Margus Lepa: “Nii suureks paisunud valet ei ole võimalik enam tagasi võtta”

31. märts 2013 kell 9:52



margus lepa

Blogi “Vabamõtleja” autor Toomas Kask intervjueeris Nõmme Raadio juhti ja Eestimaalaste Radikaalse Erakonna eestvedajat Margus Lepat, Telegram avaldab usutluse lühendatud kujul.

 

Kuidas kommenteerid Eesti poliitmaastikku?

Vale on paisunud nii suureks, et seda ei ole võimalik enam tagasi võtta. See toimub. Sõnad ei tähenda enam seda, mida nad kunagi on tähendanud, sest kuidas on võimalik, et kui majandus on langussuuna peal, öeldakse, et majanduskasv on negatiivselt pöördumas positiivsele. Me oleme kogu aeg suure tõusu-eelses faasis. Ansip ütleb: „Kriisi pole olnudki, me oleme kriisist väljas!“ Ja siis läheb Euroopasse arutama, kuidas Eestit ja Euroopat üldse kriisist välja tuua. Seda ei ole ju võimalik selge peaga mõista!

Ja tänane uudis: palgad on nii-sugused, palgad naa-sugused. Kes saab 6000, kes saab 10 000, kes saab 20 000. Kui kellegi palk läheb viiekohaliseks, siis käsk selle maksmiseks on tulnud kusagilt mujalt. See ei saa siin ju sündida, sest kui me võrdleme Eesti riiki ja tema tippjuhte mingi esemega, siis see ese on sõel. Ja iga auk, kust vesi läbi jookseb, on üks tippjuht oma viiekohalise palganumbriga.

 
Eesti erakonnad – nende maailmavaade või selle puudumine?

Aga maailmavaadet ei saagi olla, sellepärast et erakonnad on orienteeritud juhtkonnale raha tootmiseks, mille käigus lüpstakse hierarhias all pool olevaid kihte. Need Keskerakonna maksud, mis siin olid, et palgast makstakse teatud kümnist. Minu meelest on see ainuõige, sellepärast et panna kõik erakonnad parasiteerima riigi eelarve külge… See on ju lausa absurd. Ja nagunii nad kuskilt varastavad.

Ja miks tahab erakond võimule saada? Kui meie nüüd oleme võimuerakond, me tahame endale rahandusministeeriumit, sest siis me kontrollime kogu riigi raha. Me tahame majandusministeeriumi, et ilma meie poliitilise otsuseta ei tehta ühtegi asja korda! Ja kui tehakse, siis kelle partei liige saab tellimuse endale? Või milline on taustaleping? Meil ei ole ausat mängu ja meil ei ole seda ausat mängu kunagi olnud.

Võtame Vabaduse puiestee. Kui kangelaslik Urmas Paet remontis Vabaduse puiesteed – sitta ta remontis! Tema oli linnaosa vanem, otsused tulid Tallinna linna alt ja Paet oli ainult majavalitseja: jookse poega, jõua poega, lõika linti!

Aga mõte on selles, et pinnase koorimine Vabaduse puiesteel maksis 15 miljonit, koos äravedamisega ja utiliseerimisega. Samal ajal ostis Pääsküla prügimägi sisse 15 miljoni eest pinnast, see tähendab, et kahes erinevas alljaotuses oli üks ja see sama summa, millest pool läks, tänu linnaosa vanema abile, valmiskuludeks. Seda lihtsurelik välja varastada ei saa. Villu Reiljani ütleb: „Sul oleks siin oma pargi rajamiseks raha vaja. Ma raputan natuke ettevõtjaid.“ Mida see tähendab? Reiljan raputab natuke ettevõtjaid, et need vabatahtlikult tuleksid ja tooksid raha. Mida tähendab see, kui Reiljan pani 15 miljonit selleks, et rajada suhteliselt loodukaitsealale hotell ja helikopteri maandumisväljak? Milleks seda vaja on? Millega Reiljan vahele jäi? Ta ei jaganud oma partneritele teistest parteidest pappi ja see on andestamatu. Nõnda saadigi ta väikse asjaga vahele võtta. That’s all!

/—/

Meil ei ole maailmavaadet, meil on parteiline persepugemine, et pääseks siit, tühjaks varastatud alalt, Brüsselisse ja kogu moos.

/—/

 
Liigume edasi Eestimaalaste Radikaalse Erakonna loomise juurde. Sa kutsusid inimesi üles selle loomiseks Nõmme Raadios?

Meil oli siis püstitatud eesmärk ja tee eesmärgile. Seda sai tutvustatud ja pakutud välja, et hakkame tegema. Siis tuli sihukesi kaustasid [toim.- Margus osutab laual ääreni täis kaustale] avaldustega ikka palju. Juba siis lõin käega, sellepärast et kõik need, kes kirjutasid avalduse – välja arvatud statistiliselt ebaoluline vähemus, võib-olla 15, 20 inimest – tahtsid midagi saada. “Minge tehke ära, siis ma tulen vilju noppima. Aga kui mina nüüd tulen, mis ametikoha te mulle annate ja palju te mulle maksma hakkate?“ Kõik! Endal on pilk tühi nagu avakosmos!

Siis sai lihtsalt õppematerjalid üles riputatud. Anna jumal, et niisugust erakonda kunagi ei registreerita. Oletame, et registreerime ära! Teeme viiekesi, paneme paika kes on kes, üks nendest on pealik ja siis hakkab üks keppide-kepp, et võtame pealiku maha, ma tahan ise“! “Ta kindlasti varastab raha!“ Ja läheb lahti see sama jama. Selle rahvaga ei ole võimalik midagi teha. Hiina vanasõna ütleb ka, et väljaõpetamata sõjaväega sõtta minek võrdub massitapuga.

Radikaalide erakond on eesmärk ja tee eesmärgile. Hundiraamatus, mõlemas Hundiraamatus, on punkt haaval välja toodud, pluss natuke taustakirjeldust ja teises on tegevuspõhimõtted, kuidas me oleksime pidanud hakkama riiki saneerima. Praegu printsiip kehtib, aga saneerimisprotsess ise peab olema natuke teistsugune.

/—/

 
Kui palju oli alguses huvilisi? Umbes.

Ma oletan nelja ja kuue tuhande vahel. Neid inimesi, kes saatsid avalduse kas internetis või postiga oli kimpude viisi. Ainult, et nad ei olnud tegijad. Nad kõik lootsid midagi saada.

/—/

 
Olen tähele pannud, et radikaalide koduleht on maas, radikaalide ajaleht enam ei käi…

Jah, me võtsime ta maha. Me tõstsime materjalid enam vähem kõik Rahvaraadio seltsi alla, Nõmme raadiole. Me sattusime niisugustesse tingimustesse, mida ei olnud tehniliselt võimalik lahendada ja siis öeldi: “Tähtaeg kukkus, võtsime maha ja kõik!“ Kuna ülejäänud materjalid olid olemas, siis ole sellega häda midagi.

 
Aga protsess on käimas endiselt?

Mis mõttes?

 
No selles mõttes, et ei ole hakanud veel tekkima lootusetuse tunnet?

On küll. Siin raadios rabeledes ausalt öeldes hakkab. Eks see usk ikka suhteliselt kaob ära. Aga nüüd muidugi Tartu Hoiulaenuühistu see on niisugune hea katse proovida, kas nendes tingimustes on veel võimalik ehitada mingit Noalaev, et sellest supist välja tulla.

Millist jama inimesed näevad? Nad on tänitajad, nad on anonüümsed. Inimesel ei ole kommentaariumis nime! Ka facebookis tuleb ka neid järjest juurde. Mingi Täitsa Poiss või Mats Olen või midagi asjad. Kui sul ei ole nime, siis sind ei ole olemas. Miks ma pean tahtma suhelda mingi anonüümse kuradi lolli häälega? Kas ma saan niisuguste inimeste peale loota? Ei saa. Ainult nii palju, et keegi neist võib-olla võib mulle kirve kuklasse lüüa.

/—/

 
Kuidas sa näeksid radikaalide tulevikku? Kas on loota, et erakond kunagi ära registreeritakse?

Ma loodan, et ei. Loodan, et sellest on kasu Eesti rahvale. Sest vaata… Me ei saa ju tuua sisse siia teist rahvast, et see hoiaks alles eesti keelt ja kultuuri. Mille kuradi pärast peavad inimesed, kes kodus räägivad Vene keeles, hoolitsema eesti keele ja kultuuri säilimise eest? Lollakad on või? See on ju oma emakeele, oma vanemate, solvamine!

/—/

 

 

Delfis kirjutati, et KAPO väitel ei ole Margus Lepa Eesti riigikorrale ohtlik. Kas on tekkinud ka mingeid muid probleeme?

Ei ole mitte mingit probleemi sellepärast, et ma võin olla ebameeldiv nomenklatuurile, aga tuginen oma tegevuses rangelt Eesti Vabariigi põhiseadusele. Ja kui mingi madalama aktiga keegi tuleb siia vehkima, et: “Näe Metsaseadus ütleb, et ei tohi!“ Põhiseadusega pähe! Kõik.

 
Ei saa üle ega ümber stereotüüpidest. Kas sa arvad, et see tuleneb lihtsalt inimeste võhiklikkusest või on siin tegemist meedia või võimuorganisatsioonide sihiliku sildistamisega?

Sihilik sildistamine kukub küllaltki tihedalt läbi, sellepärast et ainukene, kes niimoodi vägevasti on sildistada üritanud, on Jürgen Ligi, aga teda ei võeta tõsiselt. Kes kurat hoiab teda seal võimupositsioonil? See on nüüd jälle omaette asi. Siin on vastuolu selles, et vaata… Alati võiks ju küsida nii mõnegi tegelase käest, et aga kas ema ei õpetanud, et valetada ei ole ilus? See on nüüd üks asi.

Mida tähendab, kui ma ütlen sulle, et sa oled fašist või, et sa oled tibla? See ei tähenda mitte midagi. See on häälitsus, millega markeeritakse vaenlast. Küsimus on selles, et need häälitsused ei tähista mitte midagi selget. Kui keegi ütleb, et Lepa on paremäärmuslane… Ma isegi ei tea, mis see tähendab! Kui öeldakse nats, okei, ma saan aru, et sellega antakse mõista, et ta usub pühasse holokausti ja sellesse, et juudid on jumalast ja ma ei tea mida veel. Aga ütleja ju enamalt jaolt valetab ja siis ta peabki jalga laskma sellepärast, et ta saab aru, et ma ei usu seda, mida ta teeb. Ja selleks on mul täielik õigus. Kui teaduses nõutakse, et katse peab olema korratav, siis ma tahaksin eelmise katse kohta vähemalt täit selgust.

/—/

 
Kuidas sa kommenteeriksid Eesti praegust kaitsevõimekust või siis noorte suhtumist Eestisse?

Ma ei tea seda. Aga ma usun, et nad tahaksid minna sinna, kus nad pääsevad ampsama tükke Maslow’i püramiidi alumisest kihist. Jah, on kategooria, kes ei ole just kõige helgemad pead. Neil on kõikumatu usk, et kui nad lähevad kuhugi Afganistani või Süüriasse ja seal paugutavad ja tapavad… Need misjonärid, need on “ainult rahulikel eesmärkidel“ kohapeal, ainult “võtavad neid kuradi miinikesi üles“. Ja siis tuli lahtise tekstiga dokkfilm: “Näe, seal veel üks kaltsupea, põruta sellele ka!“

Palgasõdur on palgasõdur, mõrtsukas on mõrtsukas. Ja kui palgasõdur jääb ilma oma jalast ja munadest… Siis ei ole neile mõtet panna mingit riiklikku autasu, kuna ta on läinud palgasõduriks. Juriidiliselt pehme variandiga. Sama absurd, kui Kaitseliidu juhid on kutselised sõjaväelased. Kuidas saavad olla sõjaväelised vabatahtliku organisatsiooni juhid? Ja pärast seda kui sa oled allkirja andnud, siis sa ei ole enam vabatahtlik – sind võidakse saata sinna, kuhu need profid tahavad. Ehe sisseimbumine, sabotaaž.

/—/

 

Eesti tulevik: kuidas seda näed? On seda üldse?

Ja, muidugi on. Kell tiksub, tõenäoliselt suurest sõjast me jääme suhteliselt puutumata. Lihtsalt asukoha pärast. Samas võib juhtuda ka just vastupidine, aga see teine võimalus on väga õhkõrn. Jänkidel on vaja seda sama niinimetatud majanduskasvu nimel – see on õieti rahanduskasv või käivete suurenemine – selle nimel on neil vaja suurt sõda. Hiina kallale nad ei julgenud minna, sest Hiina naistearmee juba on Ühendriikide elanikkonnast vist viie või seitsme miljoni võrra suurem. Kui need tegelased hirmsa hooga tulevad, siis on asi lahendatud. Ühendriikidel on teine probleem veel: neil on maavärin tulemas ja see seis on üsna kole. Paanikat ei taheta, aga liikumised on müstilised.

Kolmas asi on veel: Ühendriikide siseministeerium on hirmsa koguse relvastust ja laskemoona hankinud. Ma ei tea kellega tahetakse sõdima hakata. Seal on igal juhul padruneid juba nii palju, et nendega võiks terve Ameerika või Euroopa lagedaks lüüa. Oli vist kuusteist miljardit padrunit või midagi. Sellega võiks Hiina peale minna, aga see on siseministeeriumi tellimus. Selle taga võivad olla muidugi ka korruptiivsed tehingud, et riigi rahaga ostetakse sõpradelt ja kanditakse lihtsalt eelarvest välja, aga võib ka mitte olla. Eesti on nii totra koha peal, et Eesti võib suhteliselt puutumata jääda kõigest.

 
Lõpetuseks sõnum Eesti noortele?

/—/

Noortel on see probleem, et neil ei ole eesmärke, aga see ei ole mitte noorte süü. Eesti riik ei ole seadnud sihte, pannud paika, mida me tahame kahekümne aasta pärast. Meil on mingi kuradi rahvaudukogud oma valimisseadustega, presidendi otsevalimisega, no kellel seda vaja on? Sihte on vaja!

Kaunikesti ajuvaba see värk on. Noored tahavad ellu jääda, nad tahavad saada endale korterit, nad võib-olla juba reflektoorselt loodavad, et kolmekümne aastaga maksavad oma võlad ära. Võib-olla, miljoni võtad, 2,1 maksad. See paneb elukvaliteedile omaette põntsu. Kergemaks muidugi ei tee see midagi. Ja ainukene võimalus on: nii absurdne kui see ka ei tundu, et noored peaksid hakkama tegelema ühistulise tegevusega. Lööma kampa ja mitte selleks, et olla kunstnik või kultuuritegelane, vaid selleks, et kasvõi mõni vana kalalaev üles vuntsida ja hakata sellega ennast elatama. Teha mingisugune sadam, sest ainukene asi mida saab investeerida nii, et see ei põhjusta maksusid, on oma toores tööjõud – seda veel ei maksustata. Aga absurd on ju see, et oletame, et ma tahan teha, ilusa pargi riigile. Kinkida ära, et igaüks võiks sinna minna. Ma palkan teid tööle ja kohe on mul riigimaksud kaelas selle eest, et ma tahan riigile teha tasuta pargi. On kaine mõistus või?

Muidugi oleks tore, kui mõned noored tuleksid ja hakkaksid siin raadios saateid tegemas käima, niipalju kui mõistus võtab.

 
On hakanud tekkima järjest rohkem noori, kes tunnevad, et miskit on mäda, aga ei oska süsteemis kuidagi orienteeruda. Mis sa neile soovitad, kust peaks alustama?

Suuna otsimist, et mida teha? Vaata see, et neil jeekmitel ei ole suunda, selle eest tuleks minuvanuseid karjas maha tappa! Vaata, kui see kuradi iseseisvus tuli, oli jõle kõva tegija see, kes pääses laevaga Soome ja ostis kohvimasina. Juba siis tundus mulle, et asi on natuke kahtlane. Kurat, peab see aparaat siis olemas olema? Kas see on kõige tähtsam?

Ja kui niisugune maailmavaade levib, siis… Peame arvestama seda ka, et kõik käib sinusoidselt – egoisti lapsed on altruistid ja vastupidi, sest ühed on harjunud kogu aeg saama ja teised on harjunud kogu aeg loobuma. Niimoodi neid kasvatatakse. Lisaks loob see veel külgsuunas huvitavaid suhteid.

Aga tuleb luua endale ise eesmärke: ehitada maja, istutada puu, teha midagi teistmoodi, sest ei saa niimoodi, et näe, mul naaber ostis kohvimasina, kurat, ma sõidan Soome, ostan endale ka! Siis ma olen nagu minu naaber. Aga hilja, tema oli niimoodi kaks nädalat tagasi! Sa oled ajast maas.

Noored peaksid sisse imbuma kõikvõimalikesse asutustesse, sest see on ainukene võimalus süsteemile ligipääsemiseks ja siis võimu võtma. Päris jõhkralt ja süsteemselt, kokkulepitud, mitte nii, et igaüks teeb oma karjääri eraldi, vaid ühel hetkel tehakse pisukene kokkusaamine ja öeldakse, et sel kuupäeval, kõikides ministeeriumites, avalikustame need jamad. Kõik korraga ja nõuame tulemust. Kadugu minema!

 

Loe täispikka intervjuud: Vabamõtleja

 

Toimetas Mariann Joonas