Foto: Anne Nygård on Unsplash

“Põlevkiviõli teeks Narvas kütte poole odavamaks. Kas Eesti võitleb kliimakatastroofiga, mida pole olemas?” – nii küsitakse venekeelses Delfis käesoleva  nädala keskel ilmunud arvamusartiklis, kus tuuakse välja, et:

• Süsinikuheite vähendamine on mõttetu ja seda kasutatakse kasumi teenimiseks.
• Narva ja kogu Eesti kalli kütte probleemi saab riik kergesti lahendada.
• Eesti on vajumas inflatsioonisoosse.

Artikli autor Aleksandr Mjasoedov kritiseerib Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitikat ning leiab, et fossiilkütuste ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele suunatud meetmed toovad kaasa energia kallinemise ja kahjustavad majandust. Tema hinnangul põhineb senine kliimapoliitika suuresti ekslikel eeldustel ning süsinikdioksiidi rolli kliimamuutustes on tema arvates ülehinnatud.

Oma seisukoha illustreerimiseks meenutab autor Eesti Ekspressi varasemat eksperimenti, kus poliitikutele kirjeldati tavalist vett hirmutava teadusliku terminoloogia abil kui ohtlikku kemikaali. Autori hinnangul näitas eksperiment, kui kergesti võivad poliitikud ja otsustajad olla mõjutatavad, kui probleem esitatakse teaduslikuna ja ühiskondlikult väga olulisena.

Sama mõttekäiku rakendab autor süsinikdioksiidile ja kliimapoliitikale. Ta väidab, et inimtegevusest pärinevate CO₂-heitkoguste osakaal on võrreldes loodusliku süsinikuringega väga väike ning peab fossiilkütuste kasutamise piiramist ja süsinikukvootide süsteemi eelkõige majanduslike huvidega seotud meetmeteks. Tema hinnangul võivad need meetmed muuta energia kallimaks, nõrgendada Euroopa tööstust ja soodustada tootmise liikumist riikidesse, kus keskkonnanõuded on leebemad.

Eesti kliimameetmete mõju maailma keskmisele temperatuurile on pea olematu

Eesti kohta viitab autor Riigikogu liikme Vladimir Arhipovi esitatud arvutustele, mille kohaselt oleks Eesti kavandatavate kliimameetmete mõju maailma keskmisele temperatuurile aastaks 2100 väga väike: “…Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis tehtud arvutuste kohaselt on Eesti kavandatavate kliimameetmete mõju keskmisele globaalsele temperatuurile 2100. aastaks ligikaudu 0,00006 kraadi ja meetmete mõju kogu Euroopa Liidule ligikaudu 0,017 kraadi…” Parlamendiliige esitab mõistliku küsimuse: kui need arvutused on õiged, kas on siis mõtet nõrgestada oma tööstust, muuta energiat kallimaks ja lükata tootmine Euroopast välja riikidesse, kus on palju leebemad keskkonnanõuded?

Artikli keskseks näiteks on Narva kaugküte. Autor toob välja, et maagaasil põhineva soojuse hind oleks Narvas Enefit Poweri andmetel 137 eurot megavatt-tunni kohta, mis on tema sõnul ligikaudu kaks korda rohkem kui Tallinnas. Artikli väitel võiks põlevkiviõli kasutamise lubamine Narva katlamajas vähendada soojuse hinda peaaegu poole võrra.

Mjasoedov märgib, et põlevkiviõli kasutamise piirang tuleneb heitkogustega seotud nõuetest. Tema esitatud arvutuse kohaselt oleks põlevkiviõli kasutamisel võimalik saavutada ühe kütteperioodi jooksul umbes 8,24 miljoni euro suurune kokkuhoid isegi siis, kui arvestada trahvide ja keskkonnamaksudega. Artikli järgi aitaks see hoida Narva elanike jaoks kaugkütte hinnataset madalamal.

Lõpetuseks võrdleb autor Eesti olukorda teiste riikidega, väites, et mitmed suured riigid suurendavad kõrgete energiahindade tõttu taas söe kasutamist ning et Ameerika Ühendriikides on föderaalseid kasvuhoonegaaside heitkoguste piiranguid leevendatud. Tema hinnangul peaks ka Eesti senisest rohkem arvestama energiajulgeoleku, energia hinna ja elanike toimetulekuga ning mitte loobuma oma põlevkivienergeetikast.

Mjasoedovi hinnangul tekitavad kliimapoliitika ja fossiilkütuste kasutamise piirangud Eestis tarbetult kõrgeid energiakulusid ning Narva puhul võiks põlevkiviõli kasutamise lubamine vähendada kaugkütte hinda märkimisväärselt.

Loe pikemalt: Rus.Delfi

Toimetas Sander Soomaa