presidendi modell“, refereerin ma Donald Baini ja Long John Nebeli raamatut The Control of Candy Jones“. Long John Nebel, New Yorgi raadiokuulsus 1950-ndatest 1970-ndateni, avastas hüpnoosi käigus, et tema naine Candy Jones oli sellise mõistusekontrolli ohver, üks paljudest MK Ultra mõistusekontrolli orjadest, kes oli programmeeritud CIA psühhiaatrite“ poolt ja keda kasutasid ära kõrgetel kohtadel olevad korrumpeerunud tegelased, et ta alluks nende perverssetele seksuaalsetele kapriisidele; neid kasutati ka näiteks narkomuulade või sõnumitoojatena kahtlaste tehingute puhul. Viimastel aastatel on tulnud mitmeid taolisi juhtumeid päevavalgele, sellest on kirjutatud nii internetis kui ka näiteks sellistes raamatutes nagu Trance Formation in America“ (autorid Mark Phillipsi ja Kathy O’Brien), kus O’Brien räägib kõhedust tekitavaid lugusid MK Ultra ja “Monarhi“ orjadest.

(Adam Gorightly, “An Interpretation of Kubrick’s Eyes Wide Shut”)

Mõistusekontrolli uurijate kohaselt oli Marilyn esimene “kõrgetasemeline“ presidendi modell – see tähendas, et tema ärakasutajad pidid rakendama eriliselt ranget kontrolli ka selle üle, mida näitlejatar avalikult ütles või tegi.

Nad võtsid Marilynilt ära igasuguse võimaluse suhelda välismaailmaga, et kindlustada mõistusekontrolli toimimist. Nad kartsid, et esimese presidendi modelliga, keda lubatakse kõrgel kohal olevate inimeste lähedusse, võib minna midagi valesti.

(Fritz Springmeier, The Illuminati Formula to Create a Mind Control Slave)

leadmonroe3 1

 

“Monarhi“ mõistusekontrolli nn eliitorjade staatust saab tuvastada kalliskivide järgi. Presidendi modelle saab tuvastada teemantide järgi.

Tunnustuse märgiks kannavad “Monarhi“ orjad teemante, mis näitavad, et nad on presidendi modellid. (…) Smaragd tähendab narkootikume, rubiinid prostitutsiooni, teemandid aga presidendi modelli ametit.

(samas)

Näiteks kleit, mida Monroe kandis, lauldes presidendile “Happy birthday, Mr. President“, oli tehtud enam kui 2500 teemandist. Kas see oli viis tuvastamaks teda presidendi modellina? Üks on kindel: naeratuste ja teemantide taga olid Marilyni jaoks asjad sel perioodil üsna täbarad. Tegelikult oli see esinemine üks tema viimastest avalikest ülesastumistest. Vähem kui kolm kuud hiljem leiti ta surnuna.

Mer 2 Happy Bir 19 mai 1962 liibuvas teemandikleidis

Teemantkleidis Monroe laulmas John F. Kennedyle oma maailmakuulsal sulnil häälel laulu “Happy birthday, Mr. President“. Vaid kolme kuu pärast leitakse ta salapärastel asjaoludel oma majast surnuna.

 

Aeglane murdumine

Marilyni elu viimaseid kuid iseloomustavad ebakindel käitumine, kummalised anekdoodid ja mitmed intiimsuhted kõrgema võimu esindajatega. Samal ajal, kui oli märgata tema kasvavat vaimset ebastabiilsust, oli tal suhteid mitme mehega (John F. Kennedy, tema vend Bobby Kennedy, Marlon Brando jt) ja tema biograafiale toetudes (Tony Jerrise “Marilyn Monroe: My Little Secret“) ka mõne naisega.

Beeta-programmeerimise orjana kasutasid meelelahutustööstuse inimesed teda ka ära ka seksuaalselt. June DiMaggio raamatus “Marilyn, Joe and me“ kirjeldab autor, kuidas teda sunniti teenindama vanu mehi ning kuidas ta pidi täielikult reaalsusest eemalduma (see on tähtis aspekt mõistusekontrolli programmeerimisel), et suuta täita kõiki “kliendi“ soove.

Marilyn ei saanud endale lubada emotsioone, kui ta pidi magama vanade, eemaletõukavate meestega, et selles äris ellu jääda. Ta pidi end kaitsma, lülitades emotsioonid välja just nagu mängides mingit rolli. Kui need kõrgetel kohtadel, hästimakstud mogulid omasid tema keha ja hinge, ei saanud ta elada omaenda elu. Ta rääkis mulle, et oli aegu, mil ta tuli õhtul koju, olles olnud terve päeva võtteplatsil ning siis helistas mõni vana kiibitsev võimumees ning Marilynil tuli kananahk ihule. Pärast mõnda kohutavat stuudioseksi õhtut tuli ta meile ja viibis duši all tunni või rohkem. Ta tahtis maha pesta kogu kohutava kogemuse, mis tal oli tulnud läbi elada.“

(June DiMaggio “Marilyn, Joe and Me“)

Oma viimastel elukuudel oli Marilyniga väidetavalt väga raske koos töötada ja tema käitumine pani kõrvalseisjad muretsema. “The Misfitsi“ võtete ajal (tema viimane lõpuleviidud film) jäi Monroe “tõsiselt haigeks“, mida kunagi ei avalikustatud, kuid mida ravis… psühhiaater ehk teisisõnu mõistusekontroll.

Monroe oli tihti haige ning ei saanud võtetel osaleda. Olles eemal dr Greensonist, otsis ta unustust unerohtude ja alkoholi abil. Võtteplatsil viibinud Susan Strasberg kirjeldas hiljem Monroed kui mingil moel surmavalt kahjustatud“ olendit ning augustis läks Monroe taas Los Angelesse, kus ta suleti haiglaseinte vahele kümneks päevaks. Ajalehed kirjutasid, et ta oli olnud surmasuus kuid tema haiguse olemust ei avalikustatud. Louella Parsons kirjutas oma kolumnis, et Monroe oli väga haige tüdruk, palju haigem, kui alguses võis arvata“ ning mainis, et teda ravivad psühhiaatrid.“

(Wikipedia, Marilyn Monroe)

1962 alustas Marilyn filmi “Something’s Got to Give“ võtteid, kuid ta oli nii haige ja ebausaldatav, et lõpuks ta vallandati ning tagatipuks kaebas 20th Century Fox ta kohtusse, nõudes pool miljonit dollarit. Filmi produtsent Henry Weinstein rääkis, et Marilyni käitumine võtteperioodi ajal oli kohutav.

“Väga vähesed inimesed kogevad terrorit. Me kõik oleme kogenud ärevust, nukrust ja südamevalu, kuid see oli põhjapanev terror.“

(Anthony Summers “Goddess”)

Weinstein nägi, et Marilynil ei olnud tavalisi “pahasid päevi“ või hommikusi tujusid. Ta tajus “põhjapanevat terrorit“ – see on seisund, mida traumeeritud mõistusekontrolli ohvrid tihti kogevad.

 

Viimane fotosessioon

1962. aasta juuni lõpus oli Marilyn modelliks fotosessioonil fotograaf Bert Sterniga ajakirjale Vogue. Kuus nädalat hiljem leiti ta surnuna. Nendes sensuaalsetes, kuid nähtavalt vananevat Monroed näitavates fotodes on midagi häirivat: Monroe on purjus ning tema silmist on kadunud igasugune sära. Oli see taotluslik või mitte, aga see fotosessioon on sümboolne nii mitmelgi põhjusel.

Mer 4 emaõnnestunud kaadrid on ristiga maha tõmmatud

Ebaõnnestunud kaadrid on ristiga maha tõmmatud.

Mer 6 fotosessioon alkohiliuimas

Alkoholiuimas fotosessioon.

 

See fotosessioon on tehtud kõige raskemal ajal tema elus – pärast lapse “kaotust“, lahutust, kohustuslikku käiku psühhiaatriahaiglasse ja mitmeid kuritarvitamisi. Seda sessiooni mäletatakse ka kui kõige paljastavamat ja intiimsemat. Mida raskemaks Marilyni elu läks, seda seksuaalsemaks ta muutus – beeta-programmeerimise orjad on lähtestatud seda tegema. Nagu suurem osa mõistusekontrolli orje ei elanud temagi üle 40.

 

Monroe surm

Marilyn Monroe psühhiaater Ralph Greenson leidis näitlejatari surnuna tema toast 5. augustil 1962. Monroe surma põhjuseks toodi ametlikult “arvatav suitsiid tugevate rahustite üledoosi tagajärjel“, aga see on siiani üks kõige rohkem kõneainet tekitanud vandenõuteooria läbi aegade. Siiani on palju fakte, mis viitavad mõrvale, kuid tõde tema surma kohta pole kunagi ametlikult tunnistatud. Pärast Marilyni surma on mitmed kuulsused elust lahkunud samasugustel asjaoludel. Need, kes on kursis meelelahutustööstuse köögipoolega, tunnevad okultse eliidi käitumismustrit.

Marilyni juhtumi puhul on tõendid üsna üllatavad. Õieti on nii palju tõendusmaterjali hävitatud, et tema surma asjaolude kinnimätsimist mitte uskuda on väga raske. Jack Clemmons, esimene Los Angelese politseinik, kes sündmuskohta uuris, on öelnud, et tema arvates oli tegu mõrvaga. Ka paljud teised uurijad on samal seisukohal, aga ühtegi mõrvasüüdistust ei esitatud ei siis ega ka hiljem.

Marilyni surma ajal oli tema majas kolm inimest – majahoidja Eunice Murray, tema psühhiaater Ralph Greenson ja tema ihuarst Hyman Engelberg. Marilyni surma uurimine paljastas, et Greenson helistas politseisse rohkem kui tund pärast seda, kui Engelberg oli naise surnuks kulutanud. Selle kolmiku käitumist toimumiskohas kirjeldati sõnaga “ebakindel“. Tolle saatusliku õhtu osaline ajaline järjestus on järgmine.

19.0019.15. Joe DiMaggio Jr, pesapallimängija Joe DiMaggio poeg (Marilyni kasupoeg) helistab talle oma katkenud kihluse pärast ühe San Diego tüdrukuga. DiMaggio ütles hiljem küsitlusel, et Monroe kostis rõõmsameelse ja optimistlikuna. Olles tööpostil Californias, sai DiMaggio kõne aja välja selgitada, kuna vaatas samal ajal Baltimore’is Baltimore Oriolesi ja LA Angelsi vahelist mängu. Mängu protokolli järgi toimus seitsmes ründevoor Baltimore’i aja järgi 22 ja 22.15 vahel, see tähendab Californias 1919.15.

19.3019.45. Peter Lawford (president Kennedy väimees) helistab Monroe’le, et kutsuda teda õhtusöögile. Monroe oli selle kutse eelmisel õhtul tagasi lükanud. Lawfordi sõnul oli Monroe kõne ebaselge ja muutus järjest arusaamatumaks. Pärast seda, kui Monroe jättis hüvasti, lõppes kõne järsult. Lawford üritas talle tagasi helistada, kuid telefon oli kinni. Telefoniregister näitab, et see oli viimane kõne, mille Monroe telefoniliin sel õhtul vastu võttis.

20.00. Lawford helistab teisele telefonile, Eunice Murrayle, kes veedab õhtut Monroe külalistemajas. Ta palub, et majahoidja läheks ja vaataks, kas Monroega on kõik korras. Pärast mõnda hetke tuleb Murray tagasi ning teatab, et kõik on korras. Selles kaheldes üritab Lawford terve ülejäänud õhtu Monroed telefonitsi kätte saada. Lawford helistab oma sõbrale, advokaat Milton A. “Mickey“ Rudinile, kuid tal soovitatakse Monroe majast eemale hoida, et vältida avalikkuse tähelepanu.

22.00. Majahoidja Eunice Murray jalutab Monroe magamistoast mööda ning tunnistab hiljem, et nägi ukse alt tuld põlemas, kuid otsustas Monroed mitte segada.

03.00. Murray helistab Monroe isikliku psühhiaatri dr Greensoni telefonile. Ta ei suuda Monroed äratada. Ta on kindel, et midagi on väga valesti, olles piilunud sisse tema magamistoa aknast.

03.40. Saabub dr Greenson ja üritab sisse murda magamistoa uksest, kuid see ei õnnestu. Ta vaatab sisse aknast ning näeb Monroed lebamas voodil ning hoidmas käes telefonitoru, ta tundub olevat surnud. Greenson purustab aknaklaasi, avab ukse ning kontrollib Monroe pulssi. Siis helistab ta Hyman Engelbergile. On spekuleeritud, et sel hetkel kutsuti kiirabi Monroe majja, kuid saadeti hiljem tagasi.

04.30. Helistatakse politseisse, politsei saabub peatselt. Kaks arsti ja Murray kuulatakse üle ning surma aeg määratakse umbes kella 00.30-ks. Politsei paneb tähele, et tuba on väga korras ning voodis tunduvad olevat puhtad linad. Nad väidavad, et Murray pesi just siis linu, kui nad saabusid. Politsei paneb veel tähele, et öökapil on mitmeid tabletikarpe, kuid kusagil ei ole näha klaasi veega, millega neid alla neelata ning ka vesi on kinni keeratud. Monroe oli tuntud tabletineelaja isegi siis, kui ta alkoholi tarvitas. Hiljem leitakse voodi kõrvalt põrandalt klaas, kuid politsei väidab, et alguses seda seal ei olnud.

05.40. Saabub matusebüroo ametnik Guy Hockett, kes paneb tähele, et koolnukangestus paigutab surma aja 21.00 ja 23.30 vahele. Hiljem muudetakse seda aega tunnistajate ütluste kohaselt.

06.00. Murray muudab oma ütlusi ning väidab nüüd, et läks tagasi voodisse keskööl ning helistas vaid dr Greensonile, kui ta kell 03:00 ärkas ning märkas, et Monroe toas veel tuli põles. Mõlemad arstid muudavad samuti oma ütlusi ning väidavad nüüd, et Monroe suri kella 03:50 paiku. Politsei märgib, et Murray tundub põiklev ja väga ebamäärane ning lõpuks muudab ta oma lugu veel mõned korrad. Olenemata sellest, et ta on võtmetunnistaja, reisib Murray Euroopasse ning teda ei küsitleta enam kunagi.

(Wikipedia, Death of Marilyn Monroe)

Mer 7 tabletipurgid Mer voodi kõrval

 

Monroe lahkamise asjaolud on samuti väga kahtlustäratavad. Kõige tähtsamate raportite järeldus ütleb, et tablettide neelamine ei olnud surma põhjuseks. Enamgi veel – tundub olevat selge püüd varjata kõiki tõendeid, mis võiksid surma tõese põhjuseni viia.

“Patoloog Thomas Noguchi ei leidnud mingit jälge kapslitest, pulbrist või mis tahes muust tüüpilisest jäljest Nembutali neelamisest Monroe maos ja siseelundites. See viitab asjaolule, et ravimid, mis ta tapsid, ei olnud manustatud suukaudselt. Kui Monroe oleks võtnud neid mingi aja jooksul (mida võiks käsitleda jääkide puudumisena), oleks ta surnud enne, kui oleks jõudnud süüa selle koguse, mis leiti tema verest. Monroe leiti lamamas näoli. Tema surnukeha oli sinakas, mis viitab asjaolule, et surm oli saabunud kiirelt. Noguchi küsis toksikoloogilt vere, maksa, neerude, mao, uriini ja soolestiku analüüside tulemust, mis oleks näidanud täpselt, kuidas ravimid Monroe organismi sattusid. Kuid miskipärast arvas toksikoloog peale vere uurimist, et muid organeid ei ole tarvis uurida ning need proovid hävitati ilma analüüse tegemata. Noguchi küsis hiljem proove, kuid meditsiinilised pildid, slaidid neist organitest, mida uuriti, ning läbivaatus, mis näitas verevalumeid Monroe kehal, olid kadunud. See asjaolu muutis võimatuks edasise uurimise.

Toksikoloogia aruanne näitas kõrget Nembutali taset (3866 tabletti) ja kloraalhüdraati (1423 tabletti) Monroe veres. Selline kogus on piisav, et tappa rohkem kui kümme inimest. Monroe surnukeha läbivaatus välistas ravimite manustamise veeni kaudu. Koroner Theodore Curphey nägi pealt kogu lahkamist. Välja arvatud see surmapõhjus, mis on kirjas surmatunnistusel, ei avalikustatud tulemusi mitte kunagi ning mingeid salvestusi leidudest ei tehtud.“

(samas)

1985 uuris Monroe surma asjaolusid Briti ajakirjanik Anthony Summers. Tal õnnestus teha intervjuu majahoidja Eunice Murrayga BBC jaoks. Murray tunnistas kogemata üles mõned huvitavad faktid.

“BBC saate jaoks kordas Eunice Murray sama lugu, mida oli rääkinud Robert Slatzerile 1973 ning politseile 1962. Ühel hetkel ta märkas, et kaamerameeskond hakkab asju kokku pakkima ning ütles: Miks ma pean oma vanuse juures ikka veel seda asja varjama?“, teadmata, et mikrofon veel töötas. Murray tunnistas, et Monroe tundis Kennedeyd. Ta ütles, et tol ööl, kui näitlejanna suri, ei olnud ta veel surnud, kui arst saabus. Murray suri 1994 ning viis ülejäänud üksikasjad endaga hauda kaasa.“

(samas)

Vaatamata kõikidele neile faktidele ei ole siiani Monroe surmaga seotud asjaoludes mingit selgust. Nagu mitmete teistegi kuulsuste surma puhul lasub ka siin teadmatuse vari ning on palju vastuseta küsimusi. Teisisõnu, see surm mahub tüüpilise okultse eliidi mõrva raamidesse, kus tegelased on nii mõjukad, et saavad hoida õigusorganeid tõde paljastamast.

Mõned uurijad on üritanud leida seda isikut, kes mõrva “tellis“. Mõned näitavad Kennedyte, CIA, tema psühholoogide jt võimukate isikute poole. Võib-olla aga on targem astuda üks samm tagasi ja vaadata suuremat pilti – suurem osa inimesi, kes Monroed ümbritsesid, olid osa samast süsteemist. See ei olnud üks inimene, kes otsustas ta tappa, ta oli mõistusekontrolli ori, kes “visati rongilt maha“. Nagu ka paljud teised tema järel, oli ta kuulsus, keda ekspluateeriti siis, kui ta oli kasulik, ning elimineeriti siis, kui programmeerimine ta lõplikult murdis.

Sügavam tähendus siin on selles, et kõik “Monarhi“ orjad on asendatavad, kui nad peaksid üle piiri minema. Ning mitmeid neist ohvritest on minema visatud“ just sel moel – peale teatud vanust, kui nad pole enam ihaldusväärsed prostituutide/orjadena või kui nad mingil moel programmeerimisest vabaks murravad ja kujutavad endast “riski“.

(Op. Cit. Gorightly)

Liigub üks kuulujutt: praeguse USA presidendi Barack Obamaga seostatakse poplauljannat Beyonce’d. Võimalik, et ka tema on kaasaegne presidendi modell“.

 

Beeta-programmeerimise sümbol tänapäeva meelelahutusmaailmas

Tänapäeval järgivad paljud staarihakatised seksisümbol Marilyni eeskuju. Võib arvata, et ka neid kasutatakse ära nende okkalisel teel kuulsuse ja õnne poole. Mõistusekontroll, kuritarvitamine ja ärakasutamine on hind glamuurse välise hiilguse eest, millele paraku võib järgneda vaimne kokkuvarisemine ja varane surm. Marilyn Monroe ikoonistaatus leiab ikka ja jälle jäljendamispüüdu – võib leida palju kuulsuste videoid ja fotosessioone, millega kanaldatakse“ Marilyn Monroed, Mõnedel juhtudel ei ole sarnasus vaid väiline. Allpool mõned näited.

 

Britney Spears

Üks ilmekamaid näiteid mõistusekontrollist tänapäeva meelelahutusmaailmas on Britney Spears. Tema lapsepõlv möödus isa ja poisssõbra ning mõnede mõjuvõimsate isikute totaalse kontrolli all. Kogu meelelahutusmaailm ja meedia kaudu ka publik on kursis tema vaimsete krahhide ja uimastiprobleemidega ning “laksu all zombi“ on väljend, mis iseloomustab tema olekut ja käitumist üpris tabavalt.

Britney - Merilyni kinnisidee

 Seksisümbol Marilyn Monroe oli Britney Spearsi iidol ja kinnisidee.

 

Mer 7 meelelahutusmaailma kütkeis

Nagu kaks tilka vett – Britney Marilynina meelelahutusmaailma kütkeis.

 

Britney iidoliks on väidetavalt Marilyn Monroe. Vastavalt Wonderwallile  nõuab Britney alati, et kollektsioon Marilyn Monroe DVD-ga oleks alati olemas igas tema hotellitoas. Ta külastab regulaarselt Marilyni hauda ning soovib, et ta maetaks samale surnuaiale. Kas beeta-orjad on programmeeritud Marilyni imetlema?

 

Anna-Nicole Smith

Modell Anna-Nicole Smithi elu oli väga sarnane Monroega kuni traagilise lõpuni välja. Ta oli kuulus oma kurvika figuuri ja“blondi bimbo“ imagoga ning temagi elu ja saatus on tüüpiline beeta-programmeerimise orjale. Oma viimastel eluaastatel oli tal suhe oma advokaadi Howard K. Sterniga, kes käitus rohkem sutenööri kui abikaasana. Allolevas videos näeme Anna-Nicole’i kummaliselt käitumas – võimalik, et näeme siin sisselülitatud alteregot. Kurb stseen on filmitud Sterni poolt, kes tundub sellest kõigest lõbu tundvat.

 

Anna-Nicole elas samuti läbi mõned väga traumeerivad sündmused. 2006. aastal pärast tütre sündi tuli tema 20-aastane poeg teda haiglasse vaatama ning suri kahtlastel asjaoludel naise palatis. Tema surma põhjus jäi segaseks, kuid nagu tavaliselt pandi ametlikesse paberitesse kirja narkootikumid. Kas see oli okultse eliidi ohverdus, et traumeerida oma mõistusekontrolli ohvrit Anna-Nicole Smithi? Üks on kindel: see traagiline sündmus murdis ta lõplikult. (Märkus: Monroe kaotas kaks last ning väitis, et need “võeti tema käest“ tuvastamatute inimeste poolt.)

Vähem kui kolm nädalat hiljem abiellus Anna-Nicole Howard K. Sterniga mitteametlikul tseremoonial. Viis kuud hiljem leiti ta surnuna oma hotellitoast Floridas. Ta suri 39-aastasena “narkootikumide kokteili“ tagajärjel. Smithi sarnasus Monroega polnud pelgalt väline, ta oleks nagu olnud programmeeritud taaselama Monroe elu.

anna_nicole_smith_marilyn_monroe-V

Anna Nicole Marilyn Monroena.

 

AN Smith taasloob härrasmeeste kuvandi

Härrasmeeste ja blondide teema variatsioon Playboy modelli moodi.

 

Teised beeta-programmeeritud kuulsused Monroed jäljendamas

Siin on veel mõned isikud, keda seostatakse Marilyn Monroega.

Kate perry vabamüürlaste sümbolite taustal marina

Lauljatar Katy Perry

Courtney Stodden has all of the bearings of a Beta slave She married her handler when she was 16 and he was 51.

Lapspruut Courtney Stodden

 

megan-fox-marilyn-monroe

Näitlejanna ja modell Megan Fox lasi käe peale teha Marilyni tötoveeringu, kui ta oli veel Monroe lummuses …

Fox eemaldas tötoka kui neg kuvandi

… hiljem lasi Fox õnnetu saatusega Monroe tätoveeringu eemaldada, sest tajus selles halba energiat ja mõistis Monroe-kuvandi negatiivset poolt.

 

 In her video “National Anthem”, Lana del Rey recreated the Monroe’s “Happy Birthday Mr. President”

 Poplaulja Lana Del Rey esitamas president Kennedy sünnipäevalaulu.

 

Lana Del Rey standing in front of an image of Marilyn Monroe

 Lana del Rey

 

lindsay-lohan-marilyn-monroe-playboy-shoot

Hollywoodi tuntud paha tüdruk Lindsay Lohan Marilyni imiteerimas.

 

Lindsay Lohan

Lindsay-Marilyn

 

Nicki Minaj often imitates the Marilyn Monroe look

Trinidadi ja Tobago päritolu naisräppar Nicki Minaj Marilynina.

 

Paratamatult tekib küsimus, miks käivad paljud Hollywoodi kuulsused just Marilyn Monroe jälgedes – justkui korrates tema traagilist saatust? Kas see pole selge märk sellest, et välise hiilguse all on meelelahutusäris midagi kohutavalt valesti? Ent laskem Marilyn Monroel selle mõtte oma sõnadega kokku võtta: “Hollywood on koht, kus makstakse 50 000 dollarit sinu suudluse eest ja 50 senti sinu hinge eest.”

 

Allikas: Vigilant Citizen

Fotod: Vigilant Citizen

 

Toimetas Meeli Seermaa