Šveitsi õhukvaliteedi organisatsiooni IQAiri poolt tehtud uuringus koguti andmeid enam kui 30 000 seirejaamast üle maailma ning leiti, et piisavalt puhas õhk oli kokku vaid seitsmes riigis: Austraalias, Eestis, Soomes, Grenadal, Islandil, Mauritiusel ja Uus-Meremaal.

Kõik ülejäänud riigid ei suutnud täita just PM2,5 seotud piirnormi. PM2,5 ehk mikroskoopilised tahmatükid, mis on imeväiksed ning mille sisse hingamine võib põhjustada lugematul hulgal terviseprobleeme ja surmajuhtumeid, on õhu puhtuse mõõtmisel üks olulisemaid kriteeriume. Neid osakesi paiskavad välja sõidukid ning tööstuslikud masinad.

Õhusaaste tapab maailmas hinnanguliselt 7 miljonit inimest aastas – rohkem kui AIDS ja malaaria kokku – ning seda on kõige tugevamalt näha arengumaades, kus kütmiseks, valgustuseks ja siseruumides toiduvalmistamiseks kasutatakse eriti määrdunud kütust, märgib Guardian.

Kuuendas IQAiri iga-aastases aruandes leiti, et maailma kõige saastatum linnapiirkond oli eelmisel aastal Indias Begusarai (Indias asub neli maailma saastatumat linna).

Suures osas arengumaadest, eriti Aafrika riikides, ei teostata aga usaldusväärseid õhukvaliteedi mõõtmisi.

Greenpeace Internationali õhukvaliteedi vanemteadur Aidan Farrow kommenteeris, et 2023. aastal oli õhusaaste ülemaailmseks tervisekatastroofiks: “IQAiri globaalne andmekogum on oluliseks meeldetuletuseks sellest tulenevast ebaõiglusest ja vajadusest rakendada sellele probleemile mitmeid lahendusi.”