Foto: Vânia Dos Santos / Pixabay

“Eesti lapsed väärivad enamat kui tühje sõnu ja ametnike omavoli,” seisab MTÜ Eesti Laste Õiguste Eest* kutses meeleavaldusele, et öelda selgelt: aeg on lõpetada laste õiguste rikkumine ja ametnike vastutamatus! Laste arvamus ja huvid peavad lõpuks muutuma otsuste aluseks.

👉 Millal? 1. detsembril;
👉 Kus? Tallinnas, Vabaduse väljakul, kell 14:00-16:00;
👉 Miks? Sest laste õigused ja kaitse on meie kõigi vastutus.

 

Eestis kuulatakse laste arvamusi, aga nendega ei arvestata – otsuseid tehakse omavoliliselt, laste huve eirates. Ametnikud eksivad, kuid vastutust ei kanta, sest sõltumatu järelvalve ja läbipaistvus puuduvad. Kui süsteem toimib ilma kontrolli ja vastutuseta, ei ole kaitstud mitte keegi meist.

Samal ajal kasutatakse Eestis praktikaid, nagu vanema võõrandamine, mida ÜRO ja Istanbuli konventsioonid selgelt taunivad. Oleme kinni ajas ja süsteemis, mis pigem kahjustab kui kaitseb. See puudutab iga peret ja last – kui me täna ei tegutse, on homme hilja.

Tule ja anna oma panus, sest vaikides õiglust ei sünni. Üheskoos saame luua muutuseid ja kaitsta meie lapsi ja lapsevanemaid!

• Meeleavaldus „Laste õiguste eest ja ebaõigluse vastu“ toimub 1. detsembril Tallinnas Vabaduse väljakul kell 14.00-16.00.
• Sündmust juhib Marta Vaarik, kavas on sõnavõtud, muusikaline hingekosutus Väenaiste koorilt, lastele telk, kus saab suu magusaks ja joonistada pildi oma õigustest.
• Lisaks saavad arvamuse avaldamise telgis kõik kaasa rääkida laste õiguste teemal.
• Soovijatel on võimalik edasi liikuda Raekoja platsile jõuluturule ja 1. advendiküünla süütamisele.
• Seega võtke pered kokku ja veetkem üks tore päev KOOS!
• Kes aga mingil põhjusel kohale tulla ei saa, siis meiega on võimalik liituda ka virtuaalselt otseülekande teel (täpsem info ürituse päeval)!

***

*MTÜ Eesti Laste Õiguste Eest on grupp kõrge õiglustundega lapsevanemaid, kes Kristiina Heinmetsa loost ajendatuna on otsustanud – midagi peab meie laste kaitsmisel Eesti Vabariigis muutuma.

Koostamisel on rahvaalgatus, et esitada konkreetsed ettepanekud lastekaitsetöö ja -süsteemi muutmiseks.

1. detsembril korraldame meeleavalduse “Laste õiguste eest ja ebaõigluse vastu”, et näidata – laste häält peab kuulama ja me ei ole nõus, kuidas riik (ametnikud) täna meie laste ja peredega käituda saavad.

Siin on põhilised probleemid, mis oleme tuvastanud, suheldes kümnete lastekaitsesüsteemiga kokku puutunud lapsevanemate, advokaatide, sotsiaalvaldkonna (endiste) töötajatega, analüüsides erinevaid dokumente, lugedes seaduseid ja esitades teabenõudeid:

1. Piirkonniti lastekaitsetöö väga erinev kvaliteet

Meil on kahtlemata oma tööd südamega tegevaid lastekaitseametnikke, tõeliselt professionaalseid kohtunikke, südametunnistusega juriste. Kuid kahjuks, abi vajamise korral siseneb laps ühte suurde lototroni ja “võidetud” ametnikust/kohtunikust sõltub suurel määral tema tulevik.

Ühel juhul, “kui veab”, oskavad ametnikud/kohtunikud ära tunda lähisuhtevägivalda, kuulavad last, on empaatilised.

Teisel juhul võib laps sattuda institutsionaalse vägivalla ohvriks, sest tema elu üle otsustavad võõrad onud/tädid puhtalt oma sügavamate tõekspidamiste põhjal.

Sellistel puhkudel ei arvestata lapse soovide ega vajadustega ja sageli sunnitakse last elama/kohtuma isegi pedofiilse/vägivaldse vanemaga, sest “laps vajab mõlemat vanemat”!

Nendest lastest saavad suure tõenäosusega vaimselt murtud sotsiaalsüsteemi ohvrid. Õpiraskused, lõikumine, voodimärgamine, tikid ja suitsiidimõtted on vaid mõned probleemid, millega lapsed ja nende vanemad peavad aastaid, vahel elu lõpuni, vaeva nägema, olles sattunud ebapädeva sotsiaalametniku ohvriks.

Eelkõige on Eestis vajalik üldise mõtteviisi muutust – kas õige on “laps räägib siis, kui kana pissib” või “kuula last päriselt”?

Meil on selge põlvkondadevaheline väärtuskonflikt, mis tuleb elimineerida kohtusüsteemist, et seal ei tehtaks kellegi isiklike väärtuste põhiseid otsuseid, vaid SEADUSED oleks need, mille alusel kohut mõistetaks.

2. Tegelikkuses võetakse meil lastelt vanemaid ära uskumatult kergekäeliselt

On loogiline, et kui vanem on lapsele ohtlik, on õigus temalt vanemlikud õigused ära võtta. Kas teadsite, et täna piisab aga kohtule vanema ohtlikkuse tõendamiseks vaid lastekaitseametniku ütlustest – mitte mingisugust spetsialisti/eksperdi tunnistust pole vaja. Et tuleb ametnik *Luule* ja ütleb – sina vanemaks ei sobi! Võtame lapse ära! Ja ongi kõik.. Sa ei saa reaalselt mitte midagi teha, et oma õiguste eest seista.

Ei ole võimalik, et vanemlike õiguste ära võtmisel puudub kindel reeglistik, mille põhjal otsuseid tehakse. Ühegi ametniku ÜTLUSTE, veel vähem ARVAMUSE põhjal ei tohiks kohtunik teha lapse suhtes nii elumuutvaid otsuseid!

Tuleb luua selgesti arusaadav ja konkreetne plaan, kes ja kuidas saab hinnata inimese mittesobimist lapsevanemaks, teatud protseduurid ja nõuded peavad olema enne vanemlike õiguste äravõtmist täidetud.

3. Lastekaitse tööl puudub Eestis sõltumatu kontroll

Lastekaitseametnike tööd kontrollib otseselt kohalik omavalitsus, kus ametnik töötab. Ideaalses maailmas loomulikult: kõik ilus-tore, aga tegelikkuses, KUI motiveeritud ollakse oma töötajaid kontrollima ja nende eksimusi tunnistama?

Mis veelgi vahvam – lastekaitsetöö kaebuste lahendamise praktika on KOV-ides erinev ja mõnes lahendab kaebuse ametnik, kellega probleem on. Ehk siis – osad lastekaitseametnikud on meil pandud maapealse jumala staatusesse, neid kontrollivad vaid nemad ise..

Eesti Lastekaitse Liidu ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes (2023) on kirjas:

Praegune kohaliku omavalitsuse ülesannete kirjeldus Lastekaitseseaduses ei võimalda ühetaolist arusaamist ülesannete sisust, täitmise eesmärgist ja oodatavast tulemusest.

Seetõttu on ka riiklikul järelevalveasutusel (Sotsiaalkindlustusamet) keeruline KOV-ide tegevust kontrollida.

Need probleemid koos ressursipuudusega ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil praegu teha kohalike omavalitsuste lastekaitsealaste ülesannete üle tõhusat haldusjärelevalvet. See omakorda võimaldab püsida piirkondlikel erinevustel, mõjutades otseselt laste õigusi ja heaolu.

Ehk siis, meil öeldakse avalikult välja, et lastekaitsetööga on kehvad lood ja seetõttu EI SAAGI VÕIMALDADA tõhusat riiklikku järelevalvet.. Mis omakorda mõjutab otseselt laste õigusi ja heaolu!

Sellise fakti avalikult nentimine ei saa jätkuda – miks meil aastal 2024 Eesti Vabariigis ikka veel puudub lastekaitse tööl sõltumatu kontroll, aga eelkõige ühetaoline arusaamine lastekaitse töö ülesannete sisust, täitmise eesmärgist ja oodatavast tulemusest?

4. Laste solgutamine pikkades ja kurnavates kohtulahingutes

Aastas pöördub üle tuhande pere kohtusse, et lahendada lastega seotud vaidluseid. See tähendab, et üle tuhande lapse aastas satub pikkade ja kurnavate kohtulahingute ohvriks. Näiteks 2020. aastal lahendasid kohtud 1098 suhtlus- ja hooldusõigusega seotud vaidlust ning 2472 elatisega seotud vaidlust.

Hooldusõigusvaidlused võivad kohtus kesta 2-3 aastat, mõningatel juhtudel isegi kauem.

Isegi, kui vaid üks pool soovib, peab teinegi aastatepikkusesse kohtulahingusse astuma, mõlemad vanemad peavad kulutama tuhandeid eurosid advokaatidele, et seista oma õiguste eest.

Sageli sõltub hooldusõigusvaidluse tulemus advokaadile makstavast rahast ja kahjuks peame tõdema, et laste hooldusõigusvaidlustest on Eesti riigis tehtud äri. Kahjuks on meil täna reaalselt vanemaid, kes peavad mõtlema, kuidas lastele jõulukingid ostetud saaks, sest õigusabi võlg ulatub juba tuhandetesse eurodesse ja kulud aina kasvavad, kohtuistungid ei lõppe…

Meie kindel ettepanek on siinkohal perekonnakohtute loomine, mis mujal maailmas reaalne praktika. Lastega seotud vaidlused tuleb üldkohtusüsteemist välja võtta, perekonnakohtutes lahendataks lastega seotud vaidlused kiirelt ja efektiivselt. Laste tulevikku määravaid otsuseid peaksid saama teha vaid perekonnaõigusele spetsialiseerunud kohtunikud, kes on läbinud vajalikud koolitused nii lähisuhtevägivalla ära tundmisest kui ka lastega töötamise kohta.

Ei ole inimlikult mõeldav, et kohtunikud suudavad absoluutselt igas õigusvaldkonnas teha 100% pädevaid otsuseid, seetõttu ei ole ka tänane süsteem efektiivselt toimiv.

5. Kuula last, PÄRISELT!

Lapse õigused on inimõigused, mis kehtivad kõigile lastele hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest eripäradest.

Lapse õiguste konventsiooni kehtestamisega sooviti rõhutada seda, mida täiskasvanud kipuvad unustama — laps on inimene koos kõigi õigustega sarnaselt täiskasvanule.

Lapsel on õigus vabalt väljendada oma vaateid kõigis teda puudutavates küsimustes. Laps tuleb ära kuulata sõltumata tema vanusest ning lapse arvamust tuleb arvestada vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

Nii on kirjas õiguskantsleri poolt koostatud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni tutvustavas teavikus. Ehk, selgelt on öeldud, et lapse arvamust tuleb alati kuulata, küll aga ei pea sellega üldse mitte alati arvestama. Sest, kes otsustab selle üle, kas laps on piisavalt „küps“, et tema arvamusega arvestada?

Lapse arvamuse PEAB tema elukorralduse üle otsustamisel alati arvesse võtma, vastasel juhul, tegemata PÕHJENDAMATULT lapse tahte vastase otsuse, on see selge lapse õiguste rikkumine.

On tore, et vähemalt selleni on jõutud, et iga laps tuleb ära kuulata, kuid sellel puudub ju tähendus, kui kohtunik võib siiski teha lapse tahte vastase otsuse, suutmata seda isegi põhjendada.

Kui Sullegi tunduvad need probleemid ajuvabad, kui tunned, et süda valutab meie laste pärast, selle pärast, mis Eesti riigis toimub, siis tule 1. detsembril Vabaduse väljakule ja seisame KOOS selle eest, et midagi muutuks!

Allikad: Meeleavaldus Facebookis, MTÜ ELÕE FB

Toimetas Mariann Joonas