HART üleskutse: Suurbritannia teadlased kutsuvad koroonaolukorda ümber hindama

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

23. märts 2021 kell 10:32



Algatus HART (Health Advisory & Recovery Team), mis koosneb väga kõrgetasemelistest eri valdkonna ekspertidest, koostas sisendi Suurbritannia valitsusele Covid-19 kriisi lahendamiseks, vaadates tagasi viimase 12 kuu jooksul toimunule – riigi tegutsemisele ning kasutusele võetud meetmetele. Soovides algatada ühiskonnas kõikide osapoolte vahel diskussiooni, kuidas tekkinud olukorrast väljuda, teevad nad ettepanekuid tulevikuks.

 

Nad soovitavad oma 18. märtsil 2021 avaldatud 55-lehelise dokumendi läbi lugeda, olenemata sellest, millises riigis sa elad.

 

HART´i missioon

HART (Health Advisory and Recovery Team) koondab rühma Suurbritannia kõrgelt kvalifitseeritud arste, teadlasi, majandusteadlasi, psühholooge ja teisi akadeemilisi eksperte, kelle peamine eesmärk on leida ühisosa valitsuse ja rühmade vahel, kes on mures COVID-19 piirangute pärast. Nad soovivad tuua osapooled kokku ja laiendada arutelu, et sõnastada kogu ühiskonnale kasulik koroona-olukorrast väljumise strateegia.

Hart tõdeb oma koduleheküljel, et viimane aasta on olnud traumeeriv – paljud on kaotanud lähedased, paljud olnud haiged või lasknud oma elu pöördumatult peapeale pöörata. Hirmust ja ebakindlusest pole keegi pääsenud. Selle aja jooksul oleme kõik andnud endast parima, et kohaneda, püüdes kinni hoida asjadest, mida me kalliks peame.

Hart kutsub kõiki tegema koostööd, üksteisega selgelt ja lugupidavalt suhtlema, et lahendada praegune olukord, kriisist väljuda ning peatada rahva ja majanduse tervise halvenemine.



 

COVID-19: ülevaade tõenditest

March 18, 2021

Andmed näitavad, et riikide ja ühiskonna sulgemine ei teeni kasulikku eesmärki, põhjustades katastroofilisi ühiskondlikke ja majanduslikke kahjusid. Edaspidi ei tohi selles riigis neid enam mingil juhul rakendada.

Majanduses on tuntud mõiste „varjatud ehk uppunud kulud“, mille klassikaline näide on Esimene maailmasõda. 1914. aasta jõuludeks oli kõigile ilmselge, et sõda oli katastroof, kuid selle tunnistamine tähendanuks tunnistamist, et kõik kaotatud elud olid mõttetult kaotatud. Ja seda ei tunnistaks ükski riik.

Ent pärast aasta aega kestnud piinasid, kannatusi ja tohutuid kaotusi peab Ühendkuningriik otsima uusi lahendusi COVID-19 probleemile ja tulevastele hingamisteede haiguste puhangutele. Peame oma vigadest õppima, tunnistama kasutusele võetud meetmete kahjulikkust ja liikuma nendest edasi. Nüüd vajame terviklikumat, mõõdetud lähenemist.

Paljud rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et sulgemised on osutunud hingamisteede viiruse puhul rahvatervise meetmena täielikuks ebaõnnestumiseks. Nende abil ei õnnestunud saavutada peamist eesmärki – haiguse leviku piiramist –, vaid need on tekitanud ulatuslikku kahju.

Selgesõnaliselt ei soovitatud sulgemisi isegi raskete hingamisteede viiruspuhangute korral kogu pandeemia-olukorra lahendamise planeerimisel enne 2020. aastat, sealhulgas WHO ja tervishoiuministeeriumi kinnitatud puhkudel. Olemasoleva poliitika eiramise ja enneolematute meetmete kasutuselevõtmise põhjused näivad olevat 1) meedia (eriti Hiina olukorra kajastamine) poolt tekitatud paanika, 2) vastumeelsus teha teistmoodi kui naaberriigid ja 3) kõigutamatu usk ühte matemaatilisse mudelisse, mis tagantjärele osutus täiesti ebatäpseks (Imperial College, Neil Ferguson).

Peame leidma julguse asju teisiti teha ja vigu tunnistada. Siin juhib tegutsemist USA, aga üha rohkem riike pöörab sulgemistele ja maskikohustusele selja.

Edasi liikudes soovitame järgmisi samme:

1. Taastage endine pandeemia-olukorra planeerimise poliitika alates 2019. aastast kuni 2020. aastal vastuvõetud poliitikate üksikasjaliku ülevaatamiseni. Õppige riikidelt, kes tegid asju teisiti. Valitsus peaks olema selgelt võtnud endale kohustuse, et me ei pane riiki enam kunagi lukku.

2. Lõpetage tervete inimeste massiline testimine. Tuleb naasta hingamisteede haiguste diagnoosimise (sümptomite nõude) põhimõtte juurde, mis oli enne 2020. aastat põhjalikult uuritud ja aktsepteeritud. Tootjate juhistes on öeldud, et need testid on mõeldud sümptomaatiliste patsientide diagnoosimiseks, mitte muidu tervetel inimestel haiguse “leidmiseks”.

3. Lõpetage maskikandmise kohustus. Maskide kandmine on psühholoogiliselt ja suure tõenäosusega ka füüsiliselt kahjulik, samas kui on kliiniliselt tõestamata, et see aitab peatada haiguste levikut kogukonnas, ja võib ise olla nakkusohuks.

4. Vaktsineerimine. Hüljake arusaam, et vaktsiinide sertifitseerimine on soovitav ja lapsed tuleks vaktsineerida – mõlema põhjenduseks puuduvad nii loogilised kui ka eetilised argumendid.

5. Kavandage riiklik haridusprogramm, mis aitab korvata tõsiseid ebakõlasid uskumustes, mis käsitlevad haiguse levikut, surma tõenäosust ja võimalikke ravivõimalusi. Hädavajalik on sõnumi edastamine faktide rahuliku esitamise stiilis.

6. Läbi tuleb viia igakülgne avalik uuring selle kohta, mil määral levib raske / surmaga lõppev COVID-19 haiglates ja hooldekodudes. Šotimaa rahvatervise kolme aasta strateegia sisaldab selle kohta värsket tõestusmaterjali ja kui see kehtib kogu ülejäänud Ühendkuningriigi kohta, peab COVID-19 patsiendid ja töötajad haiguse leviku tingimustes paremini eraldama.

7. On vaja rohkem rahalisi vahendeid ja tuleb rohkem uurida COVID-19 ravivõimalusi, selle asemel, et keskenduda ainult vaktsineerimisele kui strateegiale. Arvestades haiguse leviku kõrget määra haiglatingimustes, julgustage mõnda siin käsitletud protokolli kasutama varajases ravis kodus.

8. Rahaliste vahendite ümbersuunamine. Testimisprogrammide lõpetamisest kokkuhoitud märkimisväärse summa saab suunata hädavajalikesse valdkondadesse nagu vaimne tervis, raviuuringud ning haiglate ja töötajate arvu suurendamine. Samuti tuleb tasuda 2020. aasta jooksul kogunenud suured võlad – praegu tekitab muret fakt, et seda pole majanduse taastamise kavades märgitud.

Täielikku ülevaadet meie tõendusmaterjalist saab lugeda SIIT.

 

Meie teadlaste, meedikute ja rahvatervise ekspertide töörühm on koostanud rangetel tõenditel põhineva dokumendi, millesse on kaasatud järgmised teemad.

  • COVID poliitikad ja lastega seotud ohud – prof. Ellen Townsend; Dr Karen Neil
  • COVID-19 vaktsineerimine lastel – peamised eetilised murekohad – Dr Ros Jones
  • Vaktsiinipassid – eetiline miiniväli – Dr Malcolm Kendrick
  • Asümptomaatiline levik – kelle kaudu COVID-19 tegelikult levib? Dr John Lee
  • Majanduslikud mõjud – sulgemiste tegelikud kulud – Professor David Paton; Professor Marilyn James
  • Mutanttüved ja ekslik piiride sulgemine – Dr Gerry Quinn
  • „Null-Covidit“ – võimatu unistus – Professor David Livermore
  • Maskid – kas kasud kaaluvad üles kahjud? – Dr Gary Sidley
  • Valitsuse kommunikatsioonistiili ja piiravate meetmete psühholoogiline mõju – Dr Damian Wilde
  • Sulgemised – kas need töötavad? – Professor Marilyn James
  • Suremuse andmed ja COVID-19 – Joel Smalley
  • ONS nakatumise uuring: andmete ümberhindamine* – Dr Clare Craig; Dr Paul Cuddon
  • Paljulubavad ravivõimalused – Dr Ros Jones; Dr Edmund Fordham
  • Hooldekodud – me peame ühiskonna haavatavama osa eest paremini hoolitsema – Dr Ali Haggett
  • COVID-19-ga tegelemise eetilised murekohad – Prof. David Seedhouse

* ONS – The Office for National Statistics (Suurbritannia suurim sõltumatu statistika agentuur)

 

Loe ka ingliskeelset kokkuvõtet: Lynne McTaggarti veebileht

Allikad: HART, HART Facebookis

Foto: iStock

 

Tõlkis ja toimetas Sander Soomaa

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.