Foto: Evgenyatamanenko | Dreamstime.com

Ühe katuse all asuva perekonna mõiste on muutunud vastavalt tööstuse ja tehnoloogia arengule ning sellele, kui ausalt inimesed iseendale otsa vaatavad. Veel eelmise sajandi algul oli “traditsiooniliseks” peremudeliks kolme põlvkonna kooselu, linnastumisega sai valdavaks ema-isa-laps(ed) mudel ning muutustega, mille tõid endaga kaasa näiteks julgus lahutada mittetoimiv abielu, on suurenenud ka teiste peremudelite osakaal, alates üksikvanematest lõpetades kärgperega. Kuna perekonna mudel on ajas muutuv, võiks mõiste “traditsiooniline perekond” tähendada hoopis midagi muud.

Mul on üks sõbranna, kes sai oma kihlatuga (ka naine) lapse. Umbes aasta pärast lapse sündi nad läksid lahku. Tänaseks on mõlemal vanemal uus kaaslane ja 5-aastasel poisil neli ema, kes kõik teda armastavad. Kui sa nüüd muretsed, et kuidas poisist nelja naise hoole all küll mees kasvab, siis meessoost eeskujudeks on vanaisad ja onud. Aga kõige tähtsam on see, et laps on ümbritsetud armastuse ja hoolega.

Ma väga sooviksin, et mõiste “traditsiooniline perekond” just seda tähendakski – et perekonnas valitseb armastus ja kõik selle pere liikmed tunnevad, et nad on hoitud ja nende kodu on turvasadam. Et laps ei kogeks oma kodus ei füüsilist ega vaimset vägivalda.

Eestis on tuhandeid lapsi, kes ei ela sellises “traditsioonilises perekonnas”.

Oma sünniperes ei ela umbes 3000 last. 800 elavad lastekodudes – neist suur osa on mõne vaimse või füüsilise puudega ja kahjuks ei saa paljud neist mitte kunagi oma perekonda. Ligi 1500 last on eestkostel ning üle 150 elab hooldusperedes. Lapsendatud ehk päris oma kodu on saanud 600 last.

Lisaks hüljatud lastele on meil (kümneid) tuhandeid, kes kogevad kodus vägivalda. 2024. aastal edastas politsei- ja piirivalveamet sotsiaalkindlustusametile 3170 lähisuhtevägivalla teadet, neist lastega seotud juhtumeid oli 1539. “See tähendab seda, et aasta jooksul on vägivallatsejad tekitanud juurde vähemalt üle 1500 ühel või teisel moel, rohkem või vähem traumeeritud lapse. Võime vaid arvata, kui palju on neid juhtumeid, mida peetakse “perekonna siseasjaks,“ mis politsei või lastekaitsetöötajani ei jõuagi,” märgib sotsiaalkindlustusamet.

Vaimse vägivalla kohta on statistikat leida palju raskem, kuid arvestades seda, et statistikaamet andmetel kogevad 40 protsenti naistest ja kolmandik meestest elu jooksul suhtevägivalda, sh vaimset vägivalda, võiks arvata, et vaimset vägivalda on kogenud vähemalt 100 000 last (Eestis elab ca 270 000 last).

Kiusamist kogeb koolis kolmandik õpilastest. Kas me täiskasvanutena saame endale ausalt otsa vaadata ja öelda, et me ei ole oma käitumisega lastele eeskuju andnud? Öelnud laste kuuldes halvasti mis iganes viisil “teistsuguste” inimeste kohta?

Ehk siis – kui palju on meil lapsi, kes saavad osa õnnelikust perekonnast ja õnnelikust lapsepõlvest?

Nn. traditsioonilisest perekonnast ehk ema-isa-lapsed mudelist saab Eestis osa 66% lastest. Üksikvanema peredes kasvab 17% lastest ning kärgperedes 12%. Väike hulk lapsi (5%) elab muud tüüpi peredes, kus võib leida väga erinevaid leibkonnaliikmete kombinatsioone. Need kõik on perekonnad ja loodetavasti on aina suurem osa neist “traditsioonilised perekonnad” ehk nende liikmed on ümbritsetud hoole ja armastusega, nagu see perekond, keda kuvati isadepäeval saates “Hommik Anuga”.

Iga meediamängudega tuttav inimene mõelda, et kui kõik poliitilised jõud peavad vajalikuks oma valijate tähelepanu hoida ühel isadepäevast rääkival saatel, siis mis teemad seetõttu varjule jäävad?

Kas sinu perekonda ja lapsi mõjutab rohkem see, millist elu elavad oma perega kaks isa või see, et järgmise aasta riigieelarve on rekordiliselt ligi miljardiga miinuses ja eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra? Et Eesti riigi võlg on nii suur, et nii sinu kui sinu laste osa sellest on väidetavalt ca 27 000 eurot näkku ja järgmisel aastal on see summa veel suurem? Kui suur on see summa selleks ajaks, kui sinu lapsed on suured ja milliseid maksukoormuseid see tähendab? Ka teadsid, et absoluutses vaesuses elavate laste arv möödunud aastal pea kahekordistus? Ja ära unusta ka seda, et kui koroonapettuse massiivsete möödapanekute (sh vähemalt 7 miljoni euro päevas kulutamine koroonapiirangute peale) eest keegi vastutust ei võta, siis sinu ja su laste inimõiguste rikkumine kordub järgmistes kriisides.

Ja kõige olulisem teema: kas Sinu enda laps elab traditsioonilises ehk õnnelikus perekonnas?

Mariann Joonas

Telegram.ee peatoimetaja