Üks rumal küsimus: Mida sina teeksid, kui su laps oleks gei?

28. aprill 2014 kell 14:45



FamilyBackEelmisel nädalal andis Varro Vooglaid, jurist ja sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks eestvedajaid, välja teatmiku “Kuidas ära tunda homoliikumise valed ja need ümber lükata”, mis käsitleb homoseksuaalsust kui taunimisväärset ja perekonnamudelit ohustavat sättumust. Kuna aga nn õigeid ja valesid arvamusi seksuaalse orientatsiooni kohta on palju, siis ilmselt see buklet ühe või teise poole seisukohti eriti ei muuda.

 

Enamus inimesi on oma seksuaalsest orientatsioonist teadlikud juba (hilisest) lapsepõlvest saadik, olgu nad siis heterod või geid, ja seda olenemata vanemate religioossest taustast, traditsioonilisest või ebatraditsioonilisest peremudelist, sõprade seksuaalsetest vaadetest vms. Mis lapsed selle teadmisega peale hakkavad, see on muidugi juba omaette teema ja kindlasti on siinkohal oluline, millised hoiakud on pereliikmetel ja sõpradel.

Nii ongi seekordseks rumalaks küsimuseks: Mida sina teeksid, kui su laps oleks gei? Et erinevad maailmavaated saaksid esindatud, esitasime küsimuse lisaks Varro Vooglaiule ka arhitektile ja IRL-i europarlamendi kandidaadile Yoko Alenderile.

 

Varro Vooglaid:

Siin ei ole midagi keerulist. Inimestel on mitmesuguseid kiusatusi ja nõrkusi, millega nad peavad võitlema – näiteks liigsöömine, alkoholiga liialdamine, suitsetamine, hasartmängude mängimine, truudusetus oma abikaasale, kalduvus liiderlikkusele, narkootikumid, vägivaldsus, argus, ebaõiglus jne. Homoseksuaalne kalduvus on üks paljudest kiusatustest, millega tuleb inimestel toime tulla nagu mitmesuguste muude kiusatustega.

Ja selline oleks minu vastus ka oma lapsele: kuna ma armastan sind, siis soovin sulle siiralt kõige paremat; olen valmis sind igakülgselt aitama ja toetama, et suudaksid elada oma elu kooskõlas moraaliseadusega ja kasvada seeläbi inimesena suurema loomutäiuse ja ultimatiivselt hingelise õnnelikkuse suunas. Tõelist õnnelikkust ei ole võimalik saavutada, andudes pahele.

Kui me tõeliselt armastame kedagi, siis me ei ütle neile nende ebamoraalse käitumise korral lihtsalt sõbramehelikult, et jätka samas vaimus, pole midagi. Tõeline armastus tähendab, et inimest tuleb aidata ka oma nõrkuste/pahede ületamisel ja vooruses kasvamisel. Nagu me hästi teame, on paljud homosuhteid praktiseerinud inimesed sellest eluviisist väljunud ning ka homoseksuaalse kalduvuse ületanud või vähemasti selle kontrolli alla saanud.

Tänapäeva inimestel, kes peavad seksuaalsuhteid inimeseks olemise A-ks ja O-ks, on seda raske mõista, aga tegelikult on igati väärikas ja hüveline tee ka elu tsölibaadis — kindlasti on see mõõtmatult eelistatavam kui andumine sügavalt ebamoraalsele eluviisile, mida homosuhted endast kujutavad.

 

Yoko Alender:

Vastan sellele vormis meie, ehk siis mina ja minu laste isa. Kui laps oleks gei, siis me ei teeks midagi teistmoodi. Oluline on toetada lapsi nende tasakaalustatud ja terviklikus arengus täiskasvanud, vastutusvõimeliseks, ennast ja teisi mõistvaks inimeseks saamisel. Armastame oma lapsi sellisena, nagu nad on, püüame lapsevanematena teha kõik, et nendest saaks head ja õnnelikud inimesed.

 

Vaata ka videot: Millal sina otsustasid, et oled hetero?

 

 

Foto: sparrowmagazine.com

 

Toimetas Mariann Joonas