Foto: fernandozhiminaicela/ pixabay.com

Terviseamet sõlmis aasta viimastel päevadel uue koroonaviiruse testimise raamlepingu seniste partnerite Medicumi ja Synlabiga: lepingutasu käesolevaks aastaks on 100 miljonit eurot, kirjutab Forte. Irja Lutsar ütles ERR-ile, et koroonatestiga võiks kõiki inimesi üritustele lubada ja praegustel piirangutel pole enam suurt mõtet.

Raamlepingu sisuks on terviseameti poolt määratud sihtgruppidelt eelkõige koroonaviiruse suhtes testimiseks proovivõtu korraldamine, transport ning võetud proovide analüüsimine. Lisaks peab ettevõtetel olema võimekus teostada terviseameti nõudmisel kompleksuuringuid, mille puhul analüüsitakse proovi lisaks gripi ja RS-viiruse suhtes.

Riigihange korraldati koos Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK) ja sõlmitud leping kehtib kuni 31.12.2022.

Terviseameti esindaja kinnitas, et ühe testi hind terviseametile ei sõltu sellest, kas samast proovimaterjalist analüüsitakse ainult koroonaviirust või tehakse ka gripi ja RS-viiruse analüüs ehk kompleksanalüüs ei ole terviseametile kallim kui ainult koroonaviiruse analüüs.

Ajavahemikus märts 2020 kuni mai 2020 viis RTK läbi neli väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanget proovide võtmiseks ja võetud proovide testimiseks ning sõlmis lepingud Medicumi ja Synlabiga kogumaksumusega 8,57 miljonit.

Juulis 2020 tehti uus hange testide tegemiseks kuni 2021. aasta lõpuni, mille võitsid taas Medicum ja Synlab ning selle lepingu maksumus oli juba 110 miljonit eurot. Kahe hanke vahele jäi veel üks väiksem testimisleping summas 10,57 miljonit.

PCR-testimine on koroonapandeemia algusest peale läheb seega riigile maksma 229,14 miljonit eurot.

Lutsar: koroonatestiga võiks kõiki inimesi üritustele lubada

Irja Lutsar ütles ERR-ile, et koroonatestiga võiks kõiki inimesi üritustele lubada, sest koroonaviiruse omikroni tüve tulek on olukorda muutnud.

„Haiglad peavad nüüd lõpuks mõtlema küll selles võtmes, et koroonaviirus kadumas ei ole ja tulebki teha siis voodikohti juurde, kuhu nakkushaigeid panna ja mitte koondada neid haigeid ainult suurtesse haiglatesse, sest koroonapatsiente saab ravida ka maakonnahaiglates,“ arvas Lutsar.

Ta ütles, et intensiivravi vajavaid haigeid ei ole väga palju, aga hapnikravi, vedelikravi ja toetavat ravi saab edukalt ka väiksemates haiglates teha. „Me peame jõudma nii kaugele, et sellesse haigusesse suhtutakse nagu tavalisse viirushaigusesse, näiteks lõpetama lähikontaktsete inimeste eneseisolatsiooni,“ sõnas Lutsar.

Ta lisas ka, et kui kiirtest on juba positiivne, siis ei ole vajadust seda PCR-testiga üle kontrollida.

Lutsari sõnul ei ole omikroni tüvi immuunsusega inimesele hirmus. „Meil on vaktsineerituid palju, meil on põdenud terve rida inimesi ja meil on hübriidimmuunsusega inimesi, kes on vaktsineeritud ja põdenud.“

„Piirangutel peab alati mõte olema, näiteks aja võitmine, et me saaks inimesi vaktsineerida või neile teha tõhustusdoose. Piirangutel lihtsalt piirangute pärast praegusel ajal ei ole enam mingit mõtet,“ ütles Lutsar.

Allikad: Forte, ERR

Foto: Pexels / Polina

Toimetas Sander Soomaa