EVEA avalik pöördumine peaminister Kaja Kallase poole: “Rääkige ettevõtjatega!”

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. mai 2021 kell 12:17



“EVEA on väga mures riigis maad võtnud halva õigusloome kultuuri ning ettevõtjate ignoreerimise pärast. Leiame, et riigi poolt järjest jõulisemalt ning üha enam rakendatav „tugevama õigus” ei ole jätkusuutlik ning kahjustab ühtviisi nii tööandjate kui töötajate – see tähendab kogu ühiskonna huve. Just ettevõtjate ignoreerimine on põhjus, miks pöördume peaministri poole avalikult läbi meedia. Sarnase sisuga pöördumise saadame ka kõigile Riigikogu fraktsioonidele,” kirjutab oma pressiteates Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA), mis esindab otse või kollektiivliikmete kaudu üle 6000 väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ja on Eesti suurim sektori-ülene ettevõtjate esindusorganisatsioon.

 

Austatud peaminister Kaja Kallas!

Pöördume Teie poole väike- ja keskmiste ettevõtjate nimel. Teeme seda seekord avalikult ja meedia kaudu, sest meie senised pöördumised on jäänud ilma sisulise tagasisideta.

Kuna meie tõstetavad teemad puudutavad mitmeid ministeeriume ning ka nende tööd seaduseelnõude ettevalmistamisel, pöördume just Teie kui valitsusjuhi poole.

Enam kui aasta on Eesti ühiskond olnud võitlustandril COVID-19 viiruse levikust tekitatud tagajärgedega. Eelmisel kevadel eriolukorras ja tänases meditsiini-hädaolukorras seatud ettevõtluse piirangute ja sulgemiste tulemusena on suur osa Eesti ettevõtlusest saanud tugevasti kannatada – langenud on ettevõtete käive ja kadunud paljud töökohad. Eriti raskelt on pihta saanud turismi- ja teenindussektor ning viimastega otseselt või kaudselt seotud tegevusvaldkonnad. Ei saa aga märkimata jätta, et ka paljudes teistes valdkondades on ettevõtted kaotanud võimaluse tegutseda ning seeläbi on kadunud sissetulek.

Valdav osa ettevõtjaid on suhtunud ja suhtub ka täna olukorda kõrge vastutustundega ning on pidevalt otsinud parimaid lahendusi kontaktide vähendamiseks ning erinevaid võimalusi töökohtade ja äritegevuse säilitamiseks. Paraku oleme tänaseks jõudnud faasi, kus ettevõtete jaks on lõppemas ning tuleb teha kiired ja rasked otsused.

On üheselt selge, et ettevõtjate põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on piirangute seadmisega tugevasti kahjustatud. Rõhutame, et riik ei saa panna piirangutega seotud kulu ning kahju ettevõtjate õlgadele – ettevõtjate põhiõiguste riivega peab kaasas käima selle piirangu rakendamisega seotud kulude õiglane hüvitamine ettevõtjale riigivastutuse seaduse alusel.



EVEA peamised murekohad:

  1. Eestis puudub ministeeriumide- ja sektorite ülene „üle platsi“ koostööplatvorm riigi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonide vahel, mis oleks eriti vajalik COVID-kriisi mõjude tõhusaks leevendamiseks, aga ka edaspidiseks kaasavaks ja läbipaistvaks poliitika kujundamiseks. Oleme palunud Teid seda tekitada, kuid me ei ole sellele ettepanekule tagasisidet saanud. Olete loomas lobistide jaoks reegleid, mis on küll samuti vajalik, kuid see ei asenda reaalset kaasamist ja osalusdemokraatiat. Kordame siinkohal oma eelmainitud ettepanekut.
  2. Väikesed ja keskmised ettevõtjad, kelle osakaal tegutsevate ettevõtete hulgas on 99,9% ja erasektori tööhõives ligi 90%, ei ole Eestis seni kaasatud ametliku sotsiaalpartnerina ning tööturu osapoolena kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis on Euroopa Liidus erandlik olukord. Ebaõiglane olukord vajab kiiret muutmist ja see muutus on Teie kätes.
  3. Järjest enam ning eriti viimase aasta jooksul ei järgi valitsus (ministeeriumid) õigusloomeprotsessis „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ ja „Kaasamise head tava“. Huvigruppide, sealhulgas ettevõtlusorganisatsioonide kaasamise protsess on näiline, pealiskaudne ja kiirustav. Võimatu on anda seaduseelnõudele sisulisi kommentaare mõnepäevase etteteatamisega. Veel vähem nende üle arutleda. Aina massiivsemaks muutuv „kiireloomulisus“ ja „kobareelnõude“ koostamine on lubamatu. Kiireloomulised ja/või kobareelnõud peavad olema äärmiselt kaalutud ning selline õigusloome erandlik, mitte valdav praktika.
  4. Õigusaktide eelnõude väljatöötamisel jäetakse sageli arvestamata ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitude arvamused ja ettepanekud ning toimub vaid näiline kaasamine. Eriti puudulik on kaasamine olnud COVID-kriisiabimeetmete ja majanduse taastekava väljatöötamisel EL taastevahendite kasutamiseks. Selle tulemusena ei ole seni paljud kriisis raskelt kannatanud ettevõtlusvaldkonnad või ettevõtjate kategooriad kriisituge saanud või on olnud selle toe ulatus ebaproportsionaalselt väike. Ka 2021. a lisaeelarves ettenähtud Töötukassa ja EASi toetusmeetmed on disainitud ebaõiglaselt ning ei hõlma paljusid kriisis raskelt kannatanud ettevõtjaid.
  5. Õigusaktide (seadused, määrused, üldkorraldused) eelnõudele jätavad koostajad sageli tegemata mõjuanalüüsi või tehakse seda kiirustades ja pealiskaudselt, jättes ettevõtjate tegelikud kulud arvestamata. Sageli jäetakse ettevõtlussektori kulud täiesti tähelepanuta või koormatakse ettevõtjaid/tööandjaid täiendavate, prognoosimatute kuludega. Ereda näitena sellisest praktikast on Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu 347SE (ning ilma igasuguse mõjuhindamiseta tööandjatele pandud karantiini-haiguslehtede hüvitise maksmise kohustuse hilisem, küüniline ja jõhkralt hea õigusloome tava eirav ümbertõstmine teise eelnõusse) millega karantiinihüvitised võrdsustati haigushüvitistega ja asetati sellega koroonakriisi ohjamine suures osas tööandjate õlgadele. Ettevalmistamisel on veel rida eelnõusid, mis ebaproportsionaalselt koormavad ettevõtjaid või spetsiifiliselt väikeettevõtjaid või asetavad neid ebasoodsasse olukorda.

Olukord on ettevõtjate jaoks muutunud talumatuks ning selle peamiseks põhjuseks on kiires tempos taandarenev õigusloome kultuur ning üha suurenev õigusselgusetus. Sellises õigusruumis pole ettevõtjatel võimalik teha plaane ja vastu võtta otsuseid, st säilitada töökohti ja panustada riigi arengusse.

Endise Euroopa Parlamendi liikmena kindlasti teate ja hindate Euroopa Liidu poliitika üht läbivat joont – kaasamist, ning seetõttu usume, et peaministrina peate oluliseks rakendada seda euroopalikku tava ka Eestis.

Tuletame ka meelde, et õiglase õigusloome tagamiseks on vajalik viivitamata kehtestada Euroopa Komisjoni tungivalt soovitatud igakordne kohustuslik ennetav mõjuanalüüs kavandatava õigusakti võimalikust mõjust väike- ja keskmistele ettevõtjatele, ehk “VKE-test“. Hõlpsasti kasutatav ja EL parimaid praktikaid arvestav metoodika selleks on leitav siin: https://evea.ee/vke-test/ .

Proua Peaminister,

rääkige ettevõtjatega! Me ei pea silmas üksikuid „lobiste“ või erakonna sponsoreid, vaid suurt osa majandust esindavaid organisatsioone. Mõistame, et olete väga hõivatud. Kuid Te kindlasti teate, et riigi rikkus, mida jagatakse ümber riigieelarvega, tekib ettevõtlussektoris. Ei ole võimalik säilitada, kaugeltki luua töökohti, sh avalikus sektoris, ilma et säiliksid ja kasvaksid erasektori tööandjad – nii väiksed kui suured. Leidke nende jaoks aega, et paremini mõista nende muresid ja vajadusi ja teha otsuseid, mis on kasulikud nii riigile kui ettevõtjatele.

Kõike eelnevat arvestades kordame oma soovi Teiega ja peaministri büroo ametnikega kohtuda juba lähiajal, et arutada kujunenud olukorda lähemalt, esitada omapoolseid ettepanekuid ning leida võimalused vajalike muudatuste tegemiseks.

Usume kõiki asjaosalisi mõistvat, et oleme kriisi lahendamisel ühes paadis ning peame tegema igakülgset koostööd, eesmärgiga tagada nii koroonakriisi ajal kui ka selle järel töötajate heaolu, ettevõtjate jätkusuutlikkus ja riigikassa täitumine.

Teie kohtumise kutset ootama jäädes,

Heiki Rits

EVEA president

 

Allikas: EVEA pressiteade

Foto: twitter.com/kajakallas/

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.